1 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Lõputöö eesmärk on hinnata AS XXX konkurentsipositsiooni ja sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad, mis looks eeldused ettevõtte arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Uurimus on koostatud lähtuvalt deduktiivsest käsitlusviisist, kus andmeid analüüsiti teooriast lähtuvalt. Deduktiivset meetodit kasutades on võimalik saada selgeid tõlgendusi. Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk
SOTSIAALUURIMUSEGA SEOTUD ÜLDMÕISTEID Uurimus vs uuring · Uurimus - teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemused kirjapandud teosena · Uuring - piiratud ja harilikult praktilise uurimisülesande täitmine Joonetõmbamine mõnikord raske Metoodika ja meetod Metoodika (empiirilise (kogemuspõhise) sotsiaaluuringu kontekstis): reeglid, kuidas empiirilisi andmeid koguda ja analüüsida, millised on sobivaimad viisid sooritada teatud uurimistegevusi jne. Meetodiks nimetame andmete kogumise, töötlemise või analüüsi teatud kindlat viisi (nt küsitlus, klasteranalüüs). Menetlused ehk protseduurid on toimingud, mida teatud korras ja järjestuses sooritatakse ühe või teise meetodi kasutamisel. Metodoloogia
ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemuste analüüsimine. Metaanalüüs (meta-analysis) ülevaateuurimuse kõige rangem vorm, varasemate empiiriliste uurimuste statistiline analüüs. Kuna teoreetiline ja ülevaateuurimus on vähem standardiseeritud ja raskemini
4. Leida valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40- 60, 60-80 ja 80-100 ning kontrollida 2 -testi järgi olulisuse nivool = 0.10 hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus vahemik tõenäosus 20 0,16 40 0,16 60 0,32 80 0,08 100 0,28 5. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 6. Konstrueerida (samas teljestikus) järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik. 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes = 0.10, st testi
3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks. Ei saa olla kandev viiteallikas teooria, faktide ja andmete leidmiseks. Ülesanne 2 1. a) Link 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on teaduspublikatsioon, mis on välja antud riigi poolt. c) Tegemist on õigusaktiga 2. a) Link 3 on akadeemiline allikas.
.............................................................................................. 8 5.2 Weibulli jaotuse tabel.............................................................................................. 8 5.3 Weibulli jaotuse graafik...........................................................................................9 5.4 Eeldades diameetri Weibulli jaotust........................................................................9 6. Teoreetilise ja empiirilise jaotuse võrdlemine Pearsoni 2-kriteeriumiga .................10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Tegin kodusetöö ,,prt815" kohta, Andmed pärinevad Maaülikooli kohalikust võrgust ja Külliki Kiviste kodulehelt, dokumentidest: prt815.xls, yld12
Hüpoteesi vastu võtmiseks peab tkr > t; 1,711 > -0,645, seega võtan nullhüpoteesi vastu. 3.2 H0: 2 = 800 alternatiiviga H2: 2 800 Xxxxx xxxxx xxxx Hüpoteesi H0 vastu võtmiseks peab jääma kahe kriitilise väärtuse vahele: 13,85 < 26,04 < 36,4. Võtan hüpoteesi vastu. 4. Leian valimile vastava empiirilise histogrammi võrdlaiade vahemikega 0-20, 20-40, 40-60, 60-80 ja 80-100. Intervalli Vahemi Element Tõenäos Intervalli nr k e us keskmine 1 0-20 5 0,20 6,80 2 20-40 6 0,24 30,33 3 40-60 6 0,24 47,17 4 60-80 5 0,20 73,40 5 80-100 3 0,12 96,33 Histogramm:
