President nim ametisse peaministri, kes valib omakorda ülejäänud ministrid, aga need peavad saama presidendi heakskiidu. President vastustab reeglina välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal- ning majandusküsimuste eest. Suhtes parlamendiga on presidendil võimalus oma tahet peale suruda. Kuigi valitsuse või üksikute ministrite tagandamine on parlamendi töö, siis president saab selle õiguse ära võtta. Valitsuse koosseis väga ei vahetu. Erakondlik kuuluvus etendab suuremat tähtsust poolpresidentaalses süsteemis kui presidentaalses valitsemises. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevimini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. PARLAMENTARISM Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. Mudeliks on Suurbritannia
19891993 ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhataja 19861988 EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener 19811983 sõjaväeteenistus Balti laevastikus 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener Võõrkeeled: vene, inglise keel; suhtlustasandil saksa keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 2. Tõnis Lukas - Populaarsuselt 2.kohal, Haridus- ja teadusminister Haridus- ja teadusministeerium Teenistuskäik Alates 04.2007 haridus- ja teadusminister 2003-2007 X Riigikogu 1999-2002 haridusminister 1999, 2002-2003 IX Riigikogu 1997-1998 Tartu Ülikooli projektijuht 1996-1997 Tartu linnapea 1995-1996 VIII Riigikogu 1993-2005 Tartu Linnavolikogu 1992-1995 Eesti Rahva Muuseumi direktor 1989-1992 Tartu Ülikooli aspirant ja lektor
Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja
Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega (7% häältest = 7 kohta 100-kohalises parlamendis). Mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. + võrdsemad sansid - keerukus ja erakondade suur mõju. Hübriidne ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad ühe järgi, pooled teise järgi. 6. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid). Keskerakond Edgar Savisaar; Rahvaliit Karel Rüütli; Reformierakond Andrus Ansip; IRL Mart Laar; SDE Jüri Pihl; Eestimaa Rohelised Peeter Jalakas 7. Mõisted: Tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ja tööhõives. Postindustriaalne ühiskond kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur,
kuritegevus? Mis võimaldas kuritegelikel gruppidel edukalt tegutseda? Keeluseadus - Alkohoolsete jookide valmistamise keelamine. Sest nad ostsid riigi ametnikud ära ning said tänu sellele suhteliselt avalikult tegutseda. 8. Mida tähendab USA isolatsionistlik poliitika? Seda, et USA ei soovinud sekkuda Euroopa konfliktidesse. 9. Mille poolest sarnanes ja mille poolest erines Suurbritannia ja Prantsusmaa A) riiklik ülesehitus? > Suurbritannias oli monarhia ja Prantsusmaal oli vabariik. erakondlik ülesehitus? > Suurbritannias oli pealmine erakond Tööerakond, Prantsusmaal tegutses palju parteisid. C) 1MS mõju > Suurbritannia polnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik, Prantsusmaast sai võimas tööstusriik. (Loe juurde lk 42 ja 42 "majandus") 10. Milles seisnes kuningas Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaal? Edward abiellus naisega kes ei kuulunud aadli seisusesse ning see on skandaali põhjus. 11. Miks tekkis Prantsusmaal Rahvarinne?
moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne
Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Nt väliskomisjon töötab välispoliitikat käsitlevate seaduseelnõude kannal ning teeb välisministeeriumiga koostööd välispoliitika kujundamisel. Ajutised komisjonid luuakse erakorraliste ja oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Selle põhjal kujundab parlament oma seisukoha, võtab vastu otsuse ja saadab komisjoni laiali. PARLAMENDI ERAKONDLIK JAOTUS Koalitsiooni moodustavad parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni moodustavad erakonnad, kes ei kuulu valitsusse ja kes mängivad vastujõu rolli. Ül on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, fraktsioon kannab vastava partei nimetust
Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel POLIITIKA 23. aprill 1919 astus kokku Asutav Kogu 15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele
õiguskantslerid. Kes moodustab uue President Peaminister Peaminister valitsuse, selle juht? Millal moodustatakse Peale Peale Peale parlamendi- uus valitsus? presidendivalimisi presidendivalimisi valimisi Parteilise kuuluvuse President võib Erakondlik kuuluvus President peab osatähtsus kuuluda parteisse etendab suuremat ametiajaks peatama tähtsust parteilise kuuluvuse Valitsuse Kongressil pole Presidendi poolt Parlament võib tagandamine, õigust avaldada ametisse pandud umbusaldada üksikut
3. presidendil on vetoõigus kongressil otsuse üle 4. kongress saab presidenti mõjutada rahajõu abil Plussiks- stabiilne valitsus, miinuseks- vastasikune vägikaika vedu 9.Poolpresidentalism(Venemaa) 1. president peab arvestama parlamendiga ja jagab võimu peaministriga 2. president valitakse rahva poolt 3. ametisse nim peaministri ja viimane nimetab ministrid presidendi heakskiidul 4. peaministri ja president jagavad omavahel ära erinevad valdkonnad 5.Erakondlik kuuluvus on suurem, kui presidentaalses 6. selles süsteemis on president tugevamalt seotud täidesaatvavõimuga 7. võimude autonoomia on suurem 8. tugevam positsioon on täitevvõimul. 10.Parlamentalism 1. Põhitunnus. Parlamendi ülemuslikkus, presidendi valib parlament. 2.Konstitutsioonilises monarhias ei valita presidenti. 3.Riigipea ülesanne on tasakkaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. 4.Valitsus sõltub parlamendist 5.Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus.
Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täidesaatvat võimu(valitsuse) üle. Mitmeparteiline erakondlik süsteem. 1925.a. anti välja vähemusrahvaste kultuurautonoomia-kõigile vähemusrahvustele tagati õigus emakeelsele haridusele. - 3000 ühest rahuvusest-oma koolid ja lehed - Sakslased,venelased, rootslased, juudid Kultuurikapitaliseadus- kunstnikud ja kirjanikud said stipendiume PARTEID Alguses lubati tegutseda kõigil parteidel. - Vasakpoolsemad-partei - Parempoolsemad-erakond/kogu
Ühe fraktsiooni liikmed on pärit samast parteist ning fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsioon võib üles astuda ka omapoolse seaduseelnõuga. Fraktsiooni kuulumine pole parlamendiliikmele kohustuslik. Fraktsioonilisus võimaldab suurema tõenäosusega prognoosida hääletamistulemusi. Parlamendi erakondlik jaotus poliitiliste positsioonide alusel: · Koalitsioon need parteid, mis kuuluvad valitsusse. · Opositsioon erakonnad, mis ei kuulu valitsusse. Kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. 2 PARLAMENDI ÜLESANDED JA TÖÖKORRALDUS Parlamendi ülesanded: · Algatada seadusi. · Menetleda seadusi. · Vastu võtta seadusi.
Ministrite nimetamine-pliitiline läbirääkimine , mida juhib värske peaminister. Peaministri meeskond-saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Kolatsioonivalitsus-mitme erakonna esindajad koos . Moodustatakse parteicaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga , mis teeb valijaskonnal võimatuks protsessi mõjutada . Valitsuse püsimise põhjused-valitsemise põhiseaduslik ülesehitus , parlamendi erakondlik jaotus , parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Enamusvallitsus-kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Eesti erakonnad-Rohelised ,Isamaa ja Res Publica Liit ,Keskerakond Rahvaliit ,Reformierakond ,Sotsiaaldemokraatlik Erakond
5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon) Koalitsiooni moodustavad need parteid kes kuuluvad valitsusse, opositsiooni need kes ei kuulu kuid oodustavad vastasjõu, fraktsioonid e saadikurühmad, moodustuvad ühe partei liikmetest keda ühendab ideoloogiline ühtekuuluvus. 7. Loetle parlamendi ülesanded. Algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi 8. Mis on kuluaaripoliitika?
Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse 2 esindajat. 6. Parlamendi formaalõiguslik struktuur: erinevate valdkondade komisjonid, kuhu kuuluvad koalitsiooni ja opositsiooni liikmed segamini. ajutised komisjonid, mis moodustatakse eriolukordade lahendamiseks Parlamendi poliitiline struktuur: Parlamendi erakondlik jaotus Pärast igast valimist on uued fraktsioonid 7. Spiiker- parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kuid seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale Alalised komisjonid- paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele. nt: väliskomisjoon, kultuurikomisjoon jne. Ajutised komisjonid- loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Nende töö
majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirj. Algul kuulusid eesti sots internatsionaalsesse ülevenemaalisse parteisse- tartus hakkas ilmuma ajaleht uudised. 1905- 1904-1905 vene/jaapani sõda. 16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi(riigiduuma),põhiseaduse ja kodanikuõigused. Esimene partei Eestis, Eesti Rahvameelne Eduerakond(liberaalid) ja
Sisepoliitika - 15.06.1920 võttis asutav kogu vastu 1. põhiseaduse, mille järgi EV oli demokraatlik riik, kus võim kuulus rahvale, kes teostas oma võimu valimiste või rahvahääletuse kaudu. - Seadusandlik võim kuulus riigikogule, mis oli ühekojaline ja koosnes 100-st liikmest. - Täidesaatvat võimu juhtis Vabariigi Valitus, mille tegevust juhtis riigivanem, kes ühendas nii peaministri kui presidendi ülesandeid. - EV-s kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, tähtsaim oli põllumeestekogu Kodanikuõigused (EV põhiseadus oli üks demokraatlikumaid, kestis 10 aastat) 1)Täielik võrdsus kõikide seaduste ees 3)Kirjavahetuse saladus 2)Isiku- ja korteripuutumatus 4)Südametunnistuse-, usu-, ja sõnavabadus Majanduselu * Maareform- riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, ja loodi 3500 asundustalu * Rahareform- võeti kasutusele margad ja pennid, mis 1928.a. asendati kroonide ja sentidega
* Sakslased olid just lahkunud ja Eesti väed ei olnud piisavalt tugevad * Rindele saadeti vähe mehi ilma korraliku relvastusega Võidu põhjused: * Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet * Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik * Eestil oli läbimõeldud väejuhatus * Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid 5. Iseloomusta Eesti Vabariigi sisepoliitikat 1920. aastatel Mitmeparteiline erakondlik süsteem. Koalitsioonivalitsuse 4-5 erakonda (erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse) tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisid sisemiste pingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 6. Nimeta vaikavale ajastule iseloomulikke jooni ©2012 | Mr.SmartFiles Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 * 1 riiklik ainupartei (isamaaliit) * Uus ametikoht president (1938 K.Päts)
Demokraatlik maailm Euroopa riigid ja USA pärast Teist maailmasõda Demokraatia laienemine • Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. • Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. • Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. • Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). • Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis.
minu arust seotud mitte enam inimestevahelisest suhtlusest alguse saavaga vaid erakondliku poliitikaga. Kodukohas võibolla mingis mõttes saaks siiski veel rääkida ka mingite huvigruppide- või üksikisikute omavaheliste kokkulepete tulemusel tehtud otsustest ja seejärel nende täideviimisest, ent pigem olen seisukohal, et tavalisel tädi Maalil või onu Peedul ei ole sõnaõigust juba valla tasandil, sest ka siin on erakondlik poliitika esikohal. Iseasi kui seesama Maali või Peedu ühinevad ja suudavad veel mõttekaaslasi leida, et siis eneste ehk rahva võimu läbi valitud esindajate teostada. Aga reeglina seistakse nende soovide eest vaid siis kui see mõnele erakonnale mingis mõttes kasuks võib tulla või kui ühinenud isikute grupp on mõjukalt suur. Sarnane olukord on minu arust ka riigi tasandil, ainult et siin pole üksikisikut üldse nagu olemas ja minu
oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt. Väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. Parlamendi erakondlik jaotus: · Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. · Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole veel valitsuses esindatud ja kes mängivad vastujõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. · Fraktsioone ehk saadikurühmi moodustavad opositsiooni- ja koalitsioonierakondade saadikud
6. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimissüseem- enamus valib, selgitatakse välja võitja Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem- kohad jaotatakse vastavalt valimistulemustele, kohtade arv sõltub valimistugevusest Hübriidne ehk segavalimissüsteem- Ühe hääle annab valija majoritaalsel põhimõttel oma valimisringkonnas oma lemmik kandidaadile. Teise hääle annab valija oma liidumaal, lemmikerakonnale proportsionaalsel põhimõttel. 7. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid) Eesti Reformierakond-Andrus Antsip Isamaa ja Res publica Liit Urmas Reinsalu Eesti Keskerakond- Edgar Savisaar Sotsiaaldemokraatlik erakond- Sven Mikser 8. Mõisted: tööstusühiskond- tööstspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives. postindustriaalne ühiskond-kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna
5. Mis on valitsus? Kellest valitsus koosneb? - Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Seejuures on ministrid tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust. Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Peamised erinevused tulenevad sellest, kas tegemist on parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga, kui palju parteisid võimu nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse. 6. Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne riik? Presidentaalne- (kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid), ametisse astuv
Iseloomustamiseks kasutatud väljendeid on raske analüüsida, kuna igas artiklis oli mainitud nii Urmas Paeti ametit (Välisminister) kui ka neutraalseid tegusõnu. Tema erakondlikku TLÜ Haapsalu kolledz 2 Uurimismeetodid riigiteadustes 2009 kuuluvust mainiti vaid ühes artiklis, mis näitab, et antud isiku puhul ei ole erakondlik kuuluvus väga oluline. Suurem enamus (81%) artikleid on kirjutatud Postimehe ajakirjanike/ reporterite/ toimetajate poolt. Lisaks on kaks artiklit kirjutatud erapooletu autori poolt. Tulemus näitab, et Välisminister ei ole eriti poliitiline institutsioon, kuna puuduvad analüüsivad artiklid koalitsiooni ja opositsiooni liikmete poolt. Artiklite tonaalsus on 65% neutraalne, 31% pigem positiivne ja 4% väga positiivne. Tulemusi
Laialdased kõdanikuõigused:täielik võrdsuse ees,isiku ja korteri Puutumatus,kirjavahetuse saladus,ühinemise,koosolekute,südame Tunnistuse usu ja sõnavabaduse. Põhiseaduse kõrgemaiks võimukandjaks rahvas, kes Viis oma võimu ellu valimiste,rahvahääletuste ja rahvaalgatuse Kaudu.Seadusandliku võimu teostas riigikogu-100 liikmeline Ühekojaline parlament-täidesaatvat võimu vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Mitmeparteiline erakondlik süsteem-kuulusid agraarerakonnad Põllumeestekogud,asunike koondis,liberaarsed erakonnad Rahva erakond,kristlik rahvaerakond ja sotsialistlikud erakonnad Eesti sotsialistlik tõõliste partei. Maareform-reformi käigus riigistati mõisate maad, Hooned,tehnika,kariloomad.Loodi asendustalusid. Tulemusel:asendus mõisamajandus talumajandusega, Kadusid varasemad terevad vastuolud ning tekkis eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht.
Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei pidanud vastu, sest oli palju erimeelsusi ja vastuolusid. Eesti majandus vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Kõigepealt teostati maareform, mille käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi palju uusi asendustalusid võõrandatud maadest. Pärast Vabadussõda aga algas kiire majadustõus, mille käigus tööstus arenes tunduvalt. Paraku tõi majandustõus 1923.aastal kaasa kriisi.
See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne
Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Teenistuskäik lk 5 4. Erakondlik kuuluvus lk 6 5. Töö Euroopa Parlamendis lk 7 6. Naised juhtimises lk 8 7. Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10 8. Ühiskondlik tegevus lk 11 9. Kokkuvõte lk 12 10. Kasutatud allikate loetelu lk 13 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja
Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühesuguseid funktsioone. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koosseisu määramisel jälgitakse, et ühes komisjonis oleks saadikuid mitmetest erakondadest. 5 Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi
3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Riigikogu komsjonide loetelu kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Umbes pooli komisjone juhviad opositsioonierakondade saadikud. Erakorraliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Parlamendi erakondlik jaotus Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse. Kui kõik ministrikohad on ühe partei käes, räägitakse valitsusparteist. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on ühest parteist
LIHULA GÜMNAASIUM 12. Klass Riina Kopti VÄLISMINISTEERIUM Referaat Aineõpetaja: Liina Vaimla Lihula 12.02.13 1. VÄLISMINISTER Välisministriks on Urmas Paet. Sündinud: 20.04.1974. Haridus: · 1996 Tartu Ülikool, politoloogia · 1996 Tartu Ülikool, magistriõpingud politoloogias Täiendharidus: · 1996 Oslo Ülikool, magistrikursus "Rahvusvahelised suhted" Erakondlik kuuluvus: Eesti reformierakond Teenistuskäik: · 2005 aprill välisminister · 2003 - 2005 kultuuriminister · 1999 - 2003 Tallinna Nõmme Linnaosa vanem · 1999 - 1999 Eesti Reformierakond, nõunik · 1998 - 1999 AS Postimees, uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik · 1994 - 1998 AS Postimees, uudistetoimetus, reporter · 1993 - 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja · 1991 - 1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus jäi oktoobrikuuga samale tasemele 16 protsenti. Erakonna Eestimaa Rohelised toetus on oktoobriga võrreldes langenud neljalt protsendilt kolmele protsendile, Rahvaliidu toetus on jäänud kahe protsendi tasemele. Kokku küsitleti perioodil 26. oktoobrist 16. novembrini 794 valimisealist kodanikku. Novembris oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 30 protsenti. Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega antud andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga. Mina arvan , et see erakond on töökas ja üritab kõigile inimestele head muljet jätta nagu kõik teised erakonnad
Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide töös. Komisjonid/ komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Ajutised komisjonid luuakse oluliste probleemide uurimiseks, kelle töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus Poliitiliste positsioonide alusel jaguneb parlament koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitussse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Selle olemasole on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus.
kandidaadi, kes on võitnud erakonnas *kui parlament kiidab peaministri heaks, saab ta peaministriks. e)seadus ja täides võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses 2)Seadusandlik võim e parlament- Ülesehitus: a)Ühekojaline- Eesti Vabariik b)kahekojaline *ülemkoda- aadlikud, vaimulikud, sünnipäraga inimesed, kõrge ametikohaga *alamkoda- linlaste esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b)opositsioon- erakonnad, keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c)fraktsioon- 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid- keskenduvad ühele valitsemisalale /parlamendi tööd juhatab esimees ehk spiiker Ülesanded: a)
Läbipaistvust vähendab aga asjaolu, et kõigil uudistel ja arvamuslugudel pole autori nime märgitud, selle asemel on SH (Saarte Hääl).’’ III KATEGOORIA: ORGANISATSIOONI TASANDI LÄBIPAISTVUS Organisatsiooni tasandi läbipaistvuse analüüsimiseks uuriti kõigepealt, millised isikud töötavad Saarte Hääles. Saarte Hääle veebilehel (2015) on eraldi välja toodud töötajate nimistu. Kõik 19 väljaandes töötavat isikut on kvalifitseeritud ning haritud ning hetkeline erakondlik seotus (IRL) on vaid ühel töötajal- reporteril. Toimetaja Raul Vinni on samuti olnud seotud IRL-iga, seda aastatel 2001-2009. Saarte Hääle vastutavaks väljaandjaks on OÜ Raadio Kadi, mille juhtkonda kuulub Inforegistri (2015) sõnul kolm liiget: Vjatšeslav Leedo, Aarne Mägi ja Gunnar Siiner. BNS-i (2013) kaudu saime teada, et Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte Holostovi Kinnisvarahaldus AS finantseerib ka omakorda Saarte Hääle tegevust
Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre. Kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949. aastal taandus Rahvusliku Rahvapartei liider Kaishek koos sõjaväega. Võim läks kommunistide kätte. See võit tugevdas kommunistide positsioone kogu maailmas. Teise maailmasõja järel laienes demokraatia. Poliitilises elus sai osaleda ühe rohkem inimesi. Sõjakogemus aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta. Riigivalitsemine ja erakondlik süsteem muutus stabiilsemaks. Võimule tulid konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Näiteks Kreekas üritasid kommunistid relva jõul võimu haarata, kuid said kodusõjas lüüa. Suurenes massiliikumine ning ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid silmapaistvat edu. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitasid riikidel taastata oma majandust
Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele, sordiarendusele, kutseoskuste levitamisele. *Panga- ja rahareform-(üleminek kroonile). Majanduslik tõus:suurenes põllumaj-ja tööstustoodang, kasvas eksport, tõusis elatustase, võimalused uuteks investeeringuteks. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. 8)Iseloomusta Eesti sisepoliitikat 1920. 1930. aastatel. *23 aprill 1919 Asutav kogu-mood.põhiseaduse koostamiseks. Ips-15juuni 1920 *mitmeparteiline erakondlik süsteem-agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuslaste erakonnad. *koalitsioonivalitsus(erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustuse)-4-5 erakonda, tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisidsisepingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 21-31a valitsuste eluaeg 11 kuud. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. 9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust.
