Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eneseväärikus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eneseväärikus, olude, sunnil, sunnitakse, enesehinnang, ühelt, taolisi, austa, truuks, aususe, seltskondEneseväärikus Eneseväärikus on inimese üks olulisemaid mõõdupuid. See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi? Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Seljuhul aidatakse teda ja ollakse ka meelejärgi, tehes asju ette-taha ära. Tihtilugu surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see võib riivata eneseväärikust. Juhan Liiv on oma luuletuses kasutanud väljendit ,,Peab ahelaid kandma'' ning see iseloomustab ovaliselt taolist situatsiooni. Parimaks näiteks
liialdab aga võtmises, puudu jääb tal väljaandmises.“ Õigesti käituda on raske, sest eksimiseks on palju võimalusi, samas, kui õige tee on vaid üks seepärast seostubki pahega liialdus ja loomutäiusega vahepealsus. →headuse tee on üks. Milline võiks olla eetiline õigus? Äärmustest hoiduv. Demokraatliku riigi õigus saab üldjoontes lähtuda kas üksikindiviidist või avalikust huvist. Ühel juhul sunnitakse inimesi individualismile, kuis igaüks peab seisma enda eest ise. Teisel juhul sunnitakse inimene alluma kollektivismile, piirates inimense vaba tahet. Aristotelese eetika järgi võiks ja peaks sellisel juhul eelistama nende äärmuste vahepealset keskteed. III RAAMAT: „Valik“ Loomutäiuse uurijatel on vajalik määratleda seda, mis on vabatahtlik ja mis mitte. Mis on vastu tahtmist tundub sündivat sunni või teadmatuse läbi.
Grupinõupidamiste sisu raske hoida salajas. Rousseau: Ühise arutelu ja hääletuse puhul pääseb maksvusele kõige kõvahäälsem erihuvi. Leiab, et ühishuvi on võimalik leida vaid siis, kui kodanikud on üksteisest isoleeritud ning kujundavad arvamuse iseseisvalt 4. James I ja Erasmus meelitajatest James I: Nõu prints Henryle nõunike valimisel: tuleb valida mehed, kes on tuntud oma tarkuse, aususe tõttu. Aga kindlasti tuleb eemale hoida meelitustest (meelitajatest), mis on kõikide printside nuhtlus ja vabariikide purustaja. Erasmus: Leiab, et valitsejate käekäik on meelitajate poolt haavatav. Eriti ohus on noor valitseja, kuna inimesele on loomupärane eelistada komplimente tõele ja lisaks puuduvad noorel valitsejal kogemused kavaldajate äratundmiseks. Lahenduseks peab haridust ja ränki karistusi neile, kes meelitavad noort valitsejat ebaväärikatele tegudele.
Kristlik kardinaalvoorus on enesealandamine, au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Feodaalau vallutaja au, millest saab järk-järgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. Uusaegne aadliau võrdse väärikuse taotlemine (duell) 1) Aristoteles aust ja eneseväärikusest - au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele - au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. - eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes - eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal. - suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2) Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3) Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust
Au 3 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse tassu ning see omistatakse headele inimestele. Ratsionaalsed valikud ja loomulikud eeldused vajalikud. Loomutäius oskus õigesti tegutseda. Õiged seadumused ehk kindlad, mõõdukad käitumisviisid. Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult. 2. Cicero vabariiklase aust ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud.
Ehkki me eelistame positiivseid paitusi, eelistame me siiski negatiivseid paitusi sellisele olukorrale, kus puuduvad igasugused paitused. Vastastikku täiendavad käigud on sellises transaktsioonis kus ei ole inimeste vahel konflikti. Need käigud on paralleelsed. Nt Vanem-Vanem, Laps-Laps, Täisealise-Täisealise transaktsioon. Ristuv transaktsioon ... ...leiab aset siis kui eksisteerib teatav konflikt kahe või enama inimese vahel. See tähendab sisuliselt sellist olukorda, kus ühelt poolt alustatud stiimul on suunatud teisele tasandile kui tuleb vastusreaktsioon. Ristuv transaktsioon peegeldab tavaliselt konflikti. Varjatud transaktsioon.... ...on sel juhul kui tegemist kahe või enama tasandi üheaegse toimimisega. Tavaliselt sellisel juhul on tegemist varjatud sõnumiga ja see on omane näiteks enamikele mängudest. On olemas kahte erinevat liiki varjatud transaktsioone: 1) sotsiaalsel tasandil ja 2) psühholoogilisel tasandil. Sotsiaalsel tasandil
inimesed nende soove ja ootusi täidavad või mitte. Kes võtta ei julge, see loodab saada. Kas või selle eest, et ta on nii vähenõudlik. Nende põhiline tunnusjoon on see, et neil on valdavalt passiivsed äraootavad hoiakud. Need ei kaitse neid pettumuste ja nendest tulenevate depressioonide eest. Nad ei saa olla ka heas mõttes agressiivsed, sest see ohustab suhet. Seetõttu nad tihtipeale ei pea ka iseendast lugu. Neile on omane keskmisest madalam enesehinnang. Tihtipeale need depressiivsete joontega inimesed püüavad anda teistele seda, millest nad ise ilma on jäänud. See tähendab, et tegeletakse heategevuse või vastavate kutsealadega. Ka sellel juhul ootavad nad mingit tunnustust. Depressiivsete inimeste põhiprobleem on nõrguke mina. Nad tõlgendavad väga paljusid asju nõuetena. Igalpool enda ümber näevad nad erinevaid nõudmisi. Neile on väga keeruline ei öelda, sest nad tunnevad kohe ennast selles süüdi. Tihti on nende hingepõhja
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
Muidu räägiksime siin rahulikult saksa või rootsi või vene keeles, ja tõenäoliselt üsna igavalt, sest meie erisus on seotud meie keelega. Meil on hea ja õdus rääkida oma keeles, mida meil on võimalik üsnagi täielikult mõista. Näen sageli, kuidas istutakse konverentsidel ja püütakse aru saada, mida ettekandja tegelikult öelda tahtis, sest tema inglise keel on nii halb. See näitab ju, et ka inglise keelt ei austata. Isegi meie poliitikud ei austa. Seda on nüüd teadlasedki kuulutanud, et mida rohkem kolib elu nutiseadmetesse, seda väiksemaks jääb inimeste süvenemissuutlikkus. Olete sama märganud? Jah, paljud kurdavad, et ei suuda enam lugeda paksu raamatut. On inimesi, kellele käib juba kümneleheküljeline tekst üle mõistuse. Süvenemisvõime on tõsiselt kannatanud, lisaks psüühiliste haiguste tohutu kasv... ...nagu tähelepanupuudulikkus ja hüperaktiivsus ja muud sellised n-ö moe- või ajastuhaigused.
Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
saada, kuidas inimene defineerib ümbritsevat maailma ja inimesi. See, kuidas me maailma tajume ja asju ette kujutame, on olulisem, kui see, kuidas asjad tegelikult on. Inimesed väärtustavad alati positiivset suhtumist endasse (armastus, tähelepanu, hoolivus). Terapeudi ülesanne on positiivset suhtumist jagada. Selles teraapias peab inimene jõudma sinna maani, et ta saab ise oma probleemidega hakkama. Üks selle teraapia eesmärke on see, et selle käigus püütakse luua paindlik enesehinnang, mis aitab erinevate olukordadega hakkama saada. Terve inimese tunnused: · Avatus kogemustele Selline reaalne iseenda tajumisvõime (saab aru, mis on tegelik, mis on kujuteldav), võime aru saada oma tunnetest ja nendega hakkama saada.
Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi
Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele! Põhjuseid sellisele rangele idealistlikule lähenemisele võib olla mitmeid: ühelt poolt oli Kreeka arvamusterohke demokraatia langenud range distsipliiniga Spartale, teiselt poolt oli oma mõju kindlasti ka täppisteadustel ja matemaatikal. Platon ei võtnud oma kooli (Akadeemiasse) vastu kedagi, kes polnud õppinud geomeetriat, Akadeemias õppis tema eluajal ka kaks kõige olulisemat tolleaegset matemaatikut ja astronoomi, täppisteadused ja eriti geomeetria nõuavad inimestelt
thoughts, feelings, motives etc. Teadmine enda kohta. spetsiifilised, üksikud omadused. · Eneseteadvustamine, enesereflektsioon (self-awareness): a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine - inimese tähelepanu pööramine endale, enda tegevustele. · Enesehinnang (self-evaluation): evaluation of one's own behaviors, physical appearance abilities or other personal attributes against internalized standards or social norms. Hinnang endale · Eneseväärtustamine (self-esteem): attitude towards oneself along a positive-negative dimension. People generally strive for high self-esteem. Püüdlus positiivse enesehinnangu suunas püüe suhet iseendaga korrastada viisil, et saaks endast hästi arvata.
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Näiteks võib kunstiteoseid pidada alateadlike impulsside viljaks. Sublimatsiooni puhul ei tegelda pingete allikaga, vaid püütakse lihtsalt midagi teha, et ennast maandada. Ratsionaliseerimine tähendab ebasoovitavatele tegudele, tunnetele ja motiividele sobiva põhjenduse või seletuse leidmist. Konfliktis antakse oma tegudele ratsionaalne seletus. 24 Sageli põhjendatakse oma käitumist teise osapoole pahelisusega, ümbritsevate olude või lihtsalt vältimatusega. Enese samastamine kui psühholoogiline nähtus on mitmetähenduslik. Kaitsemehhanismina toimib see siis, kui inimene identifitseerib end alateadlikult teise inimese või grupiga sedavõrd, et ta ei tunne ennast enam oma tegude või tunnete eest vastutavana. Enese samastamine kellegi teisega võib saada otseseks konfliktide allikaks, sest ümbritsevad inimesed eeldavad üldjuhul teistelt vastutustundlikku iseolemist, mitte niivõrd kellegi kehastamist.
Võidu nimel on egoistki valmis kummarduma. *** Ehetel ripub edevus juba ürgajast peale. *** Inimene erineb ahvist sellegi poolest, et ta on õppinud end varjama riiete ja jutuga. *** Kavalus kasvatab kaitsekihte, naiivsus on kilbita. *** Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile... *** Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. *** Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. *** Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. *** Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing.
Alljärgnevalt on üles loetletud mõned tavalised viisid, kuidas inimesed depressiooni kogevad: Kurvameelsus, meeleheide, kaotusetunne, tühjus, tujutus (tüüpilised tunded lähedase inimese surma puhul); Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus; Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine; Suurenenud tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes; tundeid on kerge haavata; Madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, küündimatusetunne; Ärrituvus, kiirelt frustreerumine, viha; Süütunne, enesesüüdistused, enesevihkamine; Lootusetus- ja/või abitustunne. Ehkki need probleemid iseloomustavad depressiooni levinumaid aspekte, kujutavad nad endast üksnes mõnd paljudes sümptomitest, mis depressiooni puhul ilmnevad. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet.
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid
Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid
öelda ei EI küsida nõu või paluda abi välja näidata oma positiivseid või negatiivseid tundeid algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust väljenada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti jääda eriarvamusele vastanduda teistele inimestele esitada küsimust ,,miks?" pärast mulle esitatud nõudmist tunda end hästi kui mulle on tehtud kompliment Miks inimesed end ei kehtesta? Nõuab liiga palju energiat Ei aktsepteerita enda personaalseid õigusi Madal enesehinnang Aktsepteeritakse vaid teiste inimeste ootusi Kardetakse survet, karistust või eemaletõukamist Kardetakse solvata teist inimest või näida isekad, kurjad vms. Meid kõiki kontrollib see keskkond, kus me elame.... Küsimus on vaid selles, kas me oleme kontrollitavad olukordade, türannide või iseendi poolt. (B.F.Skinner) Kehtestav sõnum koosneb 3-st osast: 1. Käitumise hinnanguvaba kirjeldus kirjelda täpselt käitumist, ebamääraseid sõnu kasutamata
Seksi seostatakse testosterooni kõrgema tasemega, mis võib ahelreaktsioonina samuti dopamiinitaset tõsta. Peamised põhimõtted, mida tuleks järgida, et armastust hoida on: pühendu, kuula partnerit aktiivselt, esita küsimusi, vasta küsimustele, tunnsuta, ole huvitav, kasva intellektuaalselt, kaasa naine oma tegemistesse, anna mehele privaatsust, ole aus ja usaldusväärne, selgita partnerile oma vajadusi, lepi tema puudustega, käitu viisakalt, arenda oma huumorisoont, austa kaaslast, tee kompromisse, vaidle lahendusele keskendudes, ära iial ähvarda lahkuda, unusta minevik, ära murra truudust, ära eelda, et suhe kestab igavesti- ehita seda üks päev korraga ja ära iial anna alla. Kindlasti oleks kaval pühendada aega kohtamist meenutavale tegevusele. Tuleb arendada ühiseid huvisid ja teha koos midagi ebaharilikku ning põnevat, sest just mitmekesisus stimuleerib aju naudingukeskusi ja säilitab seega romantilise armastuse õhkkonna.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
Teistele vangidele anti võimalus ta seal päästa, näiteks pidid nad loovutama midagi väikest, kuid teised vangid keeldusid, sest nad pidasid kongis istuvat vangi tülitekitajaks ning ei tahtnud temaga tegemist teha. Eksperiment tuli lõpetada juba peale kuuendat päeva, sest üliõpilased, kes mängisid vangivalvureid, olid muutunud nii rangeks ja vahepeal ka psühholoogiliselt nii julmaks, et eksperimenti ei saanud enam jätkata. Vangivalvurid käitusid nii olude tõttu, millistes nad viibisid, ja rollide tõttu, mida nad mängisid, aga mitte oma isiksuse omaduste tõttu. Paljud neist olid oma käitumisest sokeeritud, sest tavaelus olid nad väga leebed ja sõbralikud inimesed. Neil oli raske uskuda, et nad millekski selliseks valmis olid. Kuid nende arusaam vanguvalvuri rollist oli selline, et tegelikult olid nad olnud palju jõhkramad kui tõelised vanguvalvurid, kes oleksid kohe seisnud silmitsi vangide mässuga, kui nad
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p
kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- rahulolev ja tegus vanainimene. Meeldiv sotsiaalne roll Postiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Kuidas aidata edukalt vananeda? Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul. Rehabilitatsiooni ja tugisüsteemid kättesaadavaks Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata pere edukalt vananeda? Räägi vanainimesega, kuula teda, küsi tema-aegseid lugusid jne Ära naeruväärista vanadusega kaasnevaid veidrusi. Üleolev targutamine ja õpetamine ei aita. Aktsepteeri vanuri soove, kui võimalik Loeng 13.10
kui unikaalsete omadustega isiksust. Kollektivistlikes kutluurides näevad inimesed end teistega seotuna (sõbrad, pere, kaastöötajad). Enesehinnang (self-esteem) Millisel määral inimene väärtustab, hindab ja meeldib iseendale. Mina-pildi emotsionaalne osa. - Tekib "alt üles" või "ülalt alla" meetodil. Alt üles teed asju hästi ja kogemuse põhjal enesehinnag tõuseb. Ülalt alla on olemas üldine kõrge enesehinnang, siis inimene teeb teatud asju hästi ja see kinnutab mina-pilti. - Tesser 1988, noorema õe/venna mõju enesehinnagule. Mehed oma teistsuguse võimetega noorema vennaga ei saa läbi, sest noorem on tavaliselt andekam. Enesehinnang ei ole elu jooksul püsiv omadus. Kuna sõltub keskkonnast, siis muutub vastavalt elus ette tulevatele sündmustele (ebaõnnestumised, nurjunud lähusuhted). Kui inimesel on kõrge enesehinnang, on tal kõrgem enesekindlus, parem tervis ja
annaabi.ee 