Kahe nimetatud otsustusliigi vaheline erinevus on järgmises. Esiteks kehtib kogemusotsustus objekti ja mitte üksnes subjektiivse mulje kohta. Muidugi saab objekt olla inimesele antud üksnes subjektiivse mulje vahendusel ja Kant ei arva sugugi, et igasugune taju tingimata 1 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. moonutab tajutavat objekti. Küll aga on taju alati konkreetse empiirilise isiku taju ja antud tema individuaalse seisundi vahendusel. Teiseks, kui kogemusotsustus on tõene, siis on ta tõene igaühe jaoks. Tema kehtivus ei ole piiratud mingi sellise mööndusega nagu “minu teadvuses” või “nagu mulle paistab”, vaid see on üldkehtiv, s.t. kehtiv igaühe jaoks, igas teadvuses või nagu Kant ütleb – “teadvuses üldse”. “Objektiivne teadmine” tähendab Kanti sõnakasutuses objekti-omavat, üldiselt ja paratamatult kehtivat teadmist, seega pole see
60-80 80 4 5 5 0,00647 0,01 0,00 3 378 5 80-100 100 4 2 5 0,00204 0,01 0,00 243 8 kokku 25 25 25 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik Normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Kõik jaotustiheduse ja empiirilise esinemissageduse graafikud ühes teljestikus 6. Küsimus Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: a. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik b
Silindri maht vormiarvu arvutamiseks (läbimõõt 12. võrdne puu läbimõõduga 1,3 m kõrguselt, kõrgus 1,289 m3 võrdne puu kõrgusega) 13. 1. vormiarv f1,3 silindri mahu järgi 0,488 Kunze vormiarvu valemi jaoks puuliigipõhine 14. 0,200 koefitsient männile 15. 2. vormiarv f1,3 Kunze empiirilise valemi järgi 0,480 3. vormiarv f1,3 Schiffeli teoreetilise lihtvalemi 16. 0,462 järgi 17. 4. vormiarv f1,3 Schiffeli empiirilise valemi järgi 0,469 Puu ladvaosa maht 2. mahuvalemiga arvutamiseks 18. 0,537 tm koorega Puu ladvaosa maht 2. mahuvalemiga arvutamiseks 19
20-40 40 6 6 6 5 0,0132 0,01 0,0091 40-60 60 6 7 4 5 0,0121 0,01 0,0059 60-80 80 5 3 2 5 0,0070 0,01 0,0038 80-100 100 3 5 2 5 0,0026 0,01 0,0025 kokku 25 26 23 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4 hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik jaotustiheduse ja empiirilise esinemissageduse graafikud ühes teljestikus 6
Horopter, mida tajume, on empiiriline horopter. Empiiriline horopter on laiem, kõik punktid ei asu ringil (VMR-l), ei ole alati ringi kujuline. Geomeetriline horopter on teoreetilise horopteri ring, kus kõikidel korrespondeeruvate punktide paaridel on sama võrdne nurk silmakesksest esmasest nägemissuunast. 12. Mida näitab suhteline suurendus R? - R on suhteline suurendus kahe silma reetina kujutiste vahel. 13. Kuidas nimetad empiirilise horopteri ja VMR-i kõveruste vahelist erinevust, mis saab alguse fiksatsiooni punktist? - Abaatiline kaugus, Hering-Hillebrandi kõrvalekalle. 14. Mis on abaatiline kaugus? fiktsatsiooni punkti kaugus, kus AFPP horopter on lame. (1-6m). 15. Mida näitab horopteri kohta võrdlus H = 0, H < 0, H > 0. H=0, siis empiirilise horopteri kõver on täpselt VMR-l. H>0, siis ulatuvad kõvera otsad ringist välja. H<0, siis on kõvera otsad ringi sees, tekib parabool. 16
muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali üks vastus. a. 4
muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on Vali üks vastus.
0 , 0,0024 0 80-100 100 3 2 1 5 0,00256 9 1 Kokku 25 25 22 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 Hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4 hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik koos: 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud:
VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.5. ARVUTUSED 1.5.1. Katseandmete põhjal leitakse: 1) vedeliku voo kiirus w, m/s; 2) Re arvu väärtus; 3) rõhukadu p, Pa (katse käigus mõõdetud rõhulangu H põhjal); 4) Eu kriteeriumi väärtus; 5) sirge toru hõõrdekoefitsiendi väärtus (valemi (1.1) järgi) ja iga uuritud toruosa kohttakistuskoefitsiendi väärtused (valemi (1.2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte. 2. Mõõtmised Vee
40-60 60 5 0,2 6 4 5 0,0111 0,0059 0,01 60-80 80 2 0,08 5 2 5 0,0071 0,0038 0,01 80-100 10 6 0,24 4 2 5 0,0031 0,0025 0,01 0 Keili Kajava 5.1 5.2 5.3 5.4 Kõik tihedused ja histogrammi jaotused ühes teljestikus 6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik Keili Kajava 7. Ühtlase ja empiirilise graafiku maksimaalne erinevus: (saab ka graafikult vaadata) Hüpotees vastu võetud, sest (0,2 < 0,238). Seega üldkogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. ir 1 2 3 4 5 1.-5. 39 2 8 80 88 43,4 1578,8 6.-10
väide. Esim. järku viga H0 on õige, peetakse valeks. Vea tõenäosus- alfa (olulisuse nivoo) 2. Järku viga H0 on vale, peetakse õigeks, vea tõenäosus on beeta. Teststatistik x kasut hüpoteesi kontrollimiseks. Lihthüpotees kui fikseerib üldkogumi jaotuse üheselt. Testi võimsus= 1-beeta Hüpoteeside kontroll: 1) Pearsoni x2-test: levinud jaotushüpoteeside kontrollimisel. Teststatistik iseloomustab erinevust hüpoteetilise ja empiirilise jaotuse vahel histogrammi vahemike vastavate hüpoteetilise ja empiirilise sageduse kaudu. 2) Kolmogrovi-Smirnovi test: kasutab erinevust hüpoteetilise ja empiirilise jaotusfunktsiooni vahel. Võrdlus: K-S tundlikum, ent keerukam rakendada. Pearson: väiksem tundlikkus vigade suhtes, väiksem arvutustöömaht. Regressiooni- ja disper.analüüs tegelevad võimaliku seose selgitamisega sisendi x ja väljundi y vahel.
0,01031 40-60 60 2 6 5 2 0,01 60-80 80 5 4 5 0,00692 0,01 0,00337 80-100 100 5 2 5 4 0,01 kokku 25 23 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik ühel graafikul 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 7
0,01031 40-60 60 2 6 5 2 0,01 60-80 80 5 4 5 0,00692 0,01 0,00337 80-100 100 5 2 5 4 0,01 kokku 25 23 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik ühel graafikul 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 7
0,00764 0,00366 90 6 6 0,010 0,00535 0,00308 100 7 8 0,010 Hüpoteetiliste histogrammide tabel. Intervall m 0-20 10 4 2,04 7,25 5 20-40 30 5 4,18 5,15 5 40-60 50 1 5,99 3,66 5 60-80 70 7 5,69 2,59 5 80-100 90 8 3,79 1,84 5 Empiirilise jaotuse histogrammi graafik Normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Kõik jaotustiheduse ja empiirilise esinemissageduse graafikud ühes teljestikus 6. Konstrueerin samas teljestikus järgmised graafikud: a. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik b
kokku 25 25 21 25 ( ) ( ) ( ) ( ) Excel: NORMDIST EXPONDIST 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik Empiiriline 10 8 6 4 2 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik
väga halb 1 1 pigem halb 5 13 pigem hea 18 49 väga hea 0 3 1. Hüpoteesi püstitamine H0: suhtumine progresseeruva tulumaksu kehtestamisest ei sõltu majanduslikust olukorrast H1: suhtumine progresseeruva tulumaksu kehtestamisest sõltub majanduslikust olukorras 2. Vaatlusandmetest parameetri empiirilise väärtuse leidmine empiirline jaotus Vastus küsimusele Majanduslik olukord Jah Ei KOKKU väga halb 1 1 2 pigem halb 5 13 18 pigem hea 18 49 67
20-40 40 5 6 6 5 0,01378 0,0091 0,01 40-60 60 5 7 4 5 0,01213 0,0059 0,01 60-80 80 4 5 2 5 0,00653 0,0038 0,01 80-100 100 4 2 2 5 0,00215 0,0024 0,01 Kokku: 25 25 18 25 5.1. Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2. Hüpoteesile 4.1. vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3. Hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.4. Hüpoteesile 4.3 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Kõik ühel graafikul 6. Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6
Dispersioon – diskreetse juhusliku suuruse dispersioon σ^2=∑(xi-µ)^2*pi Pidev juhuslik suurus - Pideva juhusliku suuruse korral ei saa rääkida mingi üksiku konkreetse väärtuse esinemise tõenäosusest. Selle korral on konkreetse üksiku väärtuse esinemise tõenäosus 0 Jaotustihedus jaotusfunktsiooni tuletis: Empiirilised jaotused - Teostame mingit katset palju kordi, iga kord registreerime juhusliku suuruse väärtuse ja leiame statistilised tõenäosused. Saame empiirilise jaotuse. Empiirilise jaotuse saab anda vaid tabeli või diagrammina. Teoreetilised jaotused - Teatud teoreetilistest printsiipidest tuletatud jaotusseadus on teoreetiline jaotus. Diskreetse juhusliku suuruse korral: valem tõenäosuste leidmiseks. Pideva juhusliku suuruse korral: valem jaotustiheduse leidmiseks. Tuntakse üle 100 erineva teoreetilise jaotuse. Diskreetsed jaotused: ühtlane jaotus, Bernoulli jaotus, Binoomjaotus, Poissoni jaotus. Pidevad jaotused: ühtlane
4 0,01000 f(norm) 3 f(eksp) 2 0,00500 f(ühtl) 1 0 0,00000 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 6. Empiirilise jaotusfunktsiooni graafik ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafik 1 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 Emp Ühtl 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 9 Keili Kajava 7.
Aeg t (kuudes) Aeg t (kuudes) 17.7213638992 40 45 50 onega 40 45 50 Üliõpilane Tundide arv 1 19 2 3 1. Hüpoteesi püstitamine 3 21 Null hüpotees: 4 6 Sisukas hüpotees: 5 25 6 4 7 18 2. Vaatlusandmetest parameetri empiirilise väärtuse leidmine 8 8 Valimi maht 9 2 Valimi keskmine 10 14 Valimi standardhälve 11 7 12 7 standardviga 13 15 teststatistiku empiiriline väärtus 14 3 15 24 3. Kriitilise väärtuse leidmine antud olulisuse nivool 16 14 olulisuse nivoo
40-60 60 1 6 4 5 0,01247 0,00613 0,01 60-80 80 7 6 3 5 0,00979 0,00435 0,01 80-100 10 8 6 2 5 0,00543 0,00309 0,01 0 Kokku 25 25 21 25 Excel: NORMDIST EXPOMD IST 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm graafik 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik 5.3 hüpoteesile 4.2 vastava ühtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik. Kõik ühes graafik . Konstrueerida samas teljestikus järgmised graafikud: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafik 6
Teoreetiline põhjendus, valemid. Seadeldises valitsev rõhk (vedeliku aururõhk) paur = Patm h, kus Patm atmosfäärirõhk, mm Hg (baromeetri lugem või otsitud katse ajal veebist: www.ilm.ee) h elavhõbeda nivoode vahe manomeetris, mm (lugem skaalalt) Katseandmete põhjal 1) Koostatakse kaks graafikut: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T); 2) Teise graafiku alusel arvutatakse empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool, b) vähimruutude meetodil (käsitsi või Exceli tabelit kasutades); 3) Arvutatakse aine aurustumissoojus, arvestades, et sirge tõus B graafikul ln (paur) = f (1/T) H aur B=- R ja graafikul log (paur) = f (1/T) H aur B=- 2,303R
Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise induktsionistliku arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate empiirilise falsifitseeritavuse kriteeriumi. Väited nagu ,,jumal lõi universumi" võivad olla nii tõesed kui ka väärad, kuid neid väiteid ei saa tõestada, ega ka ümber lükata testide abil, seetõttu ei ole need teaduslikud. Pseudoteaduse ajaloos on eriti raske kahte teadust eristada, kuna mõned teadused on arenenud pseudoteadusest. Näide sellest on keemia, mis kujunes välja Alkeemiast. Suur mitmekesisus pseudoteaduses teeb selle ajaloo veelgi raskemaks. Mõned
", ,,Mis on inimese elu eesmärk maailmas?". Need küsimused näitavad, et on olemas veel üks liik küsimusi, mis ei paigutu ei empiiriliste ega formaalsete alla. Nende küsimuste tunnus on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil ning küsija ei tea, kust otsida vastust. Selliseid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks. Mõtlemise ajalugu on olnud pidev pürgimus sõnastada kõik inimeste ette kerkinud küsimused sellisel kujul, et vastused langeksid kas empiirilise või formaalse liigi alla. Ükskõik kui palju küsimusi ka vormitaks ümber empiiriliselt või formaalselt käsitlevateks, nendele käsitlusviisidele allumatute küsimuste hulk ei tundu kahanevat. Autor oma argumentidega tõestabki, et teada saada, kas tegemist on filosoofiaga või mitte, tuleb kõigepealt liigitada küsimuse iseloom. Ja mõelda seda, kas me oskame oma küsimusele kusagilt vastust otsida või mitte.
Küttesegu lahjendamise oskust mootoritöö ühtluse suurendamise eesmärgil on otstarbekas määratleda marsruutlennureziimil. EGT väärtuse optimeerimise juures on tähtis meeles pidada, et küttesegu koostise lahjendamine peale EGT tippväärtust ei ole soovitav. Jahutussüsteemi arvutus Jahutussüsteemi arvutuse aluseks on soojushulk, mis on vajalik viia mootorilt keskkonda teatud ajaühikus. Nimetatud soojushulka on võimalik määrata mootori soojusbilansist või järgmise empiirilise seaduspärasuse alusel: kus ärajuhitava soojuse erimaht, kJ/ (kW×h). Ottomootoritel on kJ/(kW×h) ja diiselmootoritel kJ/(kW×h). sõltub järgmistest sisepõlemismootori konstruktiivsetest parameetritest ja ekspluatatsioonitingimustest: surveaste, suhe, pöörlemissagedus ja mootori koormusreziimid. Orienteeritud arvustustes võib määrata järgmise empiirilise valemiga [1]:
Xk=3247/60=54,12 Dispersioon: Dx= 645,69 Standardhälve: S=Dx= 25,41 Scor= 25,62 5. Kontrollida X2-testi jargi hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus kasutades punktis 4 leitud grupeeritud valimit ja võttes olulisuse niivoks a=0,05. Tabel 3 normaaljaotus järgi ; ; EMP=65,99 KR=12,59 Hüpotees ei kehti, kuna peab olema: EMP KR Tabel 4 jaotusfunktsiooni normaaljaotus: 6. Konstrueerida samas teljestikus graafikud 6.1 Empiirilise jaotuse histogramm punktis 4 grupeeritud valimile 6.2 Hupoteetilise normaaljaotuse gistogramm kooskolas punktiga 5 6.3 Hupoteetilise normaaljaotuse tihendusfunktsiooni f(x) graafik 6.4 Hupoteetilise ristkulikjaotuse tihedusfunktsiooni f(x) graafik 7. Konstrueerida samas teljestikus graafikud 7.1 Empiirilise jaotusfunktsiooni F(x) graafik 7.2 Parameetritega a=0 ja b=100 hupoteetilise ristkülikjaotuse jaotusfunktsiooni F(x) graafik 7
Päikesesüsteem Oliver Puusalu 8.Klass Päikesesüsteem Päike Maast 149.6 miljoni km kaugusel. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%). Pinna temperatuur 5500°C. Merkuur Päikesele kõige lähemal paiknev planeet. Kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Merkuur kuuleb kiviplaneetide hulka. Planeedil ei ole teada kaaslasi. Merkuuri on uurinud ainult kaks kosmosesondi: Mariner 10 sooritas (1971–1972) planeedist kolm möödalendu ja (2011–2015) tiirles Merkuuri orbiidil MESSENGER. Planeedil peaaegu puudub atmosfäär. Veenus Maale lähim planeet. Kuulub kiviplaneetide hulka. Päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist. Keskmine temperatuur 462 °C. Maa Ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Tekkis umbe...
TIKi uurimistöö juhendis ei ole seda välja toodud. *GAGi uurimistöö juhend on täpsem, seal on rohkem toodud välja näiteid, mida TIKi uurimistöö juhendis on vähem. *GAGi juhendis on välja toodud ka hindamisjuhend. TIKi juhendis ei ole hindamisest midagi kirjas. *TIKi juhendis ei ole kavandi kohta midagi kirjas, aga GAGi juhendis on kõik kavandi punktid välja toodud. *Erinevad vormistamise nõuded. *TIKi juhendis on toodud välja põhipunktid empiirilise uurimistöö kohta, aga puudub põhjalikum ülevaade teoreetilisest uurimistööst. GAGi uuristöös ei ole kumbagi eraldi välja toodud. GAGi juhendi tugevused: *Väga põhjalik. *Teema valimise ja kavandi punktid. *Hindamisjuhend. *Näited diagrammide, tabelite ja jooniste kohta. *Täpselt näidatud viited ja vormistamine. *Näited tiitellehe, sisukorra ja viidete kohta. *Hästi vormistatud. *Uurimistöö täpne mõiste. *Vormistamise põhipunktid. TIKi juhendi tugevused:
Semiootika ja eetika Referaat Liis Ventsel 12.B Juhendaja: Marge Kanniste 2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi
Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse. Oletas, et kunagi tekivad iseliikuvad sõidukid vette, maale ja õhku. Koostas esimese püssirohuretsepti. Vastuolus Piibli tõdedega, istus 14 a. vangis. Gutenberg ja trükikunst
1. 1,65 64*10-3 32,92*10-3 1,35*10-6 1,65*10-6 2. 1,60 30*10-3 21,09*10-3 11,04*10-6 11,82*10-6 70,3*10-3 3. 1,57 104*10-3 19,99*10-3 8,76*10-6 8,633*10-6 4. 1,60 154*10-3 19,99*10-3 5,0*10-6 5,2*10-6 Võrdlesime I ja It tulemusi ja andsime iga katsekeha kohta hinnangu empiirilise valemi abil saadud inertsmomendi I täpsuse kohta võrreldes It - ga. Empiiriliine valem andis täpse tulemuse kui lubatud protsent oli 10 või väiksem. Kui protsent oli üle 10, siis empiiriline valem ei andnud täpset tulemust Katse nr I ja It erinevus Tulemuse täpsus 1. 18,2% Ei andnud täpset tulemust 2. 6,6% hea
60 40-60 8 0,32 7 5 0,014542 0,01 0,006077 80 60-80 2 0,08 6 5 0,009042 0,01 0,004156 100 80-100 7 0,28 3 5 0,003189 0,01 0,002842 kokku 25 1 24 25 5.1 empiirilise jaotuse histogrammi graafik 5.2 hupoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hupoteetilise histogrammi graafik 5.3 hupoteesile 4.2 vastava eksponentjaotuse tiheduse ja sellele vastava hupoteetilise histogrammi graafik 5.4 hupoteesile 4.3 vastava uhtlase jaotuse tiheduse ja sellele vastava hupoteetilise histogrammi graafik.
20 0,013 0,0089 0,01 7 8,2 5,4 5 4 0,009 40 0 0,0120 0,01 5 5,5 5,4 5 0,006 60 0 0,0111 0,01 5 3,7 5,9 5 0,004 80 0 0,0071 0,01 1 2,4 4,6 5 0,002 100 7 0,0031 0,01 7 1,6 2,5 5 23,81 25 21,4 5 25 5.1 Empiirilise jaotuse histogramm graafik 8 7 6 5 4 Empiiriline 3 2 1 0 20 40 60 80 100 5.2 hüpoteesile 4.1 vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Normaaljaotus 8.0 0.0150 6.0 ni(norm) 0.0100 f(norm) 4.0 0.0050 2.0 0
seisukohast. Näide: Uurib ühe inimese haridusteele kuluvaid summasid ning seda, kui palju kasu peale õpingute lõppemist õpingutest saadud on ning palju kasu ühiskond sellest saab. Võrdlev kasvatusteadus võrdleb ja analüüsib eri maade hariduspoliitikat, kasvatuslikku praktikat ning kasvatus ja koolitussüsteeme, kasutatud meetodeid ja saavutatud tulemusi. Võib olla nii ajalooline kui ka tänapäeva puudutav sotsioloogiline või psühholoogiline, empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega. Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone. Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust. Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat. Õpetust sellest, kuidas lastele
3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Koopa mõistujutt Mida need asjad sümboliseerivad Päike Hüve idee Looduslikud asjad Ideed Looduslike asjade varjud Matemaatilised objektid Lõke koopas Päike Tehislikud esemed Empiirilise maailma olendid ja esemed Tehislike esemete varjud Empiiriliste esemete kujutised 4. Milliseid olemise valdkondi Platon eristab? Epistemoloogia põhisuunad: · Ratsionalism · Empirism · Transtsendentaalne kriitika · Fenomenoloogia · Pragmatism 5. Milliseid teadmise astmeid Platon eristab? Selgitage neid eristusi näidetega. Platon eristab 2 teadmise astet. Teadmine puudutab asjade erinevaid printsiipe. Mis on tegelik
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust,
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust,
arvude kujul. Kvalitatiivne uurimuses otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu. Kvalitatiivne uuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele; vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. See meetod püüab pigem vastata küsimusele - mis? miks? või kuidas? Kvantitatiivne uuring Empiiriline uurimiskäik on täpselt ette määratud, kindlapiirilime, eesmärgistatud. kõik on mõõdetav ja kontrollitav. Empiirilise materjali analüüs. Andmed antakse numbrite ja tabelite kujul Statistiline andmeanalüüs Tänapäeval kasutatakse ka filmi katse jäädvustamiseks. Näide: uuring on kvalitatiivne kui eesmärk on hinnata, kuidas tervis on seotud elukorraldusega. Elukvaliteeti on defineeritud kui indiviidi rahulolu oma elu ja heaoluga. Tegemist on subjektiivse hinnanguga. Kvantitatiivne elukvaliteedi uuring viiakse läbi küsimustike abil. Küsimustikud jagatakse
1. 0,69 1,68 0,064 0,328 0,000010376 0,000008606 2. 0,69 1,65 0,155 0,0249 0,000013134 0,000012012 3. 0,69 1,66 0,029 0,021 0,000001807 0,000001598 4. 0,69 1,60 0,104 0,0199 0,00004678 0,000005148 5. Järeldus Võrrelge I ja It tulemusi ( leidke erinevuste protsent) ja andke iga katsekeha kohta hinnang empiirilise valemi abil saadud inertsimomendi I täspsuse kohta võrreldes It –ga. Võtame erinevuse lubatud piiriks 10%. Kõigi silndrite inertsmomendi täpsuse võrdlusel saadud tulemused mahuvad kõik 10% sisse.
Esimest liiki vea tõenäosust alfa nim olulisuse nivooks, tõenäosust 1-beeta nim testi võimsuseks. Hüpoteeside kontrolli tavapärased sammud on järgmised: *formuleeritakse kontrollitav hüpoteesipar ja valitakse teststatistik x. *valitakse olulisuse nivoo alfa *leitakse teststatistiku x kriitiline piirkond *valimi järgi arvutatakse teststatistiku x väärtus *järelduste tegemine Pearsoni X2-test. Testis kasutatav teststatistik iseloomustab erinevust hüpoteetilise ja empiirilise jaotuse vahel histogrammi vahemikele vastavate hüpoteetilise ja empiirilise sageduse kaudu. Hüpoteesi kontroll koosneb tavaliselt järgmistest sammudest: *valitud intervallipiiride järgi leitakse empiiriline histogramm, kus nm on m-ndasse intervalli sattunud vaatluste arv *leitakse hüpoteetilise jaotusseaduse parameetrite hinnangud *leitakse hüpoteetilisele jaotusele vastavad intervallidesse sattumise tõenäosused pm ja
..........................................................................53 7.5.2. Diplomitöö hindamine.........................................................................................................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1......................................................................................................
20-40 40 3 5 5 5 0,012 0,009 0,01 40-60 60 3 6 4 5 0,012 0,006 0,01 60-80 80 9 6 3 5 0,009 0,004 0,01 80-100 100 4 2 2 5 0,004 0,003 0,01 Kokku: 25 23 22 25 5.1. Empiirilise jaotuse histogramm graafik Empiiriline jaotus 10 9 8 7 6 5 4 3 2 1 0 0-20 20-40 40-60 60-80 80-100 5.2. Hüpoteesile 4.1. vastava normaaljaotuse tiheduse ja sellele vastava hüpoteetilise histogrammi graafik Normaaljaotus 7 0,014
populaarsemaks, jättes märkimsväärse jälje inimeste mõistusesse. Pealegi selleks ajaks algas teaduse areng nagu uue spetsiifilise sotsiaalse keskkonna, see peaaegu täielikult vabanes kiriku mõju alt, selle ideed said üha rohkem ühiskonna heakskiitu. Eksperimentsaalse info vaatlus, võrdlus ja analüüs, kogu eksperiment nõudis mitte ainult eda hindamist, aga ka nende filosoofiliste süsteemide analüüsi, mis lugesid teaduslikku tõde, mis polnud seotud empiirilise kogemusega. Oma arenguteel läbis positivism neli põhilist punkti: - klassikaline positivism; - empiriokritisism; - neopositivism; - postpositivism; 3 1. Klassikalne positivism Positivismi rajajaks loetakse pransuse filoosoofi ja Saint-Simoni õpilast Auguste Comte'i (1798-1857). Näitlik on see asjaolu, et Comte, keda tunnistati
annaabi.ee 
