Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesehinnang ja käitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
enesehinnang, enesehinnanguga, hierarhia, motivatsioon, minale, kasvatusstiil, hindavad, väärtuslik, psühholoogia, peretüüp, iseenese, veendumused, arvas, hierarhias, õlad, enesehindamine, lubav, varase, tõnu, juhendaja, gaza, sektor, otsustasin, uurimustest, raamatukogust, hindab, inimesena, tubli, muudki, häbi, süütunne, moraalsus, robinsonvõrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG.........................................
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
Enesehinnang Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Enesehinnang tähendab ka seda, mida inimene arvab oma tegevuste ja saavutuste kohta. Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine .....................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge
1 Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole
Mõistke ja suurendage enesehinnangut Halval päeval, kui me hindame end madalalt ja meid on haaranud negatiivsete tunnete pööris, näeme enda ümber maailma, kus kõik teised on meist targemad, saavad kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust.
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga
MADAL JA KÕRGE ENESEHINNANG 1. Inimese enesehinnag kujuneb tema lapsepõlvest saadik, olenevalt tema vanemate suhtumisest temasse. Samuti mõjutab inimese enesehinnangut ka ühiskond ja keskkond, milles ta kasvab ja elab. 2. Enesehinnang ja teistepoolne hinnang võivad olla seotud selle kaudu, et tihtipeale arvestatakse teiste arvamuste ja hinnangutega rohkem kui peaks. Enesehinnang sõltub suuresti teistepoolse hinnangutest. Teiste arvamus mõjutab väga paljusid inimesi. Kui öelda, et teatud inimene ei oska hästi tantsida, ta võtab seda omaks ning hiljem ta kas üritab ennast parandada või ta lihtsalt loobub, sest talle teeb haiget teiste kriitika. Just kriitika võib tekitada madalat enesehinnangut. Teisest küljest see võib jälle inimest panna pingutama. 3. Madal enesehinnang – inimesed ei suuda kohaneda probleemidega, läbikukkumistega
KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET..............................................................................................6 4. TÖÖSTRESS...........................................
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...............
Kui distsiplineeritud, eesmärgipärane, tahtejõuline, korralik ja usaldusväärne inimene on. Siit tuleneb- mil määral suudab ta stressi olukorras toimida lähtuvalt oma eesmärkidest. Toimetulekuviisid: probleemilahendus (muid nii väga ei kasuta) Ekstravertsus Aktiivsed, seltsivad, rõõmsameelsed. Toimetulekuviisid: sots toetuse otsimine!!, huumor, positiivsele keskendumine, emotsioonide väljaelamine Avatus Lai huvidering, elav kujutlusvõime, eelistavad uudsust, originaalsust, hindavad kunsti ja sügavaid tundeid, on sallivad, proovivad uusi tegutsemisviise. Toimetulekuviisid: proovivad erinevaid toimetulekuviise, nt probleemilahendus, huumor, positiivsele keskendumine, neg-selt tähelepanu eemalesuunamine jm Sotsiaalsus Hoiak ja meelestatus teiste suhtes. Omakasupüüdmatus, osavõtlikkus ja abivalmidus. Toimetulekuviisid: aktiivne toimetulek, planeerimine, pos-le keskendumine ja nõrgalt seotud ka sots toetuse otsimisega.
mitmedimensionaalsena, kusjuures suurema kaaluga on kehaga sotsiaalne mina, seksuaalne mina, sotsiaalne mina ja mina käsitlus õppijana MINA + kutsealane, moraalne, poliitiline, organisatsiooni liige. Mina kontseptsioon kui mitmedimensionaalse mõiste käsitlust.... Keha- keha muutused, mõju, variatiivsus Seksuaalne- arengu mõistmine Sotsiaalne- perspektiivi ja rollide mõistmine suhetes Sotsiaalne pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi.... Sotsiaalsepädevuse seletamisel- psühholoogia terminid- suhted, sotsiaalsed oskused. Enesekohane pädevus inimeseõpetuses hõlmab teadmisi, oskusi ja hoiakuid seoses min- kontseptsiooniga, enesehinnangu ja enesergulatsiooniga. Referaadi teemad! Self-conciousness- eneseteadvus Self- concept- mina kontseptsioon ....mõlemad mõisted tähendavad üldistatud pilti iseendast Self- knowledge- teadmine iseendast, teadmine enda kohta ..... personal identity- personaalne identiteet, minu unikaalsus independent self- sõltumatu mina, mi na ise ...
inimesed ja see, millega sa tegeled. Dr. Maxwell Maltz on kirjutanud sellel teemal ühe suurepärase raamatu "Psycho-cybernetics". töötas ta 1900-ndate keskel ilukirurgina ja pakkus oma teenuseid inimestele, kellel tekitas väline viga mingi füüsiline kõrvalekalle alaväärsustunde. See ei lubanud neil elada täisväärtuslikku ja õnnelikku elu. Ta opereeris paljusid inimesi, kellel oli ebatavalise välimuse tõttu kujunenud iseendast vähem väärtuslik arusaam. Paljudel inimestel, keda ta opereeris, ei olnud aga väga suuri kõrvalekaldeid, pigem oli see nende minapilt, mis suurendas proportsioone sellest, kuidas nad mõnd oma kehaosa nägid. Nad olid lihtsalt kasutanud oma kujutlusvõimet, et luua ohtlikult vale arusaam sellest, kuidas nad välja näevad. Kõik need inimesed tulid doktori vastuvõtule teadmisega, et kui füüsiline viga eemaldada, saab nende elu korda.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja Kaubanduse osakond Liis Kikas MADAL ENESEHINNANG referaat Juhendaja: Kaire Välba Tartus 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................... 3 1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG.............
seda, et väljendavad oma minaga seotud mõtteid ja tundeid hindavad positiivsemalt mina konts üldse. Need kes kirjeldavad käitumisega, need neg.) 4. teiste reaktsioonid (lapeeast sisse harjunud) C.Rogers Tingimusteta positiivne suhtumine Rogers rõhutas, et peaks olema lapsel ka olema skeegi, kes rõhutab positiivset suhtimist lapse vasdtu, sest siis kujun pos mina-konts. Tingimuslik suhtumine. Hinnangud omaminale langevad kokku sellega kuidas teised mind hindavad. Teadmiste allikas: Käitumine / Mõtted / Teiste reacts / sots võrdlemine Ma käin teistega väljas/ tunnen piinlik suheldes/ … / … Järeldus: Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi/ Ma olen sõbralik / Tunnen süüdi Enesehinnang – pos või neg hinnang enda kohta. Kuidas ma seoses endaga end tunnen? Kas nõustud järgmiste väidetega? Ma tunnen, et olen väärtuslik inimene. … Enesehinnang - eristatav üldine enesehinnang
seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas? Kliiniline psühholoogia- tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega. Sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste tajumise, käitumise ja tunnete sõltuvust ning
inimesi ühiskonna lahutamatult liitunud osadeks. Ühiskond toimib tervikuna ja seetõttu ei saa seda osadeks jagada. Aafrikas pole inimene lihtsalt ainult iseenda eest vastutav, vaid on ühiskonnaga vastastikus sõltuvuses olev liige. Euroopalikku vaadet iseloomustavad kaks tõhusat juhtmõtet ,,ellujäämine kõige kohastunumatele" ja ,,kontroll looduse üle", Aafrikas aga ,,hõimu ellujäämine" ja ,,ühtsus loodusega". sellest tekivadki erinevad vaated minale. 8) Eksperimentaatori mõjud, iseteostuvad ennustused, võimalused eksperimentaatori mõjude vähendamiseks. Eksperimentaatori mõjud: uskumused, ideed, käitumine Iseteostuvad ennustused: ootused või ennustused inimese või grupi kohta, mis võivad teoks saada lihtsalt sellepärast, et nad olid väljendatud. Võimalused eksperimentaatori mõjude vähendamiseks: topeltpimendamisega kontroll, mille puhul ei eksperimentaator ega katsealused pole eksperimendi aluseks olevaist
tajumisega. Töö pealkirjas jaotatakse konstruktid kahte ossa, millest esimene pool väljendab indiviidi hinnanguid õiglusele ning teine pool on seotud indiviidi hinnanguga oma juhile ja enesele. Sellest lähtuvalt vaadatakse töös nende konstruktide gruppide omavahelist suhestumist. Vastavad eeldatavad seosed on sõnastatud hüpoteesides. Hüpoteesid - Töötajad, kes tajuvad kõrgemat organisatsioonilist õiglust on kõrgema organisatsioonipõhise enesehinnanguga. - Töötajad, kes hindavad juhi otsustusstiili vältivamaks tunnetavad madalamat protseduuride ja jaotamise õiglust. - Ratsionaalse ja sõltuva otsustusstiili tajumine on seotud kõrgema õiglusetajumisega. - Töötajad, kes hindavad juhi juhtimisorientatsiooni rohkem muudatustele orienteerituks, ülesandele orienteerituks ja suhetele orienteerituks tunnetavad kõrgemat protseduuride ja jaotamise õiglust. Lisaks töö eesmärgiga vähemseotud hüpoteesid:
TiitelLeht Sissejuhatus Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Enesehinnang tähendab seda, kui kõrgelt inimene hindab oma väärtust ja tähtsust. Selles referaadis käsitlen teemasid, kuidas tekib enesehinnang, millest see langeb ning mil viisil seda tõsta. Enesehinnangu juured Alguse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?".
emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine. Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast. Murdeealise identiteedi kujunemine on seotud paljude erinevate probleemidega.
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud
on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire jaguneb kolmeks: 1. Domineerivalt tähelepanematus 2. Domineerivalt hüperaktiivsus 3. Kombineeritud Kui lapsel on ülekaalus üliaktiivsus ja impulsiivsus, siis ta: · On rahutu, kärsitu, nihelev, püsimatu; · Lahkub oma kohalt, ei suuda paigal püsida;
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid,
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15
Ühiskond: Seadused ja määrused (võimalused) Hoiakud, uskumused, ....... Kool Kodu Juhtkond Ema-isa Õpetajad Teised kasvatajad Teised spetsialistid Õed-vennad kaaslased LAPS Isiksus, võimed Oskused, motivatsioon ......... Eetilised probleemid HEV laste abistamisel: koolipsühholoog · Lapsevanema nõusolek tööks lapsega · Psühholoogi töös reguleeritud Testimine (testid, ettevalmistus, tulemuste avalikustamine) Nõustamine, teraapia · Konfidentsiaalsus Eksternaliseeritud probleemid (käitumishäired ja hüperaktiivsus) Käitumishäired · Lai eksternaliseeritud häirete grupp: Agressiivsus Pidurdamatus
annaabi.ee 
