Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eriala Tutvustus Liitsõnadega. (0)

1 Hindamata
Punktid
Eriala Tutvustus Liitsõnadega #1 Eriala Tutvustus Liitsõnadega #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maolentiit Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
rtf

Praktika aruanne (autotehnik)

TALLINNA TÖÖSTUHARIDUSKESKUS Autotehniku eriala Karl Ratassepp 33 AT PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja: Raimo Riiga/Riga (OÜ Simmerauto) Sisukord 1 Sissejuhatus; aruande kirjutamise eesmärk..................................................3 1 Praktikaettevõtte iseloomustus.....................................................................4 2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond.........................................................4 2.2 Juhtimisstruktuur..

Õppimine
thumbnail
26
docx

Praktikaaruanne. Raamatupidamine

saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ja sellega seonduvate maksude arvestamine, ostu-ja müügiarvete sisestamist, finantsaruannete koostamine jne. Praktika käigus omandasin uusi teadmisi, sain teoreetilisi ja praktikilsi tegevusi kokku viia ja sain kinnitust, et õpin õiget eriala. Praktika aruanne on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldan lühidalt Webshop Interior OÜ-d. Teises peatükis kirjeldan lühidalt ettevõtte raamatupidamist ning kolmandas peatükis raamatupidamis programmi, mida ettevõte kasutab. Neljandas peatükis kirjeldan praktikal läbitud ülesandeid ja viiendas osas on eneseanalüüs. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Webshop Interior OÜ Osaühing alustas tegevust 2005. aastal (asutati asutamislepinguga 15. veebruaril 2005.a)

Raamatupidamine
thumbnail
4
docx

EL memorandum

MEMORANDUM Teema: Komisjon versus Austria Osapoolte tutvustus Euroopa Komisjon (edaspidi "komisjon"), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi "Austria"), teiselt poolt. Probleem Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke. Esimene küsimus. Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest.

Euroopa Liidu õigus
thumbnail
14
doc

Tööturupoliitika

kindlustada kõigi inimeste võrdsed osalemisvõimalused. Nii neid kui mitmeid muid tegureid arvesse võttes püütakse ka Eestis varasemast enam toetada puudega inimeste tööle rakendamist. Puudega inimestele täiendavate tööturuteenuste osutamise eesmärgiks on seatud aidata kompenseerida või ületada tervisest tulenevat puuet või takistust töötamisel nii, et puudega isik saaks selle tulemusena võimaluse konkureerida töökohtadele, mis töötu eriala ja töökogemust arvestades talle sobivad. See omakorda toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud Tööturult tõrjutud isikute ja riskigruppide vastase diskrimineerimise vastu võitlemine ja nende tööturule tagasi toomine on väga oluline nii täistööhõive kui tugevama sotsiaalse kaasatuse saavutamiseks. Lähtudes arusaamast, et vaesuse vältimise ja sotsiaalse

Eesti keel
thumbnail
13
doc

SLÄNG

1990-ndatel aastatel on slängiuurimine erinevatest keeltest aktuaalsemaks saanud. Kõigepealt, töö materjal kuulub suulise kõne uurimise valdkonda.VAADATA ESA nr 48 Siinjuures on kasutatud kirjandus, mis kajastub slängi teemat 1991. a ,, Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat", 2003. a ,, Trellide ja luku taga" ja 2003. a ,,Eesti Slängi sõnaraamat, nendes raamatutes on antud põhjalik ülevaade vene laenude esinemisest eesti keele slängis. Samas on ka lühike tutvustus, mis on släng ja kuidas see on keelde tulnud. ,,Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat". Kus on esitatud põhjalik ülevaade slängi päritolust. Samuti on lühike tutvustus slängi kasutusest ning suur laenude loend, mis on käibele tulnud viimaste aastate jooksul. ,,Trellide ja luku taga" See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu Tender, kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud ,, Eesti vanglaslängist 20

Eesti keel
thumbnail
5
doc

Praktika Aruanne - Metro Auto OÜ

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja: Koostaja: Klass: TALLINN 2011 1 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2.Ettevõtte tutvustus.................................................................................................................. 3 3.Tegevus ettevõttes................................................................................................................. 3 4.Hinnang praktika kohta.......................................................................................................... 5 5.Kokkuvõte...................................................................................................

Maalritööd
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
thumbnail
16
docx

Kokku-lahku kirjutamine

välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim, triivjää, tõmblukk. Sõna eri kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku, kui ta tähendab ‘erinev, erisugune; lahusolev, omaette, eraldi, üksik’; tähenduses ‘spetsiaalne, eriline’ kirjutatakse see järgneva sõnaga kokku. Nt töötasime igaüks eri alal (= igaüks omaette, erineval alal), aga tuli valida endale mõni teine eriala (= spetsiaalala); igaühele neist anti eri ülesanne (= erisugune, teistest erinev ülesanne), aga talle anti eriülesanne (= mingi eriline, spetsiaalülesanne); selle kohta ilmus mitu eri teadet (= mitu üksikut teadet), aga kõigepealt kuulsime sellest päevauudiste eriteates (= sellekohases spetsiaalteates). Muutumatu sõna esineb lauses harilikult teistest sõnadest lahus: kummuli paat, lokkis juuksed, valjusti rääkimine, kaelakuti kõndijad. Siiski võib ta nimisõnaga

Eesti keel



Lisainfo

100 sõnaline autotehniku eriala tutvustus kus on võimalikult palju liitsõnu. Tõõ eest sain 4, õpetaja ütles et vastas kenasti kõik nõuetele ja oli hea tõõ aga kuna komasid oli vähe võitu olnud pani 4´ja.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun