Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Elundkonnad ja hormoonid - sarnased materjalid

elund, kond, hormoon, retseptorid, proteiin, steroid, nääre, steroidid, peptiid, elundid, follitropiin, elundkonnad, süsihappegaas, kopsud, meeleelundid, sisenõresüsteem, kollakeha, gaasivahetus, luustik, seedeelundkonna, termoretseptorid, kanal, kõhunääre, taastumine, noradrenaliin, platsenta, arenemist, elutalitlused, hoides, sigimine, insuliin
thumbnail
7
doc

Koed, elundkonnad ja mõisted

kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi oluline eluegevuseks vajalike liikumisel. rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. Erituselundkond

Bioloogia
144 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elundkonnad

valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest); kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes ­ hapnik antakse kudede

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Lipiidid=rasvad on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad õlid, vahad, asteroidid jt. Vees enamasti ei lahustu, lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Koosnevad rasvhappejäägist, mis on seotud alkoholiga. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid (fosfolipiidid). Steroidid on 9 madalmolekulaarsed, vees peaaegu ei lahustu; asteroidide hulka kuuluvad kolesterool ja mitmed hormoonid (suguhormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Funktsioon: kaitse (naha alune rasvakiht, organite ümber, lindudel sulestikku kattev rasvakiht, puuviljade vahad), mürgised

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Inimene (koed, elundkonnad, erinevus loomadest)

Ülesandeks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. *lümf *sülg - närvikude. Koosneb neuronitest, mille kehad paiknevad peaaju ja seljaajus ning nende jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor ­ aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega

Bioloogia
108 allalaadimist
thumbnail
1
docx

BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad, vereinge

ELUND ­ KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ­ ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND ­ KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND ­ VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND ­ LAGUNDAB TOITU

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) 3 tüüpi retseptoreid: *eksteroretseptorid võtavad ärritusi vastu väliskeskkonnast *interoretseptorid võtavad ärritusi vastu organismi sisekeskkonnast *proprioretseptorid on lihastes, kõõlustes, sidemetes paiknevad retseptorid. Autonoomne NS jaguneb: 1)Sümp osa ­ *avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit); *veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine;

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

2 Eukarüoot: selgelt eristuv tuum, tuumake, kahekordne tuumamembraan, diploidne kromosoomistik, palju kromosoome, histoonid, sisemembraanistik hästi eristunud. LOOMARAKU EHITUS JA TALITUS Rakumembraan: ümbritseb, piiristab rakku, kaitseb välismõjude eest, välispinnal olevad retseptorid seonduvad väliskeskkonnast pärit hormoonide, tõvestavate bakterite ja viirustega, osadel loomadel täidab liikumisfunktsiooni (amööb), tagab raku- ja väliskeskkonna vahel aine- ja energiavahetuse. Difusioon ­ gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale, energiat pole vaja Osmoos ­ lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Inimese bioloogia

· Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. · Elektrililine sünaps (ca 20%) ­ akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku, impulsi ülekanne kiire, muutumatu. · Keemiline sünaps (ca 80%) ­ impulss kantakse keemilise ülekandeaine mediaatori (virgatsaine, transmitter) abil teise rakku. ELUNDKONNAD · Ühistalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond (nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid, sigimiselundkond. · KATTEELUNDKOND · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. · Inimese väliskatteks on nahk.

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4

Bioloogia
469 allalaadimist
thumbnail
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

korrigeerivalt nii kaua kuni tegelik ja nõutav väärtus teineteisest enam ei erine. Häiringu suurus – tegurid, mis põhjustavad reguleeritava suuruse kõrvalekaldumist tema nõutavast väärtusest. (NT: ruumi soojakaod). 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid, toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Vegetatiivne ehk autonoomne NS on piirdenärvisüsteemi osa ja reguleerib ja kordineerib siseelundite talitlust, juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS eferetnsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsetesse närvikeskustesse jõudvad aferentsed signaalid vallandavad nn visteraalsed refleksid regul kõigi siseelundite ja näärmete tegevust tagatakse üksikute

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia ­ õpetus luudest Sündesmoloogia ­ õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt)

Füsioloogia
135 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Hüpoksia on hapnikuvaegus, anoksia täielik puudumine. Hüpoksiani võib viia kõrgmäestikus hapniku vähesus, vereringe otseühendused, kaasasündinud südamerikke korral, vereringe puudulikus, aneemia või vingu mürgistus võivad tekitada seisundi, et vereringes ei transpordita piisavalt hapnikku. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad ­ stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite

Füsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia-inimese füsioloogia

kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude, ülesandeks on kaitsta organismi. Elundkonnad: katteelundkond- kaitseb keskkonna mõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond võimaldab liikuda: tugielundkond koosneb lihastest ja skeletist, mis tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Skeleti ülesanne on üleval hoida lihasedud. Seedeelundkond: selle moodustavad seedekanal, seedenäärmed. Seedekanal algab

