Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavasti kasvumiljöö ning lähedane
loomist 2001.a sügisel. Ta tahtis tegeleda Kadrina koduloo jäädvustamise ja vahendamisega. Neeruti Seltsi toimetiste sarja ja Eduard Leppiku raamatute toimetamine on üks osa Uusküla pikast tegemiste reast. Meie kooli 100. aastapäevaks pani Tiiu Uusküla kokku ka raamatu Kadrina Keskkooli ajaloost. Kadrina kooli hoovis seisab 1994. aastast emakeelesammas, mis ei ole tähtsusetu emakeelepäeva sünnis. Nimelt tunnistas emakeelepäeva mõtte algataja, aastakümneid õpetajaametit pidanud Meinhard Laks, kes koostas üleskutseid, korjas allkirju, selgitas ja veenis, kulutas tükk aega tulutult ametiasutuste uksi, et just samba avamine andis talle innustust emakeelpäeva mõttest mitte loobuda. Samba sünnis ei ole aga tähtsusetud meie kodualevlase Rein Siku tegemised, sest kirjutas just tema 1988.a kohalikus ajalehes üleskutse ,,Võtaks kivi ja.." Rein Sikul on teisigi kultuuriloolisi algatusi: folkloorifestival Viru Säru , Kalevipoja täies pikkuses ettelugemine Rakvere Vallimäel 2003
aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Friedrich Robert Faehlmann Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid
Eestit esmakordselt iseseisva riigina. Sellele järgnesid peagi ka teiste riikide tunnustused. Tartu rahulepinguga tunnustas Nõukogude Venemaa tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust, määrati kindlaks Eesti-Vene riigipiir ja kooskõlastati vastastikused julgeolekutagatised. Järgnevalt tunnustasid Eesti Vabariiki de jure paljud riigid. Emakeelepäev Lipupäev:14 märts Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes. Emadepäev Lipupäev: mai teine pühapäev Emadepäev kuulub nende pühade hulka, mida on hakatud tähistama 20. sajandil. Päev on koguni nii
Hiljem korraldati uus korjandus, mis samuti ei kandnud vilja ja algselt plaanitud täiskuju tellimine jäeti ära ning telliti hoopis Faehlmanni büst. Mälestussamba lõi skulptor Voldemar Mellik. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus ,,Tegur". Monumendi alus on tehtud graniidist. Mälestussammas avati 18. mail 1930. aastal ning sellest võttis osa üle 1000 inimese. Kristjan Jaak Petersoni monument Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) oli eesti kirjanik ja tõlk. Ta õppis Tartu Ülikoolis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Ta oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Peterson suri tiisikusse kõigest 21- aastasena. Tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999.aastal riiklikuks tähtpäevaks.
teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele. Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle külge eestlaste reeturi maine, mida ilmselt tegelikult ei väärinud.
aitasid tal iirlasi kristlusse pöörata. Ta suri 17. märtsil 461. Jumala aastal. Sellest ajast on seda päeva tähistatud kui St. Patricku päev. (http://www.epl.ee/artikkel/151553) USA-s: Mälestamispäeva tähistatakse mai viimasel esmaspäeval. See on ametlik puhkepäev mälestamaks kõiki lahingus hukkunuid 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp. (A. Sihvart, lk 21). 25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva pühitsemine oli mõneti tuntud saartel, hoopis tundmata Kirde- ja Kagu-Eestis
36. Kelle nimega seoses tähistatakse Eestis emakeelepäeva? Milles seisnes tema tähtsus? Mida tead tema loomingust? Eestis tähistatakse emakeelepäeva seoses K. J. Petersoniga. Tema tähtsus seisnes kirjanduse rahvusliku omapära hindamises, eesti kirjanduse nn loomises ja nn maarahva laulikuks olemises. Ta kirjutas luuletusi, heroilisfilosoofilisi oode ja pastoraale, filosoofilisi traktaate ning tegi palju tõlketöid. 37. Milline kirjanduslik rühmitus taasavastab Petersoni loomingu? Petersoni loomingi taasavastab kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti". 38. Nimeta Kreutzwaldi peateos ja põhjenda selle teose olulisust. Kreutzwaldi peateos on ,,Kalevipoeg". See teos on oluline, sest on meie rahvuseepos, mis koosneb rahvajuttudest ja muistenditest. See teos on meie esivanemate pärand, kuid Kreutzwald lisas sinna palju ka ise juurde. 39. Mis iseloomustab Koidula loomingut? Koidula loomingut iseloomustab romantilisus, isamaalisus ja üldinimlikud väärtused. 40
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema sünnipäeval Emakeelepäeva. Alles 1922 a. Avaldati tema kirjutisi. Õppimise kõrvalt teenis ta raha tõlkimisega. 6
Ärkamiajaks Eesti ajaloos loetakse perioodi 19. saj II poolel 3. Kes pani aluse ärkamisajale (millega) (millal): (1840-1880)Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne kirjakeel, asutati laulu -ja mänguseltse, pandi alus rahvuslikkule teatrile ja ajakirjandusele. Üks tähtsamaid asju mis pani aluse oli eesti keelsete ajalehtede ilmumine (Perno Postimees, Sakala). Perno Postimeest andis välja Johann Voldemar Jannsen kes oma ajalehes esimest korda pöördus eesti maal elava rahva poole lausega. "Tere, armas Eesti rahvas" 4. Ärkamisaega iseloomustavad jooned: Sõnastati ärkamisaja põhimõtted ja rahvuse tähendus.Hakati säilitama rahva ajalugu: luule, kirjandus, laulud. Korrastatud majandus ning inimeste võrdsus seaduse ees. Hariduse edendamine. Ilmus aina rohkem nii tõlke kui ka rahvusromantilisi kirjandusteoseid. 5. I laulupidu:
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7
Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. Ärkamisaeg 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Koht Loo alguse ja lõpu vahele jäävad sündmused, mis toimuvad tekstis piiritletud ruumis/ruumides. Romaani ,,Taevakivi" põhitegevuskohaks on Masingute kodu Äksis, täpsemalt söögituba ja kabinet. Kõrvaruumidena on teksti lisatud kõrts, kus Peterson õlut joob ning oma mõtteis selgusele püüab jõuda; ning küün, kus toimub pr Masingu ja Petersoni viimane kohtumine. Söögituba on ruum, kus kohtuvad kogu Masingu pere ning tema külalised. Söögitoas kohtuvad esimest korda ka pr Masing ning Kr. J. Peterson. Cara jaoks on söögituba oluline ruum, kuna seal loodab ta Petersoni jälle näha ning teda lähemalt silmitseda. Kabinetilgi on oluline roll. Seal vestleb Masing oma külalistega, teiste seas ka Petersoniga.
Sel eesmärgil avaldas ta ÕES-i toimetistes kaheksa saksakeelset müüti: Neist kaks esimest põhinevad rahvapärimustel, ülejäänud on pseudomütoloogilised. Müütidest sai laiemalt tuntuks poeetilise sisu ja sõnastusega "Koit ja Hämarik", mis esindas pikka aega eesti rahvaloomingut välismaistes rahvaluule väljaannetes. Idee müütide kirjutamiseks sai Faehlmann saksa romantilisest kirjandusest. Faehlmann toetus oma müüdiloomes põhiliselt Kr. J. Petersoni tõlgitud "Soome mütoloogiale", antiikeeskujudele ja rahvapärimustele. · Faehlmanni ilukirjanduslikust loomingust on osutunud ajakestvamaks tema luule, mis on välja kasvanud kirjanduslikust poleemikast. Ta tõestas, et ka eesti keeles on võimalik kasutada antiikseid värsivorme. F. tuntumad luuletused on "Piibu jutt" ja "Suur on, jumal, su ramm". · Faehlmanni epigrammid on luuletustega võrreldes tugevama õpetliku hoiakuga, neis sõitleb ta
EESTI SÜMBOLID Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Eesti Lipp..............................................................................................................................................4 Lippu Ajalugu.......................................................................................................................................5 Heiskamine.........................................................................................................................................10 Eesti Vapp...........................................................................................................................................11 Vappi ajalugu......................................................................................................................................12 Eesti Hümn.......................................................