Rahvavabariigi. Demokraatlik maailm euroopa ja Ameerika Ühendriigid India vabanemine Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne Euroopa riikides demokraatlik kord, sellele teele suunasid ameeriklased ka Jaapani. Demokraatia valisid ka mitmed Kolmanda Maailma riigid. Poliitilises elus sai osaldeda üha enam inimesi. Sõjakogemus andis mõista ,et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Lisaks leidus neile ka liberaalseid erakondi, võrdlemisi mõjukad olid ka kommunistlikud parteid. Kreekas , Itaalias oli tugev kommunistlik suunitlus. Hispaania , Portugal jäid demokratiseerusid alles 1970 aastatel. Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju
Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus: a)Horisontaalse võimude lahususe all mõistetakse tavapärast võimude lahusust. b)Vertikaalne võimude lahususe all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on omavahel lahutatud c)Personaalne võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. Õpik 101-110 Mõiste, struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus,seaduste menetlemine PARLAMENT-demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.Eesti parlament on ühekojaline. Kahekohaline parlament on näiteks Suurbritannial ja USA-l. Struktuur *Parlamendiformaalõigusliku sutruktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid(rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst), koalitsioon ja opsitsioon.
Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10. Parlamendijärelvalve – otsese ja kaudse kontrolli võimalused...................................7 Otsene järelvalve:.......................................................
1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus – parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h
Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Kommunistidel õnnestus võim haarata kuna NSVL aitas neid. 7. Demokraatia laienemine peale II MS: a. Enamikes Lääne- Euroopa riikides taastati demokraatlik kord b. Langetati valijate vanuse alammäära c. Stabiliseerumine: nii riigivalitsemine kui ka erakondlik süsteem d. Suurenes ametiühingute mõju 8. Millised soodustavad tegurid aitasid kaasa lääneriikide majanduse kiirele taastamisele?: a. Demokraatlik valitsemiskord b. Turumajandus c. Marshalli plaan d. Rahvusvahelised institutsioonid: i. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arnegupank (Maailmapank) ii. Rahvusvaheline valuutafond (IMF) 9. Heaoluühiskond:
1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Agraarerakonnad (Põllumeestekogud, Asunike koondis), liberaalsed erakonnad ( Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Tööerakond) , sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvuste ( sakslaste ja venelaste )erakonnad. Erakondade paljusus parlamendi killustatus, sisepinged, valitsuste sagedane vahetumine. 1924, 1.dets. - kommunistide riigipöördekatse (mäss EV vastu) .Üldjuht Jaan Anvelt. Juhiti Moskvast Kominterni poolt (maailmarevolutsiooni idee). EV poolel sai surma 21 inimest, s.h
liikmesriikide majanduse ühtlustamine. 1992. aastast kannab Euroopa Ühenduse nime. Euroopa Nõukogu: asutati 1949 Londonis 10 riigi poolt, eesmärgiks edendada demokraatiat, kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Patsifismi soosimine. 2. Demokraatia laienemine pärast II ms’i rahvusvaheliselt ja riigisiseselt: Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, stabiliseerus ka erakondlik süsteem. Enamasti tulid võimule kas konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Erakondade kõrval suurenesid sõjajärgsel perioodil ametiühingute mõju. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD, tuntud ka kui Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Arengu tulemusena jõuti heaoluühiskonda esimesena sai see teoks Põhjamaades kõige ennem Rootsis. 3
nimekirjast parlamenti pääseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. (Riigikogu) · Peamine puudus- häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab erakondlik positsioon. · Positiivne- tänu ülekandmisele ei lähe hääled kaduma. Parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. (see on oluline noores demokraatias, kus erakondi palju ja esindavad erinevaid sotsiaalseid huve) Tervikuna tagab pluralismi valitsemises paremini, mis ilmselt ongi üks selle laialdase leviku põhjuseks. Majoritaarne Proportsionaalne
Seadusandlik võim nimetab ka riigiametnikke ametisse b) Vertikaalne Riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud. c) Personaalne Üks isik ei tohi olla samal ajal mitme võimuharu teenituses. Milliseid huvide konflikte võib kaasa tuua võimude lahususe personaalsuse põhimõtte eiramine? Korruptsioon, onupojapoliitika, Kodus: õpik lk. 101-110 Mõiste, struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus, seaduste menetlemine Parlament Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Ühe- ja kahekojalisus Kahekojalised: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa Ühekojalised: Soome, Rootsi, Taani, Baltikum Kahekojalised jaotatakse enamasti ülem- ja alamkojaks. Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende komplekteerimise viisis ja töövaldkondade jaotuses.
Saksa tulevik jäi esialgu lahtiseks. Jaapaniga sõlmiti rahuleping alles september 1951 San Fransiscos (NSVL ei kirjutanud alla). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Nürnbergi protsess 1945 sügisel alustas rahvusvaheline tribunal kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24 inimest). Göring, Ripentrop, Goebbels, Roosenberg (12 said surmanuhtluse, 3 eluaegse vangistuse, 2 õigeks ja ülejäänud lihtsalt vangi). Erakondlik et riigijuhtidele määrati kriminaalkaristused inimsusevastaste kuritegude eest. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. II MS tagajärjed: · Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest. · Esmakordselt hukkus väga palju tsiviilelanikke (genotsiid ja holokaust). · Õiglast maailmakorraldust ei tekkinud. · Kommunistliku diktatuuri mõju kasvas (okupatsioonid ja mõjusfäärid Kesk- ja Ida-Euroopas).
Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul tõusevad nimekirjas ettepoole suurema toetuse kogunud kandidaadid. Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Süsteemi puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Kritiseeritakse sedagi, et kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. 3.3 Eesti valimissüsteem: Eestis kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, millele eraldatud mandaatide arv tuleneb valijate arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kokku saab mandaate olla sama palju , kui on valitavas kogus saadiku kohti (Riigikogu puhul 101). Kandidaadid seatakse üles valimisnimekirjades,
· LIIKMETE ÕIGUSED Osaleda Riigikogu töös(istungid,algatused,hääletused,arupärimised,sõnaõigus,jne) Osaleda fraktsioonide ja komisjonide töös Saada töötasu · VABA MANDAADI PÕHIMÕTTE Ei ole õiguslikult seotud keelegi juhistega,sh välijate siiski jääb poliitiline vastutus Puuduvad võimalused mistahes ,,lepinguteks" selle põhimõtte vastu Erakondlik vüi fraktsiooni kuuluvus ei mõjuta liikmelisust Praktikas siiski rahvast ja erakonnast distantseerumine piiraztud 1)VALITSUSE FUNKTSIOONID 1)POOLITILISE JUHTIMISE FUNKTSIOON · Leadership vs administration · St täidesaatmisele lisaks ka poliitikate kujundamine ja poliitiliste otsuste tegemine · Väljund-seadusalgatus,riigieelarve eelnõu koostamine
annaabi.ee 
