Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Epidemioloogia kavand". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kavandi, millistel, epidemioloogia, biostatistika, koostamiseks, autorite, väited, eelteadmised, leiate, kogute, meetoditel, väljundtunnuseid, tarkvara, kirjeldavad, soovite, seoseid, ankeet, najalAndemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
meetodeid järjestikuselt, paralleelselt kui ka koos. UURIMISDISAIN Uurimisdisain on plaan siit sinna saamiseks ning peab uurijat juhtima andmete kogumise, analüüsimise ja interpreteerimise käigus. Uurimisdisaini eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist, kõrvaliste ja väliste asjadega tegelemist. Uurimisdisaini komponendid: · uuringuküsimus · läbimõeldus, kuidas andmeid · uuringu väited väidetega siduda · uurimistasand · kriteeriumid leidude tõlgendamiseks UURIMISPROTSESS Teadust vaadeldakse sageli kui protsessi ehk ajas kulgevat tegevustikku. Peamine põhjus selleks on see, et uurimistöö vajab aega ja kaalutlemist. Arusaamisele jõutakse järk-järgult ja see võib samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem
antud temaatika osas ; kinnised küsimused, milledele järgnevad vastuste variandid. Soovitavalt viie valikvastusega. (jah, ei, ei tea, võibolla, vahest; hinnangu andmine 5-palli skaalas); poolkinnised küsimused, kus osa vastuseid antakse valida ja samas eeldatakse vastustes ka vastajate arvamust, jäetakse vabad read omadele vastustele. Küsimuste esitamise järjestus . Küsitluse eel on vajalik selgitus, milleks seda uuringut teostatakse, millised on eesmärgid ja kus seda kasutatakse, millistel eesmärkidel. Samuti anda kaaskiri kui kaua küsitlemine ajaliselt kestab. Küsitluse maht peab olema selline, et ta ajaliselt ei ületakse 30. minutit, maksimaalselt 40. minutit. Küsitlemise ajal peab looma toetava õhkkonna, et vastamine annaks küsitletavatele inspiratsiooni. Vastamiseks peab andma piisavalt aega. Küsitlust alustatakse lihtsamate ja huvitavamate küsimustega, seejärel keskmises osas tulevad raskemad ja sisuliselt mahukamad küsimused, mis rohkem kaalumist vajavad ja 10
motivatsioon sisuliselt õiget informatsiooni anda andmete kogumise käigus pigem tõuseb kui langeb ning kus nii vastaja kui andmete töötleja poolt kogemata tehtavate vigade võimalus on viidud miinimumini. Mugava paindliku ja sügavuti mineva analüüsi tagamiseks on peale andmete kogumist mõistlik andmed sisestada arvutisse koostades lihtsa kuid põhireegleid järgiva struktuuriga algandmete tabeli. See esialgu ehk mõttetuna näiv lisatöö ja -aeg, mis kulub andmetabeli koostamiseks ja andmete sisestamiseks arvutisse, tasub end mitmekordselt ära andmete analüüsi etapis, kus andmete käsitsi kokku võtmine on väga ajamahukas isegi väikeste andmestike korral, kuid kus korraliku andmetabeli põhjal on arvuti abil mõne hetkega võimalik saada ülevaade oma andmetest mitme eri nurga alt ning leida vastused paljudele huvitavatele küsimustele. 18 Tsiteeritud teosed [1 T
motivatsioon sisuliselt õiget informatsiooni anda andmete kogumise käigus pigem tõuseb kui langeb ning kus nii vastaja kui andmete töötleja poolt kogemata tehtavate vigade võimalus on viidud miinimumini. Mugava paindliku ja sügavuti mineva analüüsi tagamiseks on peale andmete kogumist mõistlik andmed sisestada arvutisse koostades lihtsa kuid põhireegleid järgiva struktuuriga algandmete tabeli. See esialgu ehk mõttetuna näiv lisatöö ja -aeg, mis kulub andmetabeli koostamiseks ja andmete sisestamiseks arvutisse, tasub end mitmekordselt ära andmete analüüsi etapis, kus andmete käsitsi kokku võtmine on väga ajamahukas isegi väikeste andmestike korral, kuid kus korraliku andmetabeli põhjal on arvuti abil mõne hetkega võimalik saada ülevaade oma andmetest mitme eri nurga alt ning leida vastused paljudele huvitavatele küsimustele. 18 Tsiteeritud teosed [1 T
informatsiooni anda andmete kogumise käigus pigem tõuseb kui langeb ning kus nii vastaja kui andmete töötleja poolt kogemata tehtavate vigade võimalus on viidud miinimumini. Mugava paindliku ja sügavuti mineva analüüsi tagamiseks on peale andmete kogumist mõistlik andmed sisestada arvutisse koostades lihtsa kuid põhireegleid järgiva struktuuriga algandmete tabeli. See esialgu ehk mõttetuna näiv lisatöö ja -aeg, mis kulub andmetabeli koostamiseks ja andmete sisestamiseks arvutisse, tasub end mitmekordselt ära andmete analüüsi etapis, kus andmete käsitsi kokku võtmine on väga ajamahukas isegi väikeste andmestike korral, kuid kus korraliku andmetabeli põhjal on arvuti abil mõne hetkega võimalik saada ülevaade oma andmetest mitme eri nurga alt ning leida vastused paljudele huvitavatele küsimus 16 VIIDATUD ALLIKAD
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt, - kelle ülesanne on info kogumine. Infosüsteemide protseduuride kooostamine on turundusjuhi või turunduse eest vastutava juhtkonna liikme ülesanne, kes hakkab kogutud info põhjal otsuseid langetama. Kuna info kogumisel ja kasutamisel osalevad ka teised allüksused, näiteks müük ja raamatupidamine, siis tulev infosüsteem kavand
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus...............................
TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED: Kontrollitavus Arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada kujul, mis võimaldab töö lugejal saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid võiks vajaduse korral leida algallikatest Täpsus Termonoloogiline täpsus. Ia kasjutatava termini sisu tuleb korrektselt ja täpselt määratleda. Arutluste loogiline, selge ja ühetähenduslik esitlus. Andmete ja arvutuste täpsus. Selgus Töö selgelt ülesehitatud (struktuur) ja sisu üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted on välja kirjutatud ja kasutada sama tähendust
1. LOENG TEADUSLIKU UURIMUSE OLEMUS Mis on teaduslik uurimus? Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: "Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei" Et "Keskerakonna eesti-vastasust" teaduslikult uurida: Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on "eesti-vastasus". Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava. Kasutame näiteks erakonna programmi. Küsitleme erakonna liikmeid. Ühesõnaga, me üritame eesti-vastasust mõõta. Seega, mis on teaduslik uurimus ... Teaduslik uuring on seega: Miski, mis koosneb üksteisele selgelt järgnevatest etappidest Miski, kus peab olema selge, mida/keda me mõõdame/uurime ja kuidas uurime? Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtus
Abimaterjal äriplaani koostamiseks Koostatud materjali eesmärgiks on kaasaaidata alustaval ettevõtjal oma plaanitava äritegevuse detailset läbimõtlemist äriplaani koostamiseks. Töövihikut täidetakse iga loengutsükli käigus ja koduse tööna loengutsüklite vahel. Koduse töö käigus tekkivaid probleeme arutatakse iga uue loengutsükli alguses. Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu
4.1.2. Kes kuuluvad ettevõtte juhtkonda, nende isiklikud andmed? 4.1.3. Milline on juhtkonna pädevus, tööjaotus? 4.1.4. Milline on juhtkonna haridus, töökogemus samas valdkonnas , varasem juhtimiskogemus? Milline on juhtkonna varasem kogemus ja haridus, mille põhjal võib eeldada, et nende kompetents on vastavuses nende pädevuses olevate tööülesannetega? 4.1.5. Mitu töötajat osaleb planeeritavas ettevõttes/projektis ja millistel töökohtadel? 4.1.6. Milline on töötajate pädevus, tööjaotus ettevõttes? 4.1.7. Milline on ettevõtte tööjõuvajadus lähematel aastatel? Kui palju ja millise kvalifikatsiooniga, milliste oskustega ja haridusega inimesi vajatakse? 4.1.8. Kuidas on korraldatud töötajate koolitus? 4.1.9. Kirjeldage palgakorralduse aluseid/tasustamise süsteemi. 4.1.10. Millised on planeeritud väljaõppe, koolitus ja palgakulud nii töötajatele
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimine, Väikeettevõtlus Turu-uuringud Baaskonspekt Õppejõud: MA Eva Vahtramäe Mõdriku 2008 1. TURU-UURING 1.1. Turu-uuringu olemus Turunduses peab otsuste tegemisel arvestama firma positsiooniga turul, firma eesmärkidega ja alternatiivsete strateegiatega, et saavutada firma eesmärki. Informatsiooni vastamine tegelikkusele mõjutab nii firma hetke- kui ka tulevikupositsiooni. Seega on oluline, et firmas kasutatav informatsioon oleks võimalikult täpne ja kajastaks olukorda adekvaatselt. Turu-uuring on tihedas seoses firma turunduse planeerimise ja kontrollimisega (Pride). Turu-uuring tegeleb info kogumise, töötlemise ja analüüsimisega, mille käigus uuritakse inimeste hoiakuid, tundeid, intuitsioone ja käitumist antud toote või teenuse suhtes (Chakrapani). Nagu eelnevalt juba mainitud on oluline, et firmas oleks võima
• Tegeleb pigem empiiriliste väidetega: – Empiiriline väide – “tõendid näitavad, et asjad on nii” – Normatiivne väide – “asjad peaks olema nii” (poliitika filos.) – Retooriline väide – “ma usun, et asjad on nii” (ei ole teaduslik) • Kõiki väiteid tuleb empiiriliselt tõendada ja kõikiteooriaid falsifitseerida: – Pole a priori õigeid ja dogmaatilisi teooriaid. Alati võib olla fakte, mis teooria ja meie väited kahtluse alla panevad. Veel teaduslikust uurimisest… • Kontrollitav: – Sinu uurimistööd peaks saama kontrollida, uurimust korrates saama sarnase tulemuse • Tegeleb laiemate nähtustega ja probleemidega – Uuritavad probleemid peavad olema tähenduslikud laiemalt – Tulemusi peaks saama mingil tasandil üldistada • Neutraalne ja mitte-kallutatud – Meie eeldustega vastukäivaid empiirilisi tõendeid ei ignoreerita teadlikult
kohta leida erinevaid tähendusi. Uurimisküsimused algavad tavaliselt sõnadega mis? kuidas? missugune?. Uurimisküsimusest on näha, keda või mida uuritakse. Näide: Kuidas põhjendavad õpilased oma puudumisi? (uuritakse õpilasi) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis. 7 1.3. Kirjandusega tutvumine Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne, sest ainult nii on võimalik endale selgeks teha töö teoreetiline taust. Alguses on kasulik tutvuda mõne võimalikult uue uuritavat teemat käsitleva artikli või monograafiaga. Paralleelselt raamatu sisukorraga jälgida ka selle lõpus asuvat märksõnade ning kirjanduse loetelu, et leida rohkem teavet otsitava probleemi kohta.
analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest. Seejuures peab esile tulema see, kas vaadeldavas küsimuses on erinevad autorid üldiselt ühel meelel või valitseb palju eriarvamusi. See ülevaade asetab oma uurimusliku panuse kindlasse konteksti ning on ühtlasi tulemuste analüüsimisel aluseks ning võrdluseks. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Selgesti peavad eristuma käsitletud autorite seisukohad ja õpilase isiklik arvamus. Vajadusel selgitatakse kasutatavaid mõisteid. 3.5.2. Uurimismetoodika Selles osas antakse uurimisprotsessi kirjeldus: mida ja kuidas tehti andmete kogumiseks ja töötlemiseks, vajadust mööda valikuid põhjendades. Kirjeldatakse andmete kogumise meetodeid ja läbiviimise korraldust, selgitatakse osalejate valimise põhimõtted ja tuuakse valimi kirjeldus (vastanute arv, jaotumine vanuse, soo, staazi vm järgi), tutvustatakse andmete
• VII Objektiivsus – töö autor peab teema käsitlemisel jääma objektiivseks ja ei tohi juhinduda oma kogemusest, praktikast, eelarvamustest, suhtumisest, hinnangutest jne. – töö autori tegevus peab olema suunatud nähtusega seotud kõikide asjakohaste ja tõeliste põhjuste, omaduste ja seaduspärasuste avastamisele, kirjeldamisele ja analüüsimisele. • VIII Tõestatavus ja kontrollitavus – kõik esitatud faktid, väited, järeldused ja ettepanekud jne peavad olema kontrollitavad ja viidatud: • töös esitatud teoreetilised seisukohad, väited, kontseptsioonid jne peavad olema viidatud. • töö praktilise osa läbiviimine, andmete kogumisviisid ja tulemid peavad olema kontrollitavad • analüütilised ja üldistavad arutlused peavad olema esitatud võimalikult täielikul kujul, nii et lugejal ei tekiks lünkadega ülevaadet kogu arutluse käigust
õpetajatele lihtsalt ülejõukäiv. Teiseks võiks ka uurimus- ja praktilised tööd olla seotud õpilaste huvidega, st valitud õppesuunaga ja õppesuunas aineid õpetavad õpetajad saavad seega võimalikeks juhendajateks olla. See, mida koolis minimaalselt teha oleks vaja, on üldisel tasandil kirjeldatud haridus- ja teadusministri määruses Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord. Kasulik tugimaterjal on ka määruse seletuskiri. Nende koostamiseks kutsus haridus- ja teadusminister kokku töörühma, kuhu kuulusid lisaks haridusametnikele eelkõige nende koolide esindajad, kus praktilise töö või uurimistöö läbiviimise kogemused on üsna pikaajalised, samuti inimesed, kes on ise sellelaadseid töid juhendanud. Käesolev materjal sisaldab nende tunnustatud praktikute poolt kirja pandud soovitusi, juhendmaterjale, näidiseid. Kuna tegemist on elektroonselt kättesaadava materjaliga, siis võimaldab see olla
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
süsteemsus, selgus, kriitilisus, selektiivsus, minimaalsus. Uudsus ja aktuaalsus Teadustöö tähtsaimaks peetav kriteerium tähendab, et iga töö peab sisaldama midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud. Objektiivsus Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma võimalikult erapooletult, tegema järeldusi vastavalt kogutud andmestikule ja mitte laskma end mõjutada üldlevinud arusaamadest, kui need pole kooskõlas saadud tulemustega. Tõestatavus Kõik esitatud väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele. Subjektiivseid arvamusi ei saa esitada teaduslike väidetena. Süsteemsus Teaduslikuks saab pidada ainult niisugust käsitlust, milles eri väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks e süsteemiks. Selgus Töö tuleb üles ehitada ja kirja panna nii, et sisu oleks üheselt arusaadav. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada neid alati samas tähenduses. Tuleb
arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist). Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik
Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: · uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud); · objektiivsus (autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata); · tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele) · tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast); · täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt);
plaani muutmine ja meeskonna motiveerimine. 1.1.4 Projekti hindamine Projekti hindamise etapid on järgmised: · kokkuvõtted ja analüüs; · lõpphinnang; · lõppraport. Projekti hindamist pole vaja ainult saavutatud tulemuste ja nende mõju analüüsiks, vaid samuti õpitu kogetu tuvastamiseks ning selle tähenduse väljaselgitamiseks tulevaste projektide jaoks. Seega on hindamistulemused aluseks asjakohasemate ja parema ülesehitusega projektide koostamiseks tulevikus. Hindamist ei teostata vaid pärast projekti lõppemist, vaid tuleks teha kogu projekti jooksul, sõltuvalt selle kestusest. Sel juhul on võimalik rakendada järeldusi juba käimasoleva projekti eluajal. Asjakohasus Projekt peab olema suunatud sihtrühmade tegelikele vajadustele, projekti tulemusena peab toimuma selge positiivne muutus. Selle tagamiseks tuleb kaasata eeldatavad sihtrühmad ja sidusrühmad juba varases planeerimise staadiumis. Planeerimine sisaldab
Andmetöötlus sotsiaalteadustes 8 vältima info kordamist ehk töö ,,venitamist". Iga tabeli, diagrammi ees on tavaliselt sissejuhatav lause ning järel sisukas (eriline väärtus, huvitav seos vms) kommentaar, mitte ümberjutustus. Sagedustabel võtab andmetabelist tunnuse jaoks kokku mitmel objektil mingit tunnuse väärtust esineb ehk esitab vastava sageduse. Sagedustabeli koostamiseks peame teadma milliseid väärtusi tunnus võib omandada ja kui sageli iga väärtus esines (näiteks mitmel üliõpilasel on hallid silmad). Sagedustabelis esitatakse tavaliselt absoluutne sagedus (sagedus) ehk väärtusele vastav objektide arv; suhteline sagedus (osakaal) ehk absoluutne sagedus jagatakse objektide koguarvuga ja kumulatiivne sagedus (sageduste summa), kus absoluutsed sagedused liidetakse, sobib kõige paremini arvtunnuste korral
3 uurimistöö tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud, neid saab kontrollida ja algallikatele on täpselt viidatud; uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on
silmale nähtavat tagajärge. Millised on skriptikeeled? JavaScript ja PHP Millist tüüpi fonte on ekraanilt kõige parem lugeda? ilma seriifideta fikseeritud fonti Kas HTMLis saab komponente üksteise taha paigutada? Jah, CSSi abil saab Milline ei ole Microsoft-i tehnoloogia? Flash Miks on vaja veebiteenuseid integreerida? Organisatsioonid soovivad pakkuda paremaid teenuseid. HALDUS Milline komplekt komponente on kõige sobivam funktsioneeriva arvuti koostamiseks? Protsessor, emaplaat, mälu, BIOS, toiteplokk Millise valemi järgi on õige teisendada 2 bitine kahendkood kümnendkoodiks? Kõrgem bitt x2(astmes)1+madalam bittx2(astmes)0 Millises funktsioonis ei kasutata püsimälu arvuti koosluses? Vahemälu Millised parameetrid iseloomustavad DDR2 ja SDRAM mälu jõudlust? Veeruviivitus Millisel massmäluseadmel on kõige väiksem viivitus andmete poole pöördumisel? SSD Tugikiibistik sisaldab protsessori pingeregulaatori
objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti)
katsedisain). Avage andmefail recall_data.xlsx. Selles katses esitati inimestele erinev emotsionaalse väärtusega sõnu ja paluti neid hiljem meenutada. Näeme andmestikus, et iga katseisik on läbinud kõik katsetingimused (,,Pos" positiivse väärtuseg sõnad, ,,Neg" negatiivse väärtusega sõnad, ,,Neu" neutraalse väärtusega sõnad). Korduvmõõtmiste ANOVA-ga saame kontrollida, kas nende tingimuste puhul erinesid meenutamise tulemused. Korduvmõõtmiste ANOVA analüüsi leiate: Analyze General Linear Model Repeated Measures Esialgu tuleb teil määrata uuritav faktor. Nende andmete puhul tahame teada sõnade valentsi mõju meenutamisele. Panemegi faktori nimeks ,,valents". Tasemete arvuks (Number of Levels) pange kolm, üks tase iga katsetingimuse kohta. Tasemete sisu saate määrata järgmisest menüüst. 7. PRAKTIKUM = KT 8. PRAKTIKUM Korrelatsiooni kasutatakse selleks, et uurida muutujate vahelisi seoseid ning nende seoste tugevust
● oma võimeid ja huve; ● võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. 5 1.3.1 Töö kava Töö kava koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne. Vastava oskuse arendamine on kõigi uurimistööde üks peamisi eesmärke. Töötades kirjandusega on soovitav silmas pidada järgmist: ● Esialgsel kirjandusega tutvumisel tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
,,Visualizing Research" ,,A Guide to the Research Process in Art and Design" Uurimuse visualiseerimine Kunsti ja disaini uurimisprotsessi teejuht Carole Gray ja Julian Malins Lugemispäevik Üldine arusaam on, et kunsti ja disaini alal on õppimine kogemuslik kõige efektiivsemalt õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste
Hea resümee on süntees sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Resümee kirjutamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele, st jälgida terminite tõlkimisel nende tegelikku vastavust oskussõnadele teises keeles. Resümee koosneb kolmest andmelõigust: tiitelandmeist, 5–15 võtmesõnast ja resümee tekstist. 2.4.8. Kasutatud allikad Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki töö käigus viidatud allikaid. Kasutatud allikad järjestatakse tähestikuliselt autorite perekonnanimede alusel. Kui allikal autor puudub, reastatakse see loetelus pealkirja järgi. 2.4.9. Lisad Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega. Lisadena esitatakse täiendav ja selgitav materjal: 1) eksperimendis kasutatud vahendid ja materjalid; 2) vaatlusprotokollid; 3) töös toodud jooniste koostamise algandmed; 4) tabelid; 5) eeskirjad; 6) küsimustikud; 7) testid; 11
annaabi.ee 