Emakeelepäev! Emakeele päeva hakati pidama Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Aastast 1999 on see riiklik tähtpäev. Igapäevaselt rääkides eesti keelt ei mõtle keegi KEELE peale. Pigem kui täiesti tavaline suhtlus vahend, millest me kõige paremini aru saame. Jaanipäev Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas
detsembri 1924. aasta mässukatset, pakkudes 6 saadikutele kava seada sisse parlamendi poolt valitava presidenti institutsioon. See ettepanek jäi aga nii vormilistel kui ka sisulistel põhjustel käiguta. 1925. aasta veebruaris esitasid Põllumeestekogud põhiseaduse parandamise põhijooned Riigikogu esimehele ja avaldasid selle materjale ka oma ajalehes Kaja. Alles 1926. aasta septembris esitasid Põllumeestekogud selle dokumendi viimistletud variandi kui Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise ametliku eelnõu. Selles oli ette nähtud suurte volitustega president, kes pidi valitama otse rahva poolt viieks aastaks. Tema kompetentsi kuulus Riigikogu kokkukutsumine ja ka laialisaatmine. President pidi kutsuma ametisse peaministri ja viimase ettepanekul ka teised ministrid, samuti vabastama nad ametist. Siiski pidi valitsusel olema ka
Tallinna Ülikool Eesti keele ja kultuuri instituut EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED Referaat Koostaja: Rühm Juhendaja: Tallinn, 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Emakeele Selts. Missioon ja tegevused", sest eesti keele huvilisena olin motiveeritud selle seltsi tegevustest rohkem teada saama. Referaadi eesmärgiks on tutvustada lühidalt Emakeele Seltsi ajalugu, eesmärke ja tegevust ning äratada selle kaudu suuremat huvi eesti keele tundmise ja hoidmise vastu nii iseendas kui ka kelleski teises, kes seda tööd lugema juhtub. Referaadist leiab põgusa ülevaate Emakeele Seltsi ajaloost ning nende tegevustest tänapäeval. Veidi lähemalt saab lugeda mõnest Emakeele Seltsi poolt korraldatavatest üritustest nagu
vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis. Otto Wilhelm Masing (1763-1832) eesti juurtega, ema sakslanna, ise pidas end sakslaseks. Seotud Rosenplänteriga. Äksi kiriku õpetaja. Õnnetu elu. Tema kirjastustegevus polnud samuti eriti edukas
temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees- ratsionaalne, kahe jalaga maa peal. Peterson vastupidine: haige,
aastal. Lennart Meri oli vahepeal õppinud mitmetes venekeelsetes koolides, Eestis astus ta aga Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas Lennart Meri Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Kuid ajaloolasena ei lubatud Meril töötada. Ta leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana. Enne seda oli ta lühikest aega ka ajalooõpetaja. Lennart Meri oli abielus kaks korda. Tema esimene abikaasa Regina Meriga olid tal kaks poega Mart ja Kristjan Meri. Meri naine emigeerus 1987. aastal Kanadasse. Teine abikaasa oli Helle Meri, kellega on tütar Tuule Meri. Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", mis jutustas tema ette võetud retkest aastal 1958 Kesk-Aasiasse Tjan-Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu
1917 22. veebruar Asutati Tallinna Eesti Liit - Eesti seltside ülemaaline ühendus. 1. märts Tallinnas algas üldstreik. Sõjalaevade madrused läksid Tallinnas maale ja ühinesid töölistega; vabastati 2. märts vangid, pandi põlema vanglatena kasutatud Toompea loss ja Paks Margareeta. 40 000 eestlase, sh 15 000 sõjaväelase demonstratsioon Petrogradis maakondade 26. märts esindajate nõudmiste toetuseks. 30. märts Vene Ajutine Valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu. 23. mai Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu ehk Maapäeva valimised. 18.–21. juuni I Eesti sõjaväelaste kongress Tallinnas, sellel valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. 1. juuli Maanõukogu tuli Toompeal kokku. Tallinnas Estonias tuli kokku rahvuslikke organisatsioone ja omavalitsusorganeid 2
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat
Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920. aastatel väga kirev pilt. Peamiseks kunstielu edendajateks ja kunsti tutvustajateks olid Tartus ühing Pallas ning Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid viljakat loometegevust Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olin eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. Muusikaelu. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Muusikaelu edendamiseks kutsuti ellu mitmeid seltse, millest osavõturohkeimaks kujunes 1921.a
Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda. Olgu siinkohal esitatud näide tsiteerimise ja refereerimise kohta Martin Ehala õpikust "Kirjutamise kunst". Ehala toob näite Kristjan Jaak Petersoni käsitlevast artiklist "Eesti kirjanduse biograafilises leksikonis". Tsitaat: "Andeka noormehena ilmutas P. Silmatorkavat iseseisvust nii oma vaadetes kui ka kirjanduslikes taotlustes. Tema filoloogilised huvid ulatusid kuni Aasia ja Aafrika keelteni; artiklid eesti lauseõpetuse alal kannavad tõsist uurimuslikku iseloomu. P. Filosoofilistes ja kirjanduslikes põhimõtetes põimuvad klassikalised hariduselemendid Euroopa XVIII saj. teise poole vaimuelule iseloomulike uute tendentsidega
tegelane ja kus autor. 5. 16. sajandi tuntuim kelmiromaan on "don Quijote" ja selle autor on Miguel de Cervantes Saavedra. 6. "Teravmeelne hidulgo don Quijote La Manchast" 7. Sancho Panza seikleb temaga, sest Sanchost oli lubatud teha vallutatud saare valitseja. 8. Panza tähendab hispaania keeles kõhtu või magu. 9. Rocinante oli tema hobune. 10. Don Quijote võitleb oma "südamedaami" Dulcinea pärast. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14. märtsil tähistatakse alates 1996. aastast Emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igaühel on võimalik anda panus, et eesti keel saaks ,,laulutuules taevani tõustes üles igaviku omale otsida". ,,Lounge'i asemel," soovitas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, ,,Oleks kohasem öelda sohvabaar". Üle-Eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas kordineerima hakata ,,Teeme Ära
lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Kujunema hakas ka rahvuseepos "Kalevipoeg". Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud
Seltsi juhatus asub Tartus. Selts asutati 6. augustil 1907. Loomise järgselt kasvas selts kiirelt tervet Eestit katvaks organisatsiooniks ja 1930. aastate lõpul kuulus sellesse juba üle 2000 liikme. Seltsi tegevus lõppes ja seltsi varad natsionaliseeriti 1940. aastal. Eesti Kirjanduse Selts taastati ametlikult 18. detsembril 1992 ja tegevus jätkus õigusliku järjepidevuse alusel ning 16. juunil 1940 kehtinud ja redigeeritud põhikirja järgi. Kristjan Jaak Petersoni 19. sajandi algul kirjutatud eestikeelsed luuletused avaldati ja jõudsid eesti kirjandusse sajand hiljem. Kristjan Jaak Petersoni tunti 19. sajandil põhiliselt tema rootsi keelest saksa keelde tõlgitud, ümber töötatud ja täiendatud Christfrid Gananderi "Soome mütoloogia" järgi. Kuu" Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusas haisuga mürdike viluses kaljuorus ei või õitseda kaunisti: kas siis meie maa keel,
muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) · Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni.
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis v
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida vaherahu (Oldi sõjast väsinud ja puhkes katk)
nõuandva rolli. Nii Päts kui ka tema viimane eelkäija Jaan Tõnisson püüdsid kontrollida Vaps Movementi, mida demokraatlikud parteid nägid kohaliku rahvusliku sotsialistliku parteina, mida tuli võimust eemal hoida. 1933. aasta augustis kuulutas vanem Jaan Tõnisson välja erakorralise seisukorra ja ajutise tsensuuri, mis tühistati alles siis, kui Pädi üleminekuvalitsus astus ametisse. Nõrk valitsuse vastus sai vaid Vapsi liikumise toetuseks ja 1934. aasta jaanuari alguses võitis liikumine mitmed linnavalitsused valimised. 27. veebruaril 1934 kehtestas Päts ise seaduse, mis keelas sõjaväelastel poliitikas osaleda. See tegevus sundis mitu tuhat sõjaväelast lahkuma Vaps-liikumisest. Päts oli üks kandidaatidest presidendivalimistel, mis pidid toimuma 1934. aasta aprillis, kuid mõlemad arvasid, et populaarsemad kandidaadid on Vaps Liikumise kandidaat Andres Larka ja isegi kindralleitnant Johan Laidoner kui Päts
1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1903 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga" 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi" Esimene õigekirjutuskäsiraamat. Grammatika normeerimine. Hurt esitas ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus. Ühendtegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ära võtma), genitiiviga liitsõnade tähenduserinevus (tuuleveski - venna raamat). Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 9. Karl August Hermann. 1884 ,,Eesti keele grammatika" 1896 ,,Eesti keele lause-õpetus" (II) Esimene eestikeelne grammatika. Õpik, käsiraamat, normatiivne. Eestikeelne terminoloogia: sh käänete nimetused. 10. Johannes Voldemar Veski ja keelekorraldus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