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.) INSULIIN - *Soodustab veresuhkru transporti rakkudesse. *Soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas. *Soodustab varurasvade sünteesi kehas. 9. Retseptoorne funktsioon - a) valgustundlikud valgud, mis valguse mõjul tekitavad keemilisi muutusi(silma võrkkesta rakkude valgud - jodopsiin ja rodopsiin). b)Membraani pinnal paiknevad valgulised retseptorid. Ruumiline sobivus. 10. Biokatalüütiline funktsioon. Teatud valgud, mis viivad läbi biokeemilisi funktsioone(ensüümid). ENSÜÜMID - kiirendavad ning aeglustavad reaktsioonide kiirust. Maailmas on umbes 2300 ensüümi, millest 2000 esineb inimestel. 11. Eriotstarbelise funktsiooniga valgud. a) valgud, mis annavad erakordselt tugeva magusa maitse aistingu(monelliin, taumatiin). Seda kasutatakse, et vähendada energeetilist väärtust ja rasvumisriski.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
88
doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:

Eripedagoogika
143 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp

______________ 10 Raku ehituse osa Ülesanne 1.2 Rakk Täida tabel. 1.3 Koed Kirjuta pildi alla koe tüüp ja nimeta funktsioon. 11 1.4 Elundkonnad Täida lüngad. Kindlat ülesannet täitvaid organismi osi nimetame _______________. Need koosnevad erinevatest _______________. Elundid moodustavad _______________, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Inimese elundkondadeks on ________- ja _______________, mille moodustavad omavahel ühendatud __________ ja nendele kinnituvad ___________; _______________, mis peab tagama organismi kõikide elundite talitluse juhtmise; _______________, mille ülesendeks on gaasivahetus; _______________, kus toimub toidu ______________, mille saadused omakorda _______________ organsmi; seedimisest üle

Inimese füsioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Bioloogia gümnaasiumile II - Inimese elundkonnad, kloonimine, kunstlik viljastamine, biotehnoloogia

- Mõisteline infovahetus 15. Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inimorgani ehitus ja inimene kui tervikorganism

Rakud ja koed Sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni. Organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet, moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. Organsüsteemid kokku moodustavad terviku-organismi. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. Näiteks koe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

Raseduse kulgu reguleerivad paljud hormoonid. Et oleks edukas viljastumine: viljastumisvõimeline munarakk, viljastumisvõimeline sperm, et saaksid kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt. 1. Vijastumisvõimeline munarakk eemaldub munasarjast, 2, viljastumine 3.viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega. Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed. Välimine looteleht- sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott:

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

5) endokrinoloogia ­ hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust

Inimese anatoomia ja...
330 allalaadimist
thumbnail
170
doc

INIMESE ANATOOMIA

Südamelihaskude ­ südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Närvikude - närvikoes 3 4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND ­ koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND ­ elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks ­ vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ainevahetus, veri, vererakud, sisesekretsioon

glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV ­te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks

Füsioloogia
151 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

Osteoblastid- luurakkue noorvormid(rakuvaheaine tootjad) Osteotsüüdid-moodustavad luu Osteoklastid-luud lagundavad rakud(hävitavad vajadusel rakuvahe ainet) 13.Millised tegurid reguleerivad luude kasvu? Paksuskasvu reguleerib kõige enam suurenenud mehaaniline koormus luudele. Luude kasvu reguleerib kasvuhormoon.(Tema mõju modifitseerivad suguhormoonid, nende toimel taandarenevad epifüüsiplaadid puperteedi lõppedes.) Laste luude normaalset kasvu soodustab kilpnäärme hormoon, kaltsitoniin ja D vitamiin 14.Mis on osteokaltsiin ja selle võimalik hormonaalne roll? Luude maatriksis ja vereplasmas esinev valk. Luudes on seotud hüdroksüapatiidiga ja lahustunult vereplasmas dekarboksüleeritud vormis. Kui organismis OK hulk suureneb, siis see suurendab insuliini tootmist, kudede insuliini tundlikkust ning testosterooni tootmist. 15.Keha suuremad luud ning põlve-ja puusaliigese ehitus (eraldi lehel terve skelett) Põlve liigesja puusaliiges eraldi lehel 16

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused. Luuliidus ­ ei liigu; luude piire ei saa eristada; ristluu. Sideliidus ­ ei liigu, luude piirid eristatavad, kojuluud. Häbemeliidus e. sümfüüs ­ väheliikuv (sünnitusel liigub rohkem); hüaliinne kõhrkude ja kõhrsidekoeline häbemeluudevahe-ketas, mis lõdveneb sünnitusel hormoon relaksiini toimel. Liiges ­ luudevaheline liikuv ühendus. Lihased Lihaskude moodustab 40-50% organismi massist. Koosneb: silelihaskoest, vöötlihaskoest e. skeletilihaskoest, südamelihaskoest. F-aktiin. Aktiin esineb globulaarse G-aktiina ja fibrillaarse F-aktiinina. Aktiin on võimeline seostuma müosiini peakestega, kuid lihase lõtvunud olekus on sidumiskohad blokeeritud tropomüosiini-troponiini kompleksiga. Troponiin ja

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Füsioloogia eksami küsimused

· Parameetrid võivad olla ruumiliselt eraldatud sellepärast regulatsioon üle terve organismi Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Autokriinne, parakriinne, endokriinne signalisatsioon · Elektrisignaalid (neuronid) · Lipofiilsed ja lipofoobsed signaalid · Ahelsignaalid-signaalikaskaadid 3. Autonoomse närvisüsteemi (ANS) määratlus ja üldiseloomustus. ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid ja retseptorid,toime sihtorganitele. Soole närvisüsteem. Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. ANS kaudu juhitavad funktsioonid ei allu tahtele. ANS effektoriteks on südamelihas, silelihased ja näärmed. Sisekeskkonna stabiilsus sõltub suuresti ANS-st. ANS-l on 2 neuroniline ühendus kesknärvisüsteemi ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Vegetatiivse närvisüsteemi keskuste

Füsioloogia
110 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Koed

kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest./ *Tugielundkond-võimaldab liikuda.lihased peavad olema kinnitunud skeleti külge.skelett koosneb luukoest, mille külge kinnit kõõluste abi vöötlihased

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Inimene

Veri, veresooned ja süda koos moodustavad vereringeelundkonna. Vere paneb soontes voolama süda, mis töötab kogu inimese elu. Vereringe ülesanne on pideva ainevahetuse võimaldamine. Veri kannab laiali hormoone, antikehi, hapnikku ja toitaineid. Samuti toob kudedest ära ainevahetusel tekkivad jääkained. Veri seob organismi tervikuks ühendades kõiki kehaosi ja ühtlustades kehatemperatuuri. Südame ehitus. Süda on lihaseline elund ja asub meie rindkeres vasakul pool rinnakorvis kopsusagarate vahel. Süda on inimese rusika suurune. Südant läbib ööpäevas kuni 9000 liitrit verd. Süda paikneb südamepaunas. Südame ja pauna

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Hingamiselundkond

Neelu ülaosa kaudu liigub õhk ning see on kahe umbes sõrmeküüne suuruse ava kaudu ühendatud ninaõõnega. Neelus on veel kaks väiksemat ava, mis viivad kuulmistõrvedesse, kust õhk pääseb keskkõrva. Neelu keskosa ühineb suuõõne tagaosaga ja sealtkaudu liiguvad nii õhk kui ka toit. Neelu alaosas nende teed lahknevad: toit läheb tagapool olevasse söögitorru, õhk aga kõri kaudu hingetorru. Kõri. Kõri on kõhreliste seintega õõnes elund, mis paikneb IV-VI kaelalüli kõrgusel. Kõri koosneb mitmest kõhrest, mis moodustavad nagu lühikese lehtri, mis ühendab neelu alaosa hingetoruga. Sissepääsu kõrisse on võimalik sulgeda kõripealsega. Kõripealis on lehekujuline kõhr, mis suleb sissepääsu kõrisse. Kõripealis liigub neelamisel ettepoole, takistades toidu või vedeliku sattumist kopsudesse. 2

Bioloogia
100 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Rakus on kiire jagunemisvõimega. 2) Sidekude ­ Raku vaheainet on palju ning rakud asetsevad hõredalt ning neid on vähe. Esineb mitme vormina nt. Luu- ja kõhrkude, rasvkude ja veri 3) Lihaskude ­ koosneb kokkutõmbevõimelistest rakkudest 4) Närvikude ­ koosneb tähtja kujuga närvirakkudest, lisaks lühikestest ja pikkadest jätkestest. Tänu sellele toimub informatsiooni liikumine organismis. Elundid ja Elundkonnad Elund ­ organismi osa, millel on mingi kindel ülesanne. Elundkond ­ moodustavad elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 1) Tugi- ja liikumiselundkond 2) Seedeelundkond 3) Vereringeelundkond 4) Hingamiselundkond 5) Erituselundkond 6) Sisenõrenäärmed 7) Suguelundkond 8) Närvisüsteem Nahk Nahk ­ inimese kõide suurem organ, mis katab inimese keha. Naha ülesanded :

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

Kõõlus- sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Sellega kinnitub lihas luule. Lihasrakud saavad energiat glükoosi ning rasvade koostisosi lõhustades, selleks kulub hapnikku. Inimesel on umbes 400 skeletilihast. Mida kiiremini ja sagedamini peavad lihased kokku tõmbuma ja mida suurem on nende koormus, seda rutem lihased väsivad. Mida tugevamini on arenenud lihased seda tugevamaks muutub ka luustik. 2.vereringeelundkond-veresooned on torujad elundid, mida mööda liigub veri. Veresoonkond koosneb- 1.)arterid-viivad vere südamest kehasse (arteriaalse ehk hapnikurikka vere). Seinad paksemad ja elastsemad. Veri liigub südame ja veresoonte korrapärase kokkutõmbumise tõttu. Veri liigub kiiresti. 2.)veenid-viivad venoosse ehk hapnikuvaese vere kehast südamesse. Seinad õhukesed ja pehmed. Maht on kaks korda suurem kui arteritel. Veri liigub aeglaselt. Veenides liigub veri skeletilihaste liikumise ja veenides olevate klappide tõttu. 3

Bioloogia
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun