Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Erakond Rohelised - sarnased materjalid

heks, toetavad, ritavad, marek, taastuvenergia, lotman, hene, bralik, konnula, mikk, dagmar, tammet, endised, vahepeal, kanti, reformierakonna, plaane, suurendamine, esindajaks, eurole, eelarvet, liitusid, tegevusega, taastuvenergiaallikaid, arnold, vallale, paljudele, toonud, eestk, rgad, hasartm, muutuma, saastaja, tarand, lennart, hoolima, rval
thumbnail
1
doc

Noored rohelised

Noored rohelised MTÜ Noored Rohelised (NR) asutati 2007 aasta 19. märtsil Tallinnas. Eesmärk oli luua poliitiline noorteorganisatsioon, mis oma tegevuses ja põhimõtetes järgib Erakond Eestimaa Rohelised tõekspidamisi ja seisukohti Asutajateks olid kolm Erakond Eestimaa Rohelised (EER) noorliiget: Rasmus Lahtvee, Andre Zahharov ja Jaan Vaabel, kes nägid selget vajadust erakonna noortekogu järele. Samuti olid asutamisideega kaasa tulnud ja esialgsesse programmi ja tegevussuundadesse panustanud kolm Tallinna Nõmme Gümnaasiumi neidu: Anu Eesmaa, Paula Rapp ja Kristel Reemets. Kristel Reemets kuulus ka eelnevalt MTÜ Rohelise Erakonna Algatusgrupp (REAG) liikmeskonda, kuid oma ea tõttu ei saanud REAG'i reorganiseerimisel erakonnaks enam EER ridadesse kuuluda. Noorte Roheliste peamisteks eesmärkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu, inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja Eesti jätkusuutliku arengu tagamine läbi noorte kaasamise meie kõigi elu puudutava

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Erakond ja kohtu

3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm. MTÜ- kod

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
1
sxw

Mina pooldan ... erakonda

Mulle meeldib Eestimaa Roheliste poliitika. ÜLDPÕHIMÕTTED Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi: EER) mõistab, et planeedi Maa ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe ­ INIMESE ­ praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma kaaskodanikke, kaitseme kõige pa

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eestimaa erakondade ideoloogiad

Isamaa ja Res Publica liit: Isamaa ja Res Publica Liidu maailmavaade on parempoolne ehk konservatiivne erakond. Konservatiivide arvates tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi

Ühiskond
50 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskerakond/referaat.

olmes. · Taotleme kliimamuutuste tagajärgede leevendamiseks teadusuuringute ja eriprogrammide tegemist. · Toetame Läänemere strateegia vastuvõtmist ja rakendamist. Kaitseme merekeskkonda ja mereelustikku. · Peame vajalikuks linnaruumi ja tööstuspiirkondade elukeskkonna kvaliteedi tõstmist uute innovaatiliste abinõude väljatöötamise ja rakendamise teel. · Toetame tervikliku energiasüsteemi väljaarendamist, mis koosneb taastuvenergia osakaalu suurendamisest, põlevkivienergeetika tõhusamast kasutamisest ja tuumaenergia võimalikust rakendamisest Eestis./4/ Maaelu- ja põllumajanduspoliitika Oleme seisukohal, et maaelu ja põllumajandus ei tohi Eestis olla teisejärgulised. Hästi toimival maaelul ja põllumajandusel on märkimisväärne mõju Eesti regionaalsele arengule. Keskerakonna maaelupoliitika eesmärk on maaelu järjepidev toetamine ning maatootjatele

Ühiskonnaõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti poliitiline maastik

olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme, heaoluühiskonna ülesehitamine, nad on uue tööseaduse vastu - töötajat kergem valllandama, lüham aeg etteteatamiseks, väiksem kompensatsioon (see ajas paremerakondadega tülli) Tsenter 5) Rohelised (kasvas välja rohelisest liikumisest, mis oli ühiskondlik liikumine enne, viimastel RK valimistel sai 6 kohta, keskkonnaprobleemid (ökoloogiliselt võimalikult vähe keskkond kahjustada saaks), taastuvenergia võimalikult suur roll, põlevkivi põletamise vastu, tuule- ja päikeseenergia, tuumaenergia vastu, ametlikult on nad opositsioonis, aga faktiliselt toetavad võimuliitu P 6) IRL paremtsenter (Mart Laar, aja jooksul IRL on liikunud puhtparempoolsest erakonnast paremtsentristlikuks (venekeelse elanikkonna seas toetus 0%), võrdeline tulumaks, majanduspoliitika sarnane reformierakonnaga, poooldavad võimaluse korral madalaid makse, kõige rahvuslikum erakond (venemaa nimetab neid

Ühiskonnaõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON ­ minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine ­ urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ­ ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I ­ infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonna

Ühiskonnaõpetus
110 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist ­ valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on instit

Ühiskond
80 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) ­ kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omas

Ühiskond
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid

Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees ­ Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Erakonna moodustamisele eelnes Rohelise erakonna algatusgrupi töö. Esimees Aleksei Lotman 2011. aasta Riigikogu valimistel kandideerivad roheliste nimekirja esikümnes Aleksei Lotman, Eerik-Niiles Kross, Marek Strandberg, Artur Talvik, Valdur Lahtvee, Pille Tomson, Peep Mardiste, Urmas Hallika, Triin Veber ja Heiki Valner. Kokku on üldnimekirjas 92 meest ja 33 naist, nende seas ka Kaarel Tarand, Jaan Sööt, Üllar Luup ja Allan Jaakus Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ideoloogia: demokraatlik sotsialism, kommunism Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) ideoloogia:

Ühiskonnaõpetus
49 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Riigikogu

Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Demokraatia vormid

· Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond ­ Edgar Savisaar ­ vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond ­ Andrus Ansip ­ parem liberaalne · Eesti Rahvaliit ­ Andrus Blok ­ paremtsentristlik · Eestimaa Rohelised ­ Aleksei Lotman ­ vasakpoolne · Isamaa ja Res Publica Liit ­ Mart Laar ­ parempoolne · Sotsiaaldemokraatlik Erakond ­ Sven Mikser ­ vasakpoolne Survegruppide/sotsiaalsete liikumiste ülesanded · Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele · Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad · Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks.

Ühiskonnaõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kordamine ühiskonna eksamiks

ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus ­ linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond ­ kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud ­ spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond ­ arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnolo

Ühiskonnaõpetus
1303 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vabariigi Riigikogu – 90

Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu ­ 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõt

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 - Riigikogu

Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk ­ neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega: üks on

Ühiskonnaõpetus
54 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ühiskonnaõpetus

· Liikmeid üle 3 000 · Riigikogus 19, Europarlamendis 1 koht · Astmelise tulumaksu pooldamine Eestimaa Rahvaliit (2000) · Esimehed: V. Reiljan, E. Tuiksoo, J. Marrandi, K. Rüütli o 2010 A. Sirendi, J. Aare, Andrus Blok · + Treial, Sild, Närska, Sakjas, Tölp, Miljand, Pöör, Sarv, Kaldjärv, Liblikmann, Kõrve · Liikmeid üle 9 000? · Väärtustavad Eesti küla, Eesti põllumajanduse kestmist Erakond Eestimaa Rohelised (2006) · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman + Trapido, Veber, Laane, Lahtvee, Ots, Põvvat, Siplane, Vaabel · Liikmeid üle 1 500 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine (4.1) · Demokraatlik valimiskord ­ põhiseaduslikkus, konstitutsionalism o Võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil o Kehtib võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kahe demoktraatiavormi eristamisel lähtutakse kahest kriteeriumist o Kas riigipea on seotus rohkem seadusandliku või täidesaatva võimuharuga

Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Poliitilised erakonnad

Vene Erakond Eestis (VEE) Stanislav Tserepanov Nikolai Maspanov Oleg Sidelnikov Nikolai Maspanov Eduard Sedasev Sergei Kuznetov 21.12.2002 - ... 05.06.1999 - 21.12.2002 08.05.1999 - 05.06.1999 09.03.1996 - 08.05.1999 03.03.1996 - 09.03.1996 01.10.1994 - 03.03.1996 logo: [ www.rusparty.ee ] vene vähemus Asutatud 01.10.1994. Peab ennast 1920. a. loodud Vene Rahvusliku Liidu õigusjärglaseks. 09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Eestis (VEE). osalemine Riigikogu v

Ühiskonnaõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
27
ppt

Eesti erakonnad

Eestimaa Rahvaliit Asutatud 2000 Erakonna esimehed: 2000- 2007 V. Reiljan, 2007 E. Tuiksoo, 2007-2008 J.Marrandi, 2008-2010 K. Rüütli, 2010 A. Sirendi, 2010 J. Aare, 2010- Andrus Blok Juhatuse liikmed veel: R. Kull, V. Jaamu, M. Treial, A. Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina Liikmeid üle 9 000? Riigikogus 1 liige Erakond Eestimaa Rohelised Asutatud 2006 Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel Liikmeid üle 1 500 Riigikogus 6 liiget Andrus Ansip 1. okt 1956 sündinud 1979 TÜ keemia NLKP, 1988 2. veebr ämma juures 1992 Yorki ülikool, ärijuhtimine 1996 raske liiklusavarii 1998-2004 Tartu linnapea 2004-2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister 2005- peaminister 2007 aasta eurooplane (Financial Times) Abielus, 3 last Andrus Ansip Mart Laar 22

Ühiskonnaõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ühiskonna eksami konspekt

loonud nad on seega sotsiaalsetes küsimustes konservatiivsed.Majanduslikes põhimõtetes on nad liberaalsed,toetades ettevõtete ja toetajate suuremaid vabadusi,seal hulgas pooldavad nad väikesi makse ega toeta riigi vahele segamist.-Kristlikud demokraadid,Konservatiivid.Nende vaated:proportsionaalne maksesüsteem,rõhutavad klassikalisi väärtusi nt religioon,reforme võimalikult vähe.) VASAK (üldjoones omane ,et nad toetavad ühiskonna liikmete poolt loodud rikkuste ja vahendite ümberjaotamist selliselt ,et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi-Sotsiaaldemokraadid,Rohelised.Nende vaated:astmeline tulumaks-rikastelt võetakse raha,et vaestele rohkem,riigi sekkumine ühiskonna ellu),TSENTRUMIERAKONNAD(Pooldavad rohkem demokraatiat,vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale.) Valimised: funktsioonid,

Kodanikuõpetus
344 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Riigikogu - Referaat

· annab Euroopa Liidu asjade komisjonile arvamusi maaelu arengu, põllumajanduse ja kalanduse valdkonna Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta; · esitab muudatus- ja täiendusettepanekuid teiste valdkondade seaduseelnõudele, eriti nende sätete kohta, mis puudutavad maaelu ja põllumajandust (nt tollialased seadused, maksuseadused, riigieelarve põllumajandusega seotud peatükid jt). Komisjoni esimees: Kalev Kotkas Komisjoni aseesimees: Aleksei Lotman Komisjoni liikmed: Rein Aidma Kaia Iva Heimar Lenk Jaanus Marrandi Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava 6 -Majanduskomisjon

Ühiskonnaõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Erakond

Kellele : Teema : Erakond Kellelt : Erakond on partei. Iga erakond võitleb millegi poole ja samas ka millegi vastu ja üldjuhul on enamus erakonnad omavahel opositsioonis. Mina isiklikult pooldan erakonda Eestimaa Rohelised, sest nad püüavad viia Eestit puhtama, rohelisema ja inimsõbralikuma riigi poole. Ma arvan, et igaüks meist võiks teha midagi, et meie riik oleks puhtam ja ilusam, iga inimene saab anda selleks oma panuse. Seda siis tervislikemate eluviisidega ning ka säästlikumatega. Eestimaa Rohelised taotlevad õiglast hinda tervislikule toidule ja selget toiduteabe nähtavust pakenditel. Ma arvan, et see on täiesti õige, sest toidu hinnad on väga kõrged ja eriti tervisliku. Ma arvan, et odavad tooted ei ole kvaliteetsed ja tervislikud. Samuti hakkavad fossiilsed kütused otsa saama ning ka tuumaenergeetika tooraine hulk on piiratud. Erakond Eestimaa Rohelised, aga seisab taastuvenergia kasutamise eest. Nad arvavad ka, et pole mõtet lükata õiget v

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

Ühiskonnaõpetus
202 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ühiskonna kursus

Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond ­ suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ­ ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond ­ võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond ­ tööjaotus ­ perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ­ ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekon

Ühiskonnaõpetus
63 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

2010 K. Rüütli, 2010 A. Sirendi, 2010 J. Aare, 2010- Andrus Blok 4 · Juhatuse liikmed veel: R. Kull, V. Jaamu, M. Treial, A. Sild, R. Närska, A. Sakjas, R. Tölp, M. Miljand, J.Pöör, E. Sarv, A. Kaldjärv, O. Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne

Ühiskonnaõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti erakonnad

Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud süsteemi, milles igapäevas

Ühiskonnaõpetus
342 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ühiskonnaõpetus kontrolltöö 12.klass 3-4 peatükk

VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus ­ halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda ­ halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijah

Ühiskonnaõpetus
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun