- Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused • Maanõukogu andis volitused edasiseks tegutsemiseks vanematekogule. Maanõukogu otsuse tähendus • See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. • Teiseks tähendas see otsus, et Maanõukogu peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim • Väga kõrge populaarsus rahva seas 1917. a lõpus. Lootsid saada Asutava Kogu valimistel absoluutse enamuse. • Kuna 1918. a jaanuaris toimuvatel valimistel absoluutset enamust ei tõotanud tulla, siis katkestasid enamlased valimised. • Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur, diktatuur. Iseseisvuse väljakuulutamine • Rahvuslike liidrite veendumuse järgi pidi
Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid enamlased riigipööret, kuid see suruti maha. Seda sündmuist loetakse ka kaksikvõimu lõpuks. Kogu võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Peaministriks sai Aleksander Kerenski. Oktoobripööre · Ajutise valitsuse ebakindel olukord ajendas kindral Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis aga ebaõnnestus. · 25
Tartu koolipoisid vabadussõjas Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal, kui Punaarmee ründas Narvat. 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit tohutult rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi sõjavägi oli alles loomisjärgus, puudust tunti varustusest ja relvadest. Kuigi enamus elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli omariikluse püsimise usk üsna madal. Ei usutud, et Eesti vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu astuda. Vaatamata sellele otsustas Eesti valitsus siiski enamlaste agressioonile vastu seista. Suured lootused pandi välisabile. Soomest saadeti relvi ja 4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta
allveelaevastikku ja piirangud olid ka laevastiku suurusele. Lisaks tuli hüvitada sõjakahjusid ehk maksta reparatsioone. Saksamaa oli täielikult kukutatud. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. Juba 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri ja ka majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu oli majandus suurel määral halvatud. Lisaks tabas Venemaad kodusõda, kus võitjateks võib pidada enamlasi, kuna nad said Venemaal võimule. Kuigi sõda lõppes paremini USA-le, Prantsusmaale, Inglismaale ja väikestele rahvusriikidele, olid nad kõik majanduse ja inimeste suhtes ka kaotajad. Veel suuremad kaotajad nagu kukutatud Saksamaa ja Venemaa leidsid aga, et nende suhtes on oldud ebaõiglased. See pani aluse aga uutele pingetele ning kokkuvõttes I maailmasõja tulemused ei rahuldanud kedagi.
majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Ungari lagunes, Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. Uued riigid- eesti, läti, leedu, soome, poola, iirimaa Lagunesid- austria-ungari, venemaa Miks saksamaa toetas enamlasi- lootsid, et enamlased lammutavad venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Seetõttu lasi saksamaa leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi venemaale sõita ning toetada neid hiljem ulatuslikult rahaga Pariisi rahukonverentsi tulemused- lükati tagasi am presidendi laiahaardeline rahuplaan, kaotanud riikide esindajad kutsuti pariisi alles rahulepingutele allakirjutamiseks. Saksamaa pidi loovutama mõned alad belgiale, taanile, leedule, poolale
Landeswehr'i sõda. Lätis tegutsevate Saksa vägede juht kindral Rüdiger von der Goltz seadis sihiks kukutada enamlus Venemaal. Lootis sõlmida Vene-Saksa sõjaline liit Antandi vastu. Vene impeeriumi äärealadel tekkinud väikeriigid olid nende vastu. Seetõttu lasi Goltz baltisakslastel Lätis riigipöörde korraldada ning kukutati Ulmanise valitsus. Eestis kasvas viha sakslaste vastu. 1919. a juunis said Võnnu lähedal kokku Eesti ja Saksa eelosad, kes pidid itta taanduvaid enamlasi jälitama. Kuid omavaheline vaen oli liialt suur. Sakslaste edu vallutasid Võnnu linna. 2.etapp: Võnnu lahing. algas sakslaste pealetungiga. Saabusid Eesti varuüksused ning Goltz arvas, et plaan on ebaõnnestunud. Sakslased taandusid. 23.juunil 1919 a marssisid Rahvaväe üksused Võnnu linna sisse. Tekkis kõva sõjavaimustus! RAHU_____________________________________________________________________ Rahvavägi pidi ühe enam sekkuma Venemaal olevatesse sõdadesse.
tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus palamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920.a novembris vormiliselt iseseisvunud Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Eestis oli selle tegevus keelatud, seetõttu olid sunnitud tegutsema põranda all. Pisirühmitused, nagu Majaomanike Liit, Üürnike Liit, Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit, Rahvuslik Vabameelne Partei. Esimene põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel
kommunismi ees andis rohelise tule tolitarismile. Kommunistlik partei korraldas mässe ja ohustas Saksamaad, kuid samal ajal tekkinud Natsinaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mille etteotsa astus Adolf Hitler, leidis rohkem poolehoidjaid ning oht kõrvaldati. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitlerlased üle kolmandiku saadikukohtadest ning Hitler nimetati kantsleriks. Peale Riigipäevahoone põlengut, milles süüdistati enamlasi, kehtestati üheparteisüsteem ja juhiks tõusis Adolf Hitler. Prantsusmaal ja Suurbritannias oli demokraatia läbinud pika arengutee. Kuna Prantsusmaa ja Suurbritannia olid võitjariigid, uskusid inimesed demokraatlikusse korda. Majanduskriis neid riike palju ei mõjutanud: Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaised toorained, mis tähendas seda, et suudeti oma toodangut edukalt müüa ka kriisiaastatel; Prantsusmaal aitasid majandust edendada reparatsioonimaksud ning
aastal. Punaarmee oli sakslaste peatamiseks aga liiga nõrk ning nad põgenesid. Tekkinud olukorda otsustasid eestlased kasutada iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks loodi päästekomitee ning 21.veebruaril kiideti heaks iseseisvus manifest. Iseseisvus kuulutati välja suuremates Eesti linnades. Esimesena kuulutati iseseisvus välja Pärnus 23. Veebruaril, päev hiljem Tallinnas. Eesti iseseisvusele aitas kaasa hirm saksa okupatsiooni ees, mis sundis eestlasi Venemaast lahku lööma ja enamlasi põgenema, tekitades iseseisvuse saavutamiseks soodsa olukorra. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ebameeldivad sündmused. Esimene maailmasõda, rahutused Venemaal, enamlaste tegevus ja hirm saksaokupatsiooni ees polnud just kõige meeldivamad. Eestlased, aga kasutasid olukorda ära ning kiire tegutsemisega suudeti lahku lüüa Venemaast ja välja kuulutada iseseisvus.
· Maapäev andis volitused üle vanematekogule, sest nähti ette vägivaldset laialiajamist vene madruste ja tööliste poolt (Toompeal) (J. Tõnisson saadeti välismaale juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd) · 1918. jaanuaris toimusid valimised, kus enamlased said enam kui 37 % häältest, kuid sellest ei piisanud absoluutseks enamuseks ning valimised katkestati enamlaste endi poolt. · 19. jaanuaril aeti laiali ka Petrogradis kokku astunud Asutav Kogu, sest enamlasi ei huvitanud miski peale diktatuuri · Seda olukorda kasutasid ära sakslased ning jõudmata kokkuleppele Venemaaga, hakkasid Saksa väed itta marssima · 1918. hakati taipama, et Saksa väed on liikvel ning kriitiline aeg koos sellega. Tänu sellele moodustati ,,Estonia" ülakorrusele Päästekomitee (sinna kuulusid J. Vilms, K. Päts ning K. Konik) · Päästekomitee eesmärk oli kuulutada lühikesel võimuajal välja Eesti Vabariik
õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23. Juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguta sisse Võnnu linna. Leiti,et Landeswehr'i hävitamine tähendavat jäädavat vabanemist. Eestlased võtsid Riia kahuri tule alla ning jälle sekkus Antandi esindaja , et kirjutada vaherahu ( 3. Juuli).
Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsoonivalitsusega. Esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov e Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekreedi. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaaomandus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Enamlaste võimu laienemine 1917-1918- Riigipööre ei toonud enamlasi Venemaal siiski veel täielikult võimule-nad pidid arvestama vasakpoolsete parteidega ning surmaohtu enamlastele kujutas peagi valitav Asutav Kogu. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli kokku 1918. a dets ja võttis enamlastevastase hoiaku. Selleks ajaks enamlaste jõud sedavõrd tugev, et nad võisid Asutava Kogu 6. jaan. 1918 laiali ajada ning sõjaväge kasutades maha suruda Asutavat Kogu toetanud meeleavaldused. 1918. a kevadel
vangi. Mõne hetke pärast avastas Käsper et väikest Mugurit pole. Meenutati kus ta oli olnud ja Ahas ning Käsper läksid ahelikku teda otsima. Sealt nad ta ka leidsid püss palgel ja tulistamise asendis. Aga kuuli oli väike Mugur pähe saanud. Tema pead ei saanud lumest muudmoodi kätte kui tuli tääkidega taguda jääd ta ümber. Siis tõi Käsper oksad ja tehti kanderaam. Kui tagasi hakati liikuma kuuldi suurtüki pauke ja need olid oma paugud mis toimusid Leebiku mõisas. Tagandati enamlasi sealt. Saadi ainult veidikene puhata, kui Pikasillal hakkas pihta uus võitlus. Esialgu ei suutnud Ahas kuidagi unustada seda, et ta pinginaaber Mugur oli langenud. Kuid siiski hakkasid mürtsuma kuulipilduja kuulid. Kui tulistamine oli juba pikka aega käinud sai nende ahelikus pihta üks poiss. Lihtsalt jalga. Tegi suurt kisa. Tulistamine lakkas ja hetk hiljem tuli välja et sõda oli käinud nüüd omade vahel. Mehed tundis ennast väga
vangi. Mõne hetke pärast avastas Käsper et väikest Mugurit pole. Meenutati kus ta oli olnud ja Ahas ning Käsper läksid ahelikku teda otsima. Sealt nad ta ka leidsid püss palgel ja tulistamise asendis. Aga kuuli oli väike Mugur pähe saanud. Tema pead ei saanud lumest muudmoodi kätte kui tuli tääkidega taguda jääd ta ümber. Siis tõi Käsper oksad ja tehti kanderaam. Kui tagasi hakati liikuma kuuldi suurtüki pauke ja need olid oma paugud mis toimusid Leebiku mõisas. Tagandati enamlasi sealt. Saadi ainult veidikene puhata, kui Pikasillal hakkas pihta uus võitlus. Esialgu ei suutnud Ahas kuidagi unustada seda, et ta pinginaaber Mugur oli langenud. Kuid siiski hakkasid mürtsuma kuulipilduja kuulid. Kui tulistamine oli juba pikka aega käinud sai nende ahelikus pihta üks poiss. Lihtsalt jalga. Tegi suurt kisa. Tulistamine lakkas ja hetk hiljem tuli välja et sõda oli käinud nüüd omade vahel. Mehed tundis ennast väga
mõnitades ja pekstes - Jaan Tõnisson pagendati välismaale, kus ta hakkas juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd. Enamlaste võim nende populaarsuse tase oli 1917a. lõpus väga kõrge (Venemaa austava kogu valimistel olid nad Eestis saanud 40% häältest ja lootsid saada Austava Kogu valimisel absoluutse enamuse) 1918 jaanuaris toimusid valimised, vahekokkuvõte näitas et enamlased said 37% häältest. Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur vaid diktatuur. Saksamaale saabus sobiv hetk Eesti asjadesse sekkumiseks, saksa väed alustasid nkn itta marssimist. Iseseisvuse väljakuulutamine rahvuslikud liidrid taipasid, et sakslased tulevad niikuinii peale ja siis oleks Eestile kõige soodsam, kui enne oleks välja kuulutatud riiklik iseseisvus, sest siis oleks neil hiljem õigust oma riigi eest võidelda.
27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel. Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati sõna- ja südametunnistusvabadust, suleti opositsioonilisi ajalehti, arreteeriti rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi. Novembri valimistel Asutavasse Kogusse toetas ¾ sotsialistlikke erakondi, enamlasi 40,4%. Eestis toetati enamlasi veelgi rohkem (kuni 87%), kuna toetati neid, kes kõige valjuhäälsemalt muutusi tõotasid. Asutav Kogu tuli Petrogradis kokku, kuid vähemusse jäänud enamlased saatsid selle kohe laiali. Sammud iseseisvuse poole : Eestis koondusid kõik erakonnad enamlaste vastu ning viimased olid Eesti iseseisvuse vastu. Lenini valitsus oli alustamas rahukõnelusi Saksamaaga ning sõda Idarindel soikus oli loota iseseisvuse tunnustamist Antanti riikide poolt. Eesti enamlased polnud nõus mõisamaid
Kuid Punaarmee ei andnud veel alla, Lõuna- Eestis toimusid ägedad lahingud, asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid Rahvavägi suutis ikkagi Punaarmeed alistada. Säästmaks maad uutest kahjustustest, otsustati sõjategevus viia Eestist välja. 1919 mais läks Rahvavägi Vene territooriumile, Narva alt pealetungile läinud Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutati Pihkva, Lätis aga jõuti Väina jõeni ning löödi suurem osa enamlasi Lätis välja. Järgmiseks tuli vabastada Narva, see toimus suuresti tänu meie põhjanaabritele soomlastele. Narva sõjas osales kokku umbes 1000 meest, neist 400 eestlast ja 600 soomlast. 17. Jaanuaril jõudis laevastik Utria alla, kus kaldale siirdusid umbes 200 meest. Narva koolipoisid viisid laevastiku ära. Eest dessantpataljn ja Soome kompaniid vallutasid ägedas lahingus Utria ja Laagna mõisa. See tähendas seda, et lõigati ära vaenlaste lääne pool asunud taandumisteed
2. Varustuse suur puudus. 3. Inimestel puudus usk võiduvõimalusse, ei usutud, et Eesti suudab kaitsta ennast nii suure ja võimsa riigi eest. Inimestel oli sõjatüdimus. Mobilisatsiooniste ei tehtud väga välja ja kui jõutigi rindele mõeldi peamiselt taganemisele. Detsembri teises pooles toimus aga murrang. Punaarmee pealetung pandi seisma ja alustati vastupealetungi. Murrangu põhjused: 1. Ühel hetkel tajuti ohu suurust, kardeti enamlasi hirmujuttude tõttu ning saadi aru, et keegi teine nende endi asemel nende kodumaad päästma ei tule. 2. Loodi palju vabatahtlikke üksusi, abi tuli ka Soomest. 3. Inglismaa saatis oma laevastikuüksuse Tallinna alla, välistades sellega merelt ründamise. 4. Sõjavägede üldjuhatajaks nimetatud Johan Laidoner muutis senise sõjategevuse sihipäraseks ja efektiivseks. Ta oli väga hea organisaator. 7. Jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung (põhijõuks soomusrongid). 1
sundida ning sellega kaasnes läti enamliku Läti Nõukogude Vabariigi häving. 8. Miks/kus sõdis Eesti rahvavägi Landeswehri vastu ja mida saavutati? Toimus Põhja-Lätis, sest Läti tahtis tagasi iseseisvust. Eesti väed lõid Saksa vägesid Võnnu all ja tungisid edasi Riia peale, et Landerswehri käest ära võtta Riia linn. Eesti Rahvavägi sõdis Landeswehri sõjas sakslaste vastu, kuigi nad oleks pidanud koos jälitama itta taanduvaid enamlasi. Vastastikune vaen osutus aga tugevamaks. Sõditi Võnnu lähedal. Esimese kokkupõrke järel võitsid sakslased, teise kokkupõrke võitsid aga eestlased, saksa väed taandusid Võnnu linnast 23.juunil. Vaenlast jälitades hakkas Eesti väejuhatus plaanima Riia vallutamist. Üsna peatselt murtigi sakslaste kaitseliin läbi ja Eesti sõjalaevad võtsid linna kahuritule alla. 9. Millise relvaüksusega tegi Eesti sõjalist koostööd 1919.a sügisel? Mida saavutati?
jõude. 1918 saatsid Inglismaa, prantsusmaa, ameerika ühendriigid jpt riigid oma väed Venemaale ning algas interversioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim lõi Punaarmee ja seisis survele vastu. Kodusõda oli julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele. Enamlased tapsid Nikolai II koos perekonnaga. Punaarmee võitis kodusõja. Enamlased veendusid, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas enamlasi mässuliikumisi tegema, et õhutada maailmarevolutsiooni. Maailmarev teenistusse rakendati Komitern ja sõjaväeluure. Kõik õhutamiskatsed välisriikides ebaõnnestusid ning enamlased keskendusid esialgu sotsialismi ehitamisele ainult Venemaal. Uus majanduspoliitika kodusõja ajal = sõjakommunism · Toiduainete riigile andmise kohustus · Üldine sunduslik töökohustus · Tööstusettevõtteid riigistati · Suures puuduses hakati elanikkonnale jaotama tasuta toiduaineid
Konstantin Pätsiga · Peaaegu kõikjal Eestis heisati sinimustvalged lipud. 4. Saksa okupatsioon · Saksa väejuhatus Eesti Vabariigist midagi teada ei tahtnud. 25.02.1918 asendati Tallinnas Eesti rahvuslipud Saksa Keisririigi omadega algas Saksa okupatsioon. · Omavalitsusasutustes anti võim baltisakslaste kätte · Eesti seltsid ja erakonnad keelustati · Eesti rahvusväeosad ja omakaitse saadeti laiali · Arreteeriti ja lasti maha enamlasi · Eesti juhtivad tegelased saadeti asumisele Ida-Preisimaale · Ametlikuks keeleks Eestis sai saksa keel · Mõisad tagastati endistele omanikele · Algas toiduainete väljavedu Saksamaale Samal ajal saavutas Eesti välisdelegatsioon Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustuse Eesti iseseisvusele. 1918. aasta sügisel kukkusid Keskriigid sõjaliselt kokku, 11.nov. sõlmiti Compiegne´i vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon.
poolehoiu? AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: · ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust · ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg · maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) · ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia · 1917.a. märtsis) · jätkati liitlaste survel sõda · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda · enamlasi toetas Saksamaa (ka rahaliselt) · Ajutise Valitsuse algatatud pealetungi idarindel kukkus läbi madal autoriteet, ei olnud kindel ja püsiv · Rahvas uskus, et Venemaad võib päästa veel ainult sõjaväeline diktatuur 5. Milles seisnes oktoobripööre 1917? Mis oli enamlaste eesmärk? Venemaad juhtis Ajutine valitsus, kuid Lenin tahtis saada võimu enda kätte. Bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse, millest sai alguse nõukogude võim. Kehtestati Lenini juhtimisel kaks dokumenti:
Konstantin Pätsiga · Peaaegu kõikjal Eestis heisati sinimustvalged lipud. 4. Saksa okupatsioon · Saksa väejuhatus Eesti Vabariigist midagi teada ei tahtnud. 25.02.1918 asendati Tallinnas Eesti rahvuslipud Saksa Keisririigi omadega algas Saksa okupatsioon. · Omavalitsusasutustes anti võim baltisakslaste kätte · Eesti seltsid ja erakonnad keelustati · Eesti rahvusväeosad ja omakaitse saadeti laiali · Arreteeriti ja lasti maha enamlasi · Eesti juhtivad tegelased saadeti asumisele Ida-Preisimaale · Ametlikuks keeleks Eestis sai saksa keel · Mõisad tagastati endistele omanikele · Algas toiduainete väljavedu Saksamaale Samal ajal saavutas Eesti välisdelegatsioon Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustuse Eesti iseseisvusele. 1918. aasta sügisel kukkusid Keskriigid sõjaliselt kokku, 11.nov. sõlmiti Compiegne´i vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon.
· raudtee 1870 · eestlased linnavalituses · Perno Postimees algas · Eesti Vn arenenuim tööstuspiirkond 1904a-Päts Tln abilinnapea eestikeelne ajakirjandus(1857) · 1905 a.Rev ja I erakond J.Tõnisson · Laulu-,mänguseltsid · Kalevipoeg (1857) Eestlased ei pooldanud enamlasi 1918a-l. 1. Ettevõtted natsionaliseeriti. 2. Puudusid demokraatlikud vabadused 3. Punaste terror, vale kirikupoliitika pandi kinni. Veebruar 1918 1. Moodustati Eesti Päästekomitee 2. 19.veebr koostati iseseisvusmanifest 3. 23.veebr loeti Pärnus see ette. Koostas Juhan Kukk. 4. Moodustati EV Ajutine Valitsus. 24 veebr. Peamin Päts, Välis Poska, Justiits Vilms, Haridus Põld. 5. 24.veebr marssisid sisse Saksa väed 6. 25
24.-25. oktoober 1917 oktoobripööre Petrogradis enamlaste riigipööre > enamlased võimul, Ajutine Valitsus kukutati > Nõukogude Venemaa (1917-1922); avaldati rahu- ja maadekreet; moodustati esimene valitsus (koalitsioonivalitsus) Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lenin) Miks enamlased suutsid Ajutise Valitsuse kukutada: · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda · enamlasi toetas Saksamaa (ka rahaliselt) · Ajutise Valitsuse algatatud pealetungi idarindel kukkus läbi madal autoriteet, ei olnud kindel ja püsiv · Rahvas uskus, et Venemaad võib päästa veel ainult sõjaväeline diktatuur Nov 1917 valiti Asutav Kogu 3. märts 1918 Bresti rahu 1917 a lõpus algasid rahuläbirääkimised Nõukogude Vene ja Saksa vägede vahel: läbirääkimised venisid, veebruaris 1918 Saksamaa vallutas veel juurde Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, 3
novembri öösel II nõukogude kongress, moodustades ainuparteilise Nõukogude valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin. Võeti vastu maa- ja rahudekreet. Rahudekreedis pöörduti maailma riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi õiglase rahu sõlmimiseks, maadekreediga likvideeriti mõisnike suurmaavaldus. Oma riigipöörde kuulutasid enamlased Oktoobrirevolutsiooniks. Riigipööre ei toonud enamlasi siiski veel täielikult võimule. Nad pidid jätkuvalt arvestama teiste vasakpoolsete parteide, eriti esseeridega. Surmaohtu kujutas peagi valitav Asutav Kogu, mille valimisi enamlased ei söandanud ära jätta. Asutava Kogu kokkutulekuni jäävat aega kasutasid enamlased terrori käivitamiseks oma poliitiliste konkurentide vastu ning võimukindlustamiseks. Asutava Kogu valimistel said ülekaaluka võidu esseerid. Asutav Kogu tuli
läti kirjaniku Needra juhtimisel. 23.mail vallutas Landeswehr Riia linna puhastades sellega Lõuna Läti enamlastest.Landeswehri edasi tungimine Riiast põhja poole kui langes Võnnu .Saanud andmeid sündmustest Lõuna-Lätist otsustas meie sõjavägede ülemjuhatus toetada Läti rahvuslikku Ulmanise valitsust. 3. Juunil 1919 saatis Laidoner Landeswehrile nõudmise et nad tõmbuks tagasi et põhja Lätis pole enamlasi et kui nad tahavad siis võidelkus koos meiega enamlaste vastu. Kui 5. Juunil meie soomusrongid välja sõitsid seda kontrollima ,tungis Landeswehr neile esimesena kallale millega loetakse Landeswehri sõja alguseks. Kõik Landeswehri lahingud peeti Võnnu ümber , seal kestsid sõjad kuni 22.juunini kuni eestlased lõpuks võitsid ja 23.juunil sõitsid Eestlased sisse tühja Võnnu linna ning ka seda päeva tähistatakse Eestis võidu pühana, sest see on esimene kord kui me võidsime
sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Enamlased veendusid, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas enamlasi mässuliikumisi tegema, et õhutada maailmarevolutsiooni. Maailmarev teenistusse rakendati Komitern ja sõjaväeluure. Kõik õhutamiskatsed välisriikides ebaõnnestusid ning enamlased keskendusid esialgu sotsialismi ehitamisele ainult Venemaal. Muutused majanduspoliitikas. Stalin valis arengutee kus valiti suurtööstuse eelisareng ehk industrialiseerimine. Venemaa muudeti lühikese ajaga tööstusriigiks. Majandus allutati rangele tsentraalsele
kasvatades partei liikmete ja veelgi enam oma pooldajate ridu. Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. Loosung "Maha sõda!" võeti omaks ilma mõtlemata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda tegelikult lõpetada. Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23
Septembris võitsid nad linnavalimised Tallinnas ja Narvas. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. Loosung "Maha sõda!" võeti omaks ilma mõtlemata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda tegelikult lõpetada. Lubati maad ümber jagada, ütlemata kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsioonikomiteed. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda pealinnas Petrogradis. Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale pöörati samuti tähelepanu. Neis linnades paiknesid arvukad relvastatud väekoondised, millest loodeti suurt abi riigipöörde teostamisel. 23
Enamlased kasutasid võimalust, et Ajutine Valitsus langeb. Lenin tahtis haarata võimu Petrogradi ümbritsevates linnades ning 25. oktoober 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma võimu alla. Muudatused: võeti kasutusele üheparteisüsteem. KODUSÕDA: Venemaal tekkisid ,,valged" valitsused (Asutava Kogu liikmed). Antant võttis enda kätte Venemaa sadamad; Antanti sekkumine elavndas ,,valgete" tegevust. Saksamaa toetas enamlasi ja enamlased pidid asuma vastupealetungile, vallutati Siber. Enamlased kuulutasid välja punase terrori, eesotsas Leniniga. Sõjakommunism- kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu teenuste eest. NSV LIIT: Ukraine, Valgevene, Taga-Kaukaasia (sotsialistlikud vabariigid). 11. Kes oli J. Stalin ja kuidas tal õnnestus haarata enda kätte juhtohjad NSV Liidus? Mida kujutas endast Stalini isikukultus? Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas
õukond jäi tähelepanuta ning seal sai Rasputin märkimisväärse koha saavutada 1918 Nikolai II koos perekonnaga lastakse maha enamlaste poolt kaotatakse auastmed Tsaar loobub troonist 3. märtsil 1917 Kujuneb Ajutise Valitsuse ning tööliste ja soldatite nõukogude kaksikvõim Venemaa oma ajaloo suurimas vabaduse seisundis Petrogradi nõukogust kujuneb Ajutise Valitsuse põhiline konkurent Ajutises valitsuses enamlasi ei ole, ei esinda Lenini poliitikat Ajutine Valitsus ei lahku sõjast! nende üks suuremaid vigu rahva rahulolematus kasvab edasi Lääneriigid tunnustavad Ajutist Valitsust Ajutine Valitsus ei otsusta olulisi küsimusi ise vaid teeb panuse Asutavale Kogule Ajutine Valitsus teeb vaid pisikesi muudatusi Ajutise Valitsuse sammud demokraatia suunas suurendavad segadust hoidutakse jõu kasutamisest tahetakse olla demokraatlik, vabadusi kaitsev
nov 1918, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Ungaris 1919.a puhkesid kodusõjad enamlastega, nende võim lämmatati. Soomes peeti kodusõda. 1917.a lõpul algas Venemaal kodusõda enamlaste vastu. Tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid Asutava Kogu liikmetele ja kes tahtsid ,,ühtset ja jagamatut" Venemaad taastada. Antant võttis Venemaa sadamad enda kätte, et sakslased neid enda kätte ei saaks. Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiveeris Vene valgete tegevuse, kuid enamlasi Antant ei kukutanud. Saksamaa sõlmis enamlastega kokkulepe, mis võimaldas neil koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918.a sügisel vastupealetungile. 1918.a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori: asutati koonduslaagrid, tapmised sagenesid. Vene kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Rakendati sõjakommunism: kogu majandus allutati riigile, kaotati pangad, tasu suure hulga teenuste eest. Kõik muutus ühiseks. 1918
Kodusõda Venemaal. 6. detsembril 1917. aastal kuulutas Soome välja iseseisvuse ja enamlased leppisid sellega. 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks Leedu, Eesti, Tsehhoslovakkia, Poola, Läti, Ukraina, Valgevene. Venemaal algas suur kodusõda, kuna paljud piirkonnad keeldusid enamlaste võimu tunnustamast. 1918. aastal tekkisid ,,valged valitsused", kelle eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Neid abistas Antant, samas ei kiirustanud enamlasi kukutama. 1918. aastal kuulutasid enamlased välja ,,punase terrori" (Lenini korraldusel rajati koonduslaagreid, hukati keisri pere ja tapeti vastaseid). Vastukaaluks korraldati ,,valge terror" (kokku hukkus ligi 10 miljonit inimest). Lev Trotski muutis punaarmee võitlusvõimeliseks ja enamlased saavutasid edu. Majanduses kasutasid täielikku riigikontrolli (nimetati sõjakommunism). Presti rahu tunnistati kehtetuks,
novembril maha istungi, millel võeti vastu väga oluline otsus: Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev. See tähendas: 1) riigiõigusliku sideme katkemist Venemaaga. Eesti deklareeris, et ei loe end enam kohustatuks täitma Petrogradist või mujalt tulnud käske. Samas ei olnud tegemist veel iseseisva riigi väljakuulutamisega. 2) Maapäev peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Nähes ette enda vägivaldset laialiajamist, andis Maapäev edasiseks tegevuseks volitused oma eestseisusele (vanematekogule). Toompeale saabunud vene madrused ja töölised ajasid Maapäeva tõepoolest laiali, selle saadikuid mõnitades ja pekstes. Jaan Tõnisson pagendati välismaale, kus ta hakkas juhtima Eesti kujunevate välisesinduste tööd. Enamlaste võim Enamlaste populaarsuse tase oli 1917. a lõpus väga kõrge
A.Kerenski Venemaa riigitegelane ja poliitik, Petrogradi Nõukogu esindaja Ajutises Valitsuses L.Kornilov Vene kindral, kes on tuntud peamiselt Kornilovi mässu (üritas teha sõjaväelist riigipööret Ajutise Valitsuse ebakindla poliitika tõttu) tõttu Enamlased VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei) marksistlik organisatsioon, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletarjaadi diktatuur ja vägivallaga üles ehitada sotsialistlik Venemaa, enamlasi toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased toovad Venemaa sõjast välja, enamlaste juhiks sai V.Lenin Oktoobripööre: · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet väga madalale langenud · Võimalust kasutasid ära enamlased · Lenini arvates tuli haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades ning seejärel alustada vastuhakku pealinnas · 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased sõjaväega Petrogradi kontrolli alla
Suve jooksul kaldus ühiskond vasakule, enim suurendas liikmeskonda enamlaste partei, kes tulid võimule kohalikes omavalitsustes. Novembris tulid enamlased võimule, jaanuaris olid asutava kogu valimised, Eestis võitsid vasakpoolsed erakonnad, valimised jäid lõpule viimata. Seega olid kõige populaarsemad parteid kõige radikaalsemad. 1917 oli ka Eesti rahvusväeosade tekke aasta. Rahvusväeosasid nõudsid eeskätt lätlased (Läti küti diviis, mis hiljem pooldas enamlasi). Eestis mood väeosad aprillis-mais, enamlaste võimu alla ühendatakse need 1 . Eesti diviisiks, komandöriks saab Laidoner. Eesti üksused ei kujunenud võitlusvõimelisteks, vastupidi lätlastele, eelkõige suure kaadrivoolavuse pärast. Rahvusväeosade tähtsaim tulemus oli sõdurite ja ohvitseride kodumaale naasmine. Saksa okup ajal üritas Eesti diviis enne sakslaste tulekut võimu enda kätte võtta ning likvideeriti aprillis 1918. Juba 1917
kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma.
- 11. nov 1918. kirjutati alla Compiégne'i vahetahule. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Võim võeti täielikult üle 21 novembriks. Sõjalised ettevalmistused 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed väe Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma kahest suunast korraga Narva alt ja Pihkvast. - Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. -Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seadusandlikuks võimuoraganiksning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad ~12 000 meest. Nende vastu seisid kodumaale pöördumist ootavad Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. - Ajutise Valitsuse poolt väljekuulutatud värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest
1919). 1918. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses. Ehkki suurem osa elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli usk omariikluse püsimisse madal. Ei usutud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista. BRITI LAEVASTIK Eesti valitsus otsustas siiski enamlaste agressioonile vastu astuda, pannes sealjuures suuri lootusi lääneriikide (s.t endised Venemaa liitlased Esimeses maailmasõjas) ja Soome abile. Neis
tööstusettevõtted olid keskendunud sõjatehnika ja varustuse tootmisele suur puudus oli toorainest, kvalifitseeritud tööjõust, riigis oli palju Läti sõjapõgenikke, rahanduses ülikiire inflatsioon VABADUSSÕDA 1918-1920 eellugu: kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni tühistas Venemaa kõik kokkulepped sakslastega ja valmistus taastama impeeriumi piire. algavale interventsioonile püüti anta kodusõja iseloom, kasutades eesti enamlasi. 1918. novembris olid Eesti idapiiril ühelt poolt vene ja läti punaväeosad ja teiselt poolt Eesti Kaitseliidu, Eesti Rahvaväe ja Saksa armee üksused 22. novembril üritas punaarmee Narvat rünnata, ent sakslased lõid nad seekord veel tagasi, aga hakkasid siis kiiruga lahkuma. kronoloogia: 1918. 28. novembril ründasid punaväed uuesti Narvat algas Eesti Vabadussõda. Narva langes 29.XI detsembris jätkus punaväe kiire edasitung: Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Võru, Valga, Tartu.
Eestlaste vastupanu sundis Punaarmee juhtkonda peatama pealtungi põhirindel ja suunama kõik oma reservid Eesti vastu.. Kuid hiljem õnnestus need tagasi lüüa ja alustada ise vastupealetungi. Milles seisnes Landeswehri sõja tähtsus Eesti ajaloos? Selle sõja käigus vallutatud Võnnu vallutajispäeva 23 juunit tähistame Võidupühana Milline oli vene valgekraatlaste roll vabadussõjas? Tähtis osa vabadussõjas. Kuna valgekaartlased hoidsid enamlasi kinni Narva jõe taga. Miks oli Tartu rahu oluline Eestile, miks Venemaale, milles kokkulepiti? Tartu rahulepingu sõlmimisega 2 veb 1390 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina EV-i. *Venemaa tunnustas Eesti riigi iseseisvust igaveseks ajaks. *Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale *Eesti ei old enam seotud Venemaa võlgade tasumisega *Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivara Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda. 5) Maailm Esimese maailmasõja järel 1
Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antandi interventsiooni: et Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla. Märtsis 1918 maabusid Antandi üksused Põhja-Venemaal Murmanskis ja aprillis Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Inglise ja Prantsuse väed Musta mere sadamad ning osa Taga-Kaukaasiast. 1918. aasta lõpul saatis Inglismaa oma laevastiku Läänemerele. Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiviseeris Vene valgete tegevuse, kuid otseselt enamlasi kukutama Antant ei tõtanud. Keiserlik Saksamaa enamlaste kukutamist ei soovinud, vaid sõlmis nendega kokkuleppe, mis võimaldas enamlastel koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918. aasta sügisel vastupealetungile. Peagi oli suur osa Siberist tagasi vallutatud. Enamlaste olukord jäi sellele vaatamata raskeks, nende kontrolli all oli vaid neljandik Venemaast. Vene kodusõda oli julm. 1918. aasta sügisel kuulutasid enamlased avalikult välja punase terrori, mida nad
Lätlased said rahvusväeosad jub I maailmasõja alguses, aga nad muutusid nõukogude meelseks, neid hakati nimetama Läti punasteks küttideks ja sõdisid nõukogude võimu eest. Ideed, et Eesti võiks saada vabaks, ei olnud 1917 kevadel ja suvel veel väga olemas. See muutus alles enamlaste võimuletulekuga Venemaal. Õp: Kes see mees oli, kes valiti 1917 Maapäeva? On seotud ka 23. veebruariga. Jakob: Endla äkki... mees nimega Endla. Ka Eestis oli enamlasi, eelkõige tööliste hulgas. Kuuluti Tööliste Ja Soldatite Saadikute Nõukogud, kuhu kuulusid eelkõige venelased, aga ka sakslased ja eestlased. Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati
TSSN – tööliste ja soldatite saadikute nõukogu (vasakpoolne; vasakpoolsed liikumised nt. kommunistid/enamlased/bolševikud) Ajutine Valitsus (parempoolne) o Ajutine Valitsus lubas demokraatiat ja Asutavat Kogu, mis looks uue Vene riigi o Moodustus ~50 parteid o Kommunistid -> proletariaatlik diktatuur, kristluse vastu jne o Saksa keisririik toetas enamlaste tegevusi/enamlasi; raha täis rongiga lootsid, et enamlased lagundavad venemaa ja siis appitulijatena saavad hiljem võimule ja et vene annab sõjas alla ja aitaks saksal läänes võita o Enamlased korraldavad oktoobrirevolutsiooni 25-26okt Suur sotsialistlik okt rev – vene sotsid tulid võimule o 26.10 sündis Nõukogude Riik o RKN – rahvakomissaride nõukogu – uus võim Esimees Lenin e
oli liikmete arvult teistest suurematest erakondadest tunduvalt väiksem, kuid paremini organiseeritud. Enamlaste programmiline eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Suurenev segadus oli kasulik enamlastele. Eriti populaarsed olid nad suurlinnades. Nende tegevust toetas Saksamaa, kes lootis, et enamlased vallutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Saksamaa toetas enamlasi ka ulatuslikult rahaga. Venemaal käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Enamlaste I katse 1917. a suvel võimule tulla surusid Ajutisele Valitsusele ustavad üksused aga maha. Samal ajal kukkus läbi Ajutise Valtisuse algatatud pealetungioperatsioon idarindel, sõjaväes ja kogu maal kasvas kiiresti kaos,
Esialgu jagunesid parteid sotsialistlikeks ja rahvuslikeks. Rahvuslust eitaval seisukohal olid enamlased. Nende eesmärk oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Taunisid rahuvslikke ilminguid, nii nad ei pidanud nad vajalikuks luua rahvuslikke erakondi, vaid kuulusid ülevenemaalisesse parteisse. Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) kasvatas liikmete ja pooldajate ridu. Märtsis oli enamlasi 120, oktoobris juba üle 8000. Enamlaste edu põhines demogoogial, loosungiga ,,Maha Sõda!". Oktoobris alustasid nad ettevalmistusi võimuhaaramisesks Venemaal. 23.okt asusid komissarid Tallinna garnisoni väeosadesse, raudteejaamadesse ja riigiasutustesse ning punakaartla- sed patrullisid linna tänavail. 26.okt saadi teada, et Ajutine Valitsus kukutati Petrogradis ning anti teada tallinlastele ,et ,,pööre on täitsa korda läinud". 27.okt võttis enamlane V
seisis aga Nõukogude Venemaa. *28.nov pidas Maapäev maha lühida istungi, kus võeti vastu otsus: Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, selle kokkuastumiseni on kõrgeima võimu kandjaks Eestis Maapäev. Esiteks tähendas see otsus riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga: Eesti deklareeris, et ei loe ennast enam kohustatuks täitma Petrogradist vm tulnud käske. Teiseks tähendas kõnealune otsus, et Maapäev peab vaid ennast Eesti seaduspäraseks esinduskoguks ja enamlasi isehakanud võimuhaarajaiks. Enamlaste võim *1917.a lõpus oli enamlaste populaarsuse tase kõrge. Nad olid saanud Venemaa Asutava Kogu valimistel 40% häältest ja lootsid saada Eestis A K valimistel absoluutse enamuse. *1918.a jaan toimusid valimised. Enamlaste poolt oli 37%häältest. Enamlased katkestasid. 19.jaan aeti laiali Petrogradis kokku astunud ülevenemaaline A K. Iseseisvuse väljakuulutamine *1918.a veebr alguses oli aru saada, et kriitiline aeg läheneb
propagandakampaania kaasabil vallutas rahvamasside teadvuse. Aastaid sõjaraskusi talunud rahvas võttis enamlaste loosungi ,,Maha sõda!" omaks ilma küsimata, kuidas ja millistel tingimustel oleks võimalik sõda lõpetada. Maakehvikuid paelus maa ümberjagamise lubadus ja taas ei tahetudki teada, kellelt maa võetakse ja kellele antakse. Oma osa etendas ka asjaolu, et enamlikku liikumist finantseeris salaja heldelt Saksamaa kindralstaap, kes lootis enamlasi kasutada Venemaa destabiliseerimiseks. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Selleks moodustati suuremates linnades sõjarevolutsiooni-komiteed ning organiseeriti Punakaardi relvastatud salku. Peamine löök kavatseti Ajutisele Valitsusele anda muidugi pealinnas, kuid Petrogradi kõrval pöörati suurt tähelepanu ka Kroonlinnale, Helsingile ja Tallinnale. Neis linnades paiknesid
jaanuariks 1919 oli vallutatud suur osa Ida-, Kagu- ja Edela- Eestist. Sõja algus 1918. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses. Ehkki suurem osa elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli usk omariikluse püsimisse madal. Ei usutud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista. Eesti valitsus otsustas siiski enamlaste agressioonile vastu astuda, pannes sealjuures suuri lootusi lääneriikide (s.t endised Venemaa liitlased Esimeses maailmasõjas) ja Soome abile. Neis lootustes ei tulnud ka pettuda detsembris 1918 saabus Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga (Joonis 2); Soome saatis samuti relvi ning jaanuaris 1919
annaabi.ee 
