ka riiki. Algas pärisorjuse järkjärguline kaotamine. Hakati mõtlema seaduste revideerimisele. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816. aastal ning Liivimaal 1819. aastal, pärisorjus kaotati. Kuna talupoeg vabastati pärisorjusest ilma maata, siis pidi ta selle mõisnikelt turuhinnaga rentima. Siiski tähendas see seda, et endiselt olid talupojad mõisnikest sõltuvad 1849. aastal vastu võetud uus seadus andis talupojale võimaluse endale talu osta. Edasist rolli talupoegade elukorralduses hakkas mängima talupoegade seisuse omavalitsus- vallakogukond. Kollektiivina arutati läbi ja võeti vastu otsuseid. Loodi vallakohtud, mis toimisid päris sarnaselt tänapäeva kohtusüsteemiga. Varuti ka magasivilja ja kanti hoolt vaeste eest.
Algas talupoegade kihistumine, 14. sajandi alguseks sunnismaisus Lääne-Euroopas kadus. Osad talupojad ostsid ennast vabaks, hakkasid tekkima vabad talupojad. Talupoja mõttemaailma iseloomustas suletus ja piiratus, Külaühiskonda iseloomustas: *kirjaoskamatus. *Religioossus - ristiusk ja paganlikud traditsioonid olid omavahel tihedalt seotud. *Informatsioon liikus kuulujuttudena. *Lisaks iseloomustas äärmine konservatiivsus, eelkõige elukorralduses. Töö oli rangelt jagunenud meeste ja naiste töödeks. *Iseloomustas ka patriahaalsus - meestekeskne traditsioonidel põhinev ühiskonnakorraldus
kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne.
Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne
kergelt kõnelema ei kipu. Heitlus inimese sisemuses võib segi paisata kogu tema hingeelu ja mõttemaailma, rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
Vana hea Rootsi aeg Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680
Sõlmitus: Mees toob töölt kutse üritusele, naine pole sellest, vaimustuses, kuna tal pole midagi peole selga panna. Teema arendus: Mees annab naisele raha tualeti jaoks ja naine laenab sõbrannalt briljantkee. Pidu, kee kadumine, kee otsimine. Kulminatsioon: Sarnase kee otsimine juveliiride juurest ja raha kokku ajamine, et kaotatud kee asenduseks uus osta ja omanikule tagastada. Puänt: kümme aastat hiljem, kui abielupaar oli oma elukorralduses suured muutused teinud ja naine kõvasti koduseit täid teinud ning võlad lõpuks makstud said, tuli välja, et laenatud kee oli hoopis võlts. 3. Miks Mathilde kannatas ja millest unistas? Ta kannatas, kuna tundis, et on sündinud peene elu ja luksuse jaoks, kuid sellist elu ta ei elanud. „Ta kannatas oma elukorteri vaesuse, seinte armetuse, sisustuse viletsuse ja mööbliriide inetuse pärast.“ Ta unistas luksuslikust
Õiged sõbrad, kallimad armastavad sind sellisena, nagu sa tegelikult oled, mitte mingit väljamõeldud isikut. Need ei ole sõbrad, kes hõõruvad külje alla, eesmärgiga mida välja pressida või su üle nalja teha. "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta."( T. Szasz ).Võib ju tunduda, et need vabad hinged, rändurid, otsijad, mittepüsijad teevad ainult kurja, tekitades segadusi inimsuhetes ja elukorralduses. Tegelikult, nad on omamoodi eluõpetajad, näitavad, et elu pole mingi suur lillelaat. Erinevad juhtumised panevadki proovile ning tõestavad kes sa oled, kas rumal, naiivne või tark. Getri Mitt
Sel aastal, kui mina sündisin, toimus riigipööre, kus Eesti rahvas saavutas taasiseseisvuse. Rahva iseseisvus on see, kui inimesed ise saavad otsustada, millist riigi korda nad eelistavad, millist poliitilist võimu nad ootavad ja saavad kaasa rääkida riigi elu korraldavates küsimustes, mis on omane demokraatlikule riigile. Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus määrab sageli rahva tahte otsustada oma maal toimuva üle, käia valimas, arutleda aktuaalsetel teemadel. Demokraatlikul maal valitakse esinduskogud valla ning linna volikogud kodanike või elanike poolt, mis on üheks rahva iseseisvuse näitajaks. Meie riigis on olemas erakonnad ja valimisliidud, kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest.
näiteks polnud nii lennuväge ega ka vajalikus koguses tanke. Seega võib väita, et Nõukogude Liidul oli suur sõjaline jõud, millele Eesti ei oleks suutnud vastu panna. Kuna eestlased on üpriski väike rahvas, siis massiline kaotus oleks ka ohustanud elanikkonna jätkusuutlikust. Hoolimata sellest, kas eestlased oleks sõjast väljunud võitjatena või mitte, siis rahvaarvu järsk langus oleks kaasa toonud drastilisi muudatusi ühiskonnas ja igapäevases elukorralduses. Samuti ei saa kindel olla, et pärast tohutut verevalamist oleks Eesti olnud võimeline riiki ülal pidama ja edasi arenema paremuse suunas. Paljud aga ütlevad vastuväiteks, et sõjalist vastupanu esitades oleks hilisemad repressioonid olnud leebemad, sest vaatamata sellele, et kaotus oleks olnud pääsematu, siis vastu sõdinud riigiga oleks ehk oldud järeleandlikumad kui riigiga, kes koheselt alistus. Sel juhul oleks aga
Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel sõjal ning Eesti ajalool 13. sajandi alguses? Eestis algasid 13.sajandi alguses ristisõjad, kus suruti peale ristiusku. Ka Karl Suure ja sakside vaheline sõda oli ususõda, kus suruti ristiusku peale. Miks tekkisid kloostrid? Keskaja alguses oli palju inimesi, kes olid pettunud oma senises elukorralduses ja kes tahtsid rahu ning pühenduda Jumalale. Aja jooksul moodustusid neist kindlaid reegleid järgivad kogukonnad, kes elasid kloostrites. Mis iseloomustas kloostrite tegevust? Kasinus, pühendumine Jumalale, tsölibaat, elatati end ise(aiatööd, loomad) Millised neli teaduskonda oli keskaegses ülikoolis? Õp lk 182183 kunsti,usu,õigus ja arstiteaduskond. Mis seos oli keskajal kirikul ja ülikoolil? (3)
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
maailmadramaturgia tippteoseks. Kogu kujutatav argipäevane elu vastandatud inimelu ideaalile. Kui Tsehhov selle näidendi 1900-1901 kirjutas, oli ta juba surmavalt haige. Arstina ta teadis, et tal pole tuberkuloosist pääsu . See on asjatult närbuva inimliku ilu nukker lugu., igatsus õnne ja täisverelise elu järele. Vaatajale saab peagi selgeks, et küsimus pole mitte keskkonnas ja ümbritsevates inimestes, vaid kogu elukorralduses, mis on vastuolus inimliku ilu ja inimlike püüdlustega. Tsèhhov ise nimetas näidendit "Kolm õde" draamaks, kuid oli üsna rahulolematu, kui ei osatud näha ka sellesse põimitud koomilist elementi. Komöödia "Kirsiaed"(1904) jäi Tsèhhovi viimaseks näidendiks. Sajandi alguses vene ühiskonda haaranud revolutsiooniaimus ei jätnud puudutamata ka Tsèhhovit. Usk uude ellu tugevneb ka tema teostes. Samal ajal süveneb
põllulapid, mis oli mõeldud linnarahvale toidu kasvatamiseks. Suurem osa vaestest linnakodanikest tegeleski oma väike maalapi harimisega, seetõttu saab väita et keskaegne linnaühiskond oli oma olemuselt siiski poolagraarne. Nii võib kokkuvõtteks öelda, et linn oli oma ühiskondlikult korralduselt keskaegses Euroopas küllalt eripärane ja ebaharilik nähtus. Linnal puudusid paljud jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks, samas olid ta elukorralduses elemendid, millel on sarnaseid jooni nii minevikus kui tulevikus. Anneli Müürsepp
Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e.tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Varakristlik muusika Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd PalestiinasMuutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... . Varakristlik muusika ·Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd Palestiinas. ·Muutused inimese mõttemaailmas, riikluses, sotsiaalses elukorralduses... ·Esimestel sajanditel levis ristiusk peamiselt Süürias, Väike Aasias, Egiptuses ja mujal Põhja-Aafrikas . Kristlik liturgia (jumalateenistuse kord) koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunes Süüria aladel. 4. saj lõpus sai kristlus laguneva Rooma riigi ametlikuks usuks, tugevnes kiiresti,
Maailma areng 20. sajandil 20. sajandi alguses oli maailm veel väga Euroopa-keskne ja nägi eelnimetatud sajandi hakul palju muutusi nii ühiskondlikus elukorralduses kui ka teaduses. See, et Euroopa riike peeti maailma arengu ja protsessi vundamendiks, lubas eurooplastel dikteerida maailmas sündivat ja andis põhjenduse paljudele tolleaegsetele avastustele. Sel ajal usuti, et inimene on saamas maailma peremeheks ning inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Kas tegelikkuses on need uskumused ennast tõestanud? Kas tõesti baseeruvad ka tänapäeva teadused ja üldised väärtushinnangud just Euroopas 20
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida:
Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused meeldisid paljudele Tartu elanikele ja kodanikkude survel pani magistraat ta jutlustajaks Maarja kirikusse, kuid kaua see ei kestnud. Sügisel jõudis Tartusse karusnaha-parksepp Melchior Hoffmann, kes sai endale pärast nime ,,Liivimaa prohvet". Ta ei taotlenud uuendust ainult õpetuses, vaid kogu elukorralduses, kuid ilma surveta ja vägivallata. Aastaks 1532 on usupuhastus igatahes juba võimule pääsenud. Usupuhastuse peakandjateks olid linnad ja linlased, kes üksikute usupuhastuse kuulutajate ja teiste uue usu pooldajate mõjutusel tutvusid uue liikumisega ja sellega liitusid. Linnade magistraadid soodustasid seda liikumist, seda ära kasutades enda seisuslikes huvides. Nii Tallinnas kui ka Tartus kuulutati evangeeliumi ka eesti keeles. See polnud sel ajal juhuslik nähtus
1920-ndal //T.Tzara, Hugo Ball, K.Schwitters Brecht ja eepiline teater- Brecht- 1898-1956 Saksa, töötas dramaturgina, artikleid kooli-ja muudele ajalehtedele, 1933 pages Hitleri eest Taani (jäi saksa kodakondsuseta), 1940 Soome, Venemaale, Los Angelesse, pidas end maailma esimeseks lavastajaks, tema teater Berliner Ensimble // "Trummid öös", "Kolme krossi ooper", eesmärk- võõritusefekti taotlemine, näidendite eesmärk- näidata lugusid, milles ilmneksid vastuolud elukorralduses ja probleemid. Eepiline teater- aluseks kriitiline vaade maailmaasjadele, eesmärk- naudingu pakkumine, samaaegselt meelelahutuslik ja moraalitsev, vaatajal vaatleja roll, jutustab sündmustest Samuel Beckett ja absurditeater- Beckett- sünd Iirimaal, prantsuse ja itaalia filoloog, novellid tuntuks pr keeles; näidendid "Godot'd oodates", "Lõppmäng"; tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu
Heitlus inimese sisemuses võib segi paisata kogu tema hingeelu ja mõttemaailma, rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
Nõustun kirjanik Herman Hessega, kes kujutab teoses "Siddhartha" seiklejaid. Kirjaniku arvates tähendab otsimine eesmärgi omamist, kinnisilmi ainult teatud ime tagaajamist ning leidmine vabadust. Eneseleidmise teel kaua kannatades võib inimene avastada, et tema lühikesest elust on otsingutele liiga palju aega kulunud. Vältimaks elulõnga kiiret lõppemist, avab surelik end maailmale, et kogemustest õppida ja oma sisemusest aimu saada. Inimkonna elukorralduses muutub sagedamaks veaks paratamatusega leppimine. Viimaseks peetakse aega ja tema kõikvõimsust. Pettekujutlus ajast kui tõelusest võib purustada viimsegi ideaali. Enesekindluse puudumisel ei mõisteta üksikisiku tähtsust ajastule iseloomuliku näo kujundamisel. Hetkeseisu saab kõige tõhusamalt eneseteostuse kaudu muuta. Oma mõistlikes veendumustes kindla inimese panus olevikku tundub õiglane, kui usk enda võimetesse muutub
kuuluvad kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Jäätmeid on viite liiki : *Ohtlikud jäätmed *Tavajäätmed *Püsijäätmed *Biolagunevad jäätmed *Olmejäätmed Olmejäätmed: Olmejäätmete hulka kuuluvad inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid, kaasaarvatud ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete hulka loetakse ka kontoris ja kaubanduses tekkivad jäätmed, mis on koostiselt sarnased kodumajapidamises tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused
rüütelkond. Hiljem hakati mõisaid ära võtma. Erinevused: Rootsis oli luteriusk. Poolas katoliiklus. Oli usuline erinevus. 15)MIKS OLI ROOTSI RIIGIL VAJA LÄBI VIIA MÕISATE REDUKTSIOONI? NIMETA 2 PÕHJUST – Rootsi oli pidevalt sõdades – Riigimaade kergekäeline loovutamine – 30ne aastane sõda-kiratsev majandus – Riigikassa täitmise lahendus – Said palju maksutulu 16) MILLISEID REFORME KAVANDAS KARL XI EESTI ALADEL? A) MÕISAMAJANDUSES B) TALUPOEGADE ELUKORRALDUSES A) mõisamajanduses – mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele – neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. B) talupoegade elukorralduses – talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida:
leibkonnamudel. Postindustriaal- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektori osatähtsuse kasv, klassierinevuste kadumine, mitmekesised väärtushinnangud. Infoühiskond- tööjõud teenindus- või infosektoris, töö iseloom paindlikum, eesmärk suurendada indiv. Loovust, tuginemine teadusele. 11. Mis on nüüdisühiskond? Sai alguse 18.-19. Saj ning seda iseloomustab ük sektorite eristatavus ja seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalus elukorralduses, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnistamine. 12. Mida tähendab suveräänne? Riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Täielik sise-ja välispoliitiline sõltumatus; iseseisvus. 13. Mida tähendab enklaav? riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium. 14. Millised on riigivalitsemise vormid? Vabariik- parlamentaarne, presidentaalne. Monarhia- konstitutsionaalne, absoluutne. 15. Millised on riigikorralduse vormid
Dominiiklaste ordu rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus. Ta lõi uue ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga, mitte relva toel. Tegevusloa said paavstilt 1216. Aastal. Nad paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega. Aja jooksul eemaldusid ka kerjusmungaordud oma algsest vaesuse põhimõttest. Selle vastu tekkis ordude sees protestiliikumisi, mille pooldajad lõid omaette orduharusid. Kloostrite elukorraldus Eri ordude kloostrite elukorralduses esines vastava ordu reeglist tulenevaid lahknevusi, ent oli ka päris palju ühisjooni. Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid nn tunnipalvused. Väga oluline roll oli ka raamatute ümberkirjutamisel. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ärakirjadele. Ümberkirjutustöid tehti skriptooriumis. Ordureeglist olenevalt magati kas üksikkongides või ühises magamisruumis- dormitooriumis
võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. SE21 kontekstis on eesti rahvuse jätkusuutlikkus väljendatud Eesti kultuuriruumi püsimise kaudu. Üks väga tähtsaks arengu eesmärgiks on ka jätkusuutlik heaolu kasv, mis on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida ning mis on omavahel seotud ka kultuuriruumi elujõulisusega. Kuigi heaolu on toodud
üldiselt rahulik ja vaikne, tuleb meiega kaasa hällist ega jäta meid hetkekski kuni hauani.» Inimesed ei ole üldiselt oma elujärjega rahul. See rahulolematus ongi inimese sisemine tõukejõud, mis paneb tegutsema kasu saamise eesmärgil. Kasu jõud on ühiskondlik jõud, mis sunnib inimesi ennast arendama, täiustama, elus läbi lööma. Smith väidab, et inimesed oleksid rumalad ja rahvad vaesed, kui nad ootaksid heategevust nii majanduses kui ka elukorralduses. Tavaliselt ei toeta inimesed üksteist mitte niivõrd kaastundest, kuivõrd omaenda kasust lähtudes. Ühiskonnaliikmed ei ole üksmeelsed, mistõttu peavad toimima väga tugevad tegutsemismõjurid, ajendid. Mis siis hoiab ühiskonda koos? /2/ 2.2 Nähtamatu käsi Ühiskondlik tööjaotus süveneb, üksiktootjad ja tarbijad sõltuvad üha enam üksteisest. Mis hoiab neid koos ja viib ühiskonna arengut edasi? Smith väitis, et kui kõik ajavad taga
Ainuüksi ühes päevas pumbatakse välja üle 80 miljoni barreli (1 barrel on 159 liitrit). Teadlased väidavad, et maailma suurim naftaväli Ghawar ning teised Saudi-Araabia väljad on ammendumise äärel, sest üha suurem on puuraukudest väljuv vee kogus. Need puuraugud andsid aga märgatava osa kogu maailma naftast. Seega peavad inimesed hakkama välja mõtlema lahendusi, kuidas ja millega naftat asendada. Ette on näha suuri muudatusi maailma elukorralduses. 5 Nafta lõppemisega suurenevad mitmekordselt ka nafta hinnad. Praeguses naftanäljas püüab igaüks endale kindlustada varusid nii pikaks ajaks, kui võimalik. Ka Kenneth S. Deffeye on öelnud: ,,Hea uudis on see, et OPEC ei kontrolli enam naftahinna üle. Halb uudis on see, et keegi ei kontrolli naftahinna üle." Suurimad nafta tootjad Järjestatud 2004. aasta andmete alusel (miljonit barrelit päevas): Saudi Araabia 10,37
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid? Peamiseks tegevusalaks loomakasvatus Pronksiajast pärinevad Eesti vanimad põlispõllud
2 Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb lühidalt termomeetreid, nende ajalugu ja iseärasusi.Termomeetrid on kasutusel meie igapäeva elus. Vaadates ringi näeme mitmeid elu valdkondi, kus kasutatakse termomeetreid. Tänu termomeetrite leiutamisele teame, kui soe või külm on väljas, kas meie keha temperatuur on normis, kui soe on vesi jne. Seega võib lugeda termomeetrite leiutamise lugeda suureks arenguks üldises elukorralduses. Termomeetrite tööpõhimõtteks on tavaliselt soojuspaisumine või soojusjuhtivus. Seega on termomeetrid tihedalt seotud füüsika ja füüsikutega. 3 Üldine Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui
järku, mil Lõuna-Eesti hõimud (seto, võro, mulgi, tartu) jagunesid selgemalt eristatavateks oma keelega (või murretega, murrakutega) piirkondadeks. Paljude erinevuste kõrval võib leida mitmeid sarnasusi, mis viitavad ühisele kultuuritaustale. Seega võime väga tinglikult viia seto vanemad laulud ja sellega ka laulukeele arenguloo soome-ugri alghõimu aegadesse. Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju. Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.-1930. aastatel, rahva teadlik laiali pillutamine ja kohalike keelte põlgamine nõukogude ajal olid peamised põhjused, miks seto keele kõnelejate hulk 20. sajandi vältel tohutult langes. Teiste halvakspanu sünnitas oma keele häbenemise laine, millest kõik üle saada ei suudagi. Huvi suurenemist seto keele vastu võib märgata alates 1990. aastatest, mil hakkas tasapisi hoogustuma kõik omakultuuriga seonduv
kilomeetreid teid on nende rahadega korda tehtud. Kui Eesti 1991. aastal taasiseseisvus, hakati kohe piiluma liberaalset Euroopa majandust, sest see lihtsalt oli parem kui Venemaa kunagise plaanimajanduse halvasti välja kukkunud jääk, millega küll meid kangesti ahvatleti. Ning Euroopa Liit pakkus meile ühed parimad võimalused heaks majanduslikuks arenguks. Lõpuks ometi saame olla rikaste ja elukogenud riikide moodi ühesuguse süsteemiga elukorralduses. Veel üks väga suur pluss on hoida ära Euroopas sõdu ning sellega on Euroopa Liit küllaltki hästi hakkama saanud. Suuremad konfliktid maailmajao siseselt pole löögile pääsenud, kuid ega inimene siis ilma pisema hõõrumiseta hakkama ei saa. Seetõttu on väikesi torkimisi ikkagi olnud. Kuid Eesti võib end üsna vabalt tunda just täna suure liidu toetusele ja lisaks ka NATO-le, kes idee poolest peaks meid kaitsma. Kahjuks on just see viimane väide laastav Eesti suverräänsusele
Aga kellele me siis elame ! Endale või ülejäänud ilmale . Peaksime elama nii , et meil oleks hea ja turvaline ning selle nimel ka siis võitlema . Keegi ei peaks kannatama vägivalla all . Pere peaks olem koht , kus on üksmeel ja austus . Koht , kus õpid tundma armastust ja heldust . Koht kuhu igatsed minna alati . Kodu on koht , kus on toetav ja armastav perekond . Pere vägivald-miks just praegu on see teema üles tõusnud eriti tugevalt ? Oluline osa on ka praeguses elukorralduses , inimeste võimekuses kriitilises olukorras toime tulla . Masu aeg ei pane ainult proovile riiki ja ärisi , eelkõige paneb proovile perekonnad . Töötus ja stress toovad inimestes välja nende kurjemad minad , paljud selle asemel et kokku hoida ja halvad ajad üle elada , lõhuvad oma perevundamenti ja kodu-harmooniat . Vägivald tekitab vägivalda . See on nagu nõiaring .Paljudel puudub julgust sellest välja tulla .Tundub ju hirmutav alustada
iseloomulike omaduste kogumit, mis teeb ta teistest erinevaks ja silmapaistvaks. Rääkides isiksuse arengust tuleb silmas pidada, et see on ühtaegu nii bioloogiline protsess kui ka kultuuri omandamine, kus tavaliselt keskendutakse laste füüsilisele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. Olulist rolli mängib selles lapsepõlv, aga see, kelleks lapsed kujunevad, seda mõjutavad paljud tegurid. Vaatamata suurtele muudatustele meie elukorralduses oleme oma väärtuste hierarhias säilitanud olulise koha kodule ja perekonnale. Erinevad uuringud on näidanud, et elu suurimad rõõmud tulenevad perekonnast. Iga laps vajab kodu ja perekonda, selleks, et end turvaliselt tunda. Laste turvalisus aga sõltub sellest, millise maailma täiskasvanud on nende jaoks loonud, seega kodu ja turvaisikute olemasolust.. Vanemate kasvatusstiilil ja käitumisel on väga oluline mõju lapse arengule. Vanemad tagavad selle, et lastest kujuneksid ühiskonna
8) Nimeta vähemalt kaks Napoleoni tsiviilkoodeksi tähtsamat põhimõtet. [lk 120] Sätestati kõigi inimeste võrdus seaduse ees, kiriku lahutamine riigist ning eraomandi puutumatus. Parandamaks suhteid kirikuga kuulutati katoliiklus prantslaste enamiku usundiks, ent vaimulike privileege ei taastatud ning kirikumaid ei tagastatud. Kõige tähtsam oli kodanike võrdsus seaduse ees. 9) Milles seisnes suurim muudatus Napoleoni-aegse Euroopa riikide elukorralduses? Kirjelda seda lühidalt. [lk 122] Paljud riigid võtsid hiljem antud koodeks aluseks oma seadusandluse väljatöötamisel. Haridus arenes. Kaubandustegevus õitses. Eluolu muutmine - muutused riietuses; uus ajaarvamine(kalender); muutused ajaarvestuses; uued mõõdud, kaalud; vooruslikuse rõhutamine. Kultuuri edandamine-pandi alus Rahvuslikule Arhiivile; avalike raamatukogude võrgu loomine 10) Millist aastat/sündmust võib pidada Napoleoni võimu kõrghetkeks ja miks? [lk 124]
püütakse lapsi vaos hoida. Ülesandeks on tagada laste turvalisus ja kutsuda neid korrale. MUINASJUTU TÄHTSUS LAPSE ÜLDISES ARENGUS Muinasjutus kerkivad lapse rasked sisepinged nii esile, et ta mõistab neid alateadlikult. Sealt saab laps eeskuju kuidas probleeme lahendada. Sageli annab lapsele jõudu teadmine , et teistelgi on samad mured. Uskumustes ja kombestikus kajastuvad teatud väärtused ja tabud, mis on vajalikud igapäevases elus või elukorralduses. Mida raskemas kriisis on mingi ühiskond või inimene, seda rohkem loodab ta imdele. Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia: · Lahutuseni · Lapsed kaugenevad vanematest · Süvenevad põlvakondade vahelised konfliktid · Võivad tekkida lahkolud usulahkude vahel · Tekivad vastuolud rahvuste ja rahvus riikide vahel.
aegade", on vajalikud kultuurilised mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve. Nende mehhanismide tuumaks on kindlasti rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome, rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Selline eestimeelne kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist tänapäevases muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Antud eesmärgi saavutamise põhimehhanismid oleksid: Haritus- hariduse kaudu väärtustatakse rahvusliku päritoluga eetilisi väärtusi,
4. Kandke kaardile Liiivimaa kubermangu piir, tähistage keskus nimega ja maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 Talu ja mõis 1. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladele: a) mõisamajanduses mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi kätte läinud mõisate talupojad vabanesid pärisorjusest; talurahva mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul.
aastal, mis avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet (8). 6 Kokkuvõte Gustav II Adolf suutis oma lühikesel valitsemisajal viia Rootsi riigi Euroopa ääremaast tunnustatud ja tugevaks suurriigiks. Osava sõjalise strateegina ja uuendustega kaasa minnes osutus ta edukaks väejuhiks. Laiendades Rootsi võimu Eesti aladele, alustas Gustav II Adolf kohalikus elukorralduses olulisi muudatusi. Seda küll võimu kindlustamise eesmärgil, aga kaugeleulatuvate tagajärgedega. Oma usuliste veendumuste tõttu sai Eestis Gustav II Adolfi valitsemisajal alguse luterluse kinnistumine. See asjaolu ei pruugi iseenesest olla omaette väärtus, kuid luterluse kinnistamisega seotud hariduse edendamine oli suur samm Eestisuguse väikese maa ajaloos. Kuigi tema tegevus oli kahtlemata ajendatud püüdest kindlustada Rootsi kui
narkootikumide omamises, kui ta lamas oma surivoodil. Tema toa otsisid läbi autoriteedid ning ta jäi haiglasse politsei järelevalve alla kuni 17. juulini 1959. aastal, kui ta suri maksatsirroosi. Billie Holidayd peetakse siiani üheks parimaks naisdzässilauljaks, kelle äratuntav hääl ning improvisatsiooni meistriklass tegid temast ülemailmse kuulsuse. Tema elu oli ebakorrapärane ning tihtipeale haletsusväärne ning suure talendi hävitas tema enda elukorralduses valitseva segaduse ja tiheda ärakasutamise tõttu alustatud pikaajaline ja pidev kangete narkootikumide kasutamine. See hävitas ka tema kauni hääle ja ilusa välimuse. Temast on kirjutatud autobiograafia William Dufty poolt, mis kannab nime ,,Lady Sings the Blues". Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Billie_Holiday 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Billie_Holiday 3. http://www.cmgww.com/music/holiday/ 4. http://www.ladyday.net/
arheoloogiliste kultuuridega kindlalt seostada. Kunda kultuuri elanikud tulid kusagilt lõuna Kunda kultuuri elanikud tulid idast ja poolt (on leitud mustast tulekivist esemeid: kuulusid soome-ugri rahvaste hulka. seda materjali looduslikult Eestis ei esine, kuid leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes). II. PRONKSIAEG (1800 500 eKr) Vanemal pronksiajal (1800 1100 eKr) suuri muutusi elukorralduses ei toimunud, lisandusid vaid üksikud pronksesemed. Arvestada tuleks seda, et Eesti aladel pole looduslikult ei tina ega vaske, järelikult on pronksesemed mujalt sisse toodud. Arvatakse, et pronksesemed olid ühiskondliku staatuse sümbolid. Samas ka kivist valmistatud esemed muutusid kujuliselt: neid hakati tegema pronksist esemete eeskujul. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) algas uut tüüpi kinnismuististe tekkega: kindlustatud asulad põhjarannikul ja saartel (nt
170 linna Hansa hiilgeajal 14. saj II poolel kuulus sinna enamik Novgorodi-Kölni- Londoni joonele jäävad sadamad ja kaubalinnu Tänapäeva Eesti aladelt olid hansalinnade hulgas Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Peale 15. saj lõppu kui Novgorodi hansakontor sulgeti kulges Hansa idakaubandus läbi kahe liivimaa sadama Tallinn Riia Liit Lääne ühiskonnaga oli keskajal reaalsus ning selle mõjud on siinses elukorralduses ja kultuuris tuntavad tänini Hansa edukusele pani aluse idakaubanduse osav monopoliseerimine Olulist rolli mängis ka uut tüüpi laev, koge, mis suutis vedada kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ja rauda senisest suuremates kogustes Ptk 22 Keskaja ülikoolid ja teadus Oeale barbarite sissetungi toimus hariiduse ja kultuuri järsk langus Määravaks sai kiriku osa Varakeskajal olid ainsad kirjaoskajad vaimulikud
TASAND KOHALIK TASAND ADRAKOHTUNIKUD SILLAKOHTUNIKUD 3. Reduktsioon: mõiste selgitus, kes, miks ja millal selle läbi viis? Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Selle viis läbi Karl XI 1680. aastal Nimeta kaks reduktsiooni põhjust 1. tühi riigikassa 2. kuningas soovis aadlivõimu kärpida ja oma võimu tugevdada 4. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladel mõisamajanduses ja talupoegade elukorralduses? Kuidas kavandatu realiseerus? Milliseid reforme kavandas Karl XI eesti aladel? VALDKOND KAVANDATUD REFORM REFORMI ELLUVIIMINE 1) Riigistati ka enne Rootsi võimu eravalduses olnud mõisaid.
mehhanismid, mis võimaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Nende mehhanismide tuumaks on rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. Heaolu kasv Eesti praegune seisund on heaolu vaatepunktist tõlgendatav kaheti. Globaalsest seisukohast hinnatuna on tegemist pigem kõrgema kui madala heaolutasandiga ühiskonnaga. Regionaalselt (Põhja-Euroopa kontekstis) on tegemist madala heaolutasandiga maaga. Teiste sõnadega vaatamata positiivsele dünaamikale valitseb tugev heaolu defitsiit. Eestlased ja ka teised Eesti elanikud ei võrdle oma heaolutaset mitte arengumaadega, vaid Euroopa Liidu
rahvaarv: 1 315 635 inimest vähemusrahvused: venelased, ukrainlased, valgevenelased Religioosne mitmekesisius usuleige kindel usk ¼ Eesti elanikkonnast 90 erinevat usuvoolu religiooniõpetus koolis usuvabadus Eestit võib pidada kristlikuks/protestantlikuks NÜÜDISÜHISKONNA TUNNUSED: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seos (avalik sektor, erasektor ja mittetulundussektor) tööstuslik kaubatootmine rahva osalemine elukorralduses vabameelsus INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE majandus teadmusriik sotsiaalne heaoluriik poliitiline areng polüarhia õiguslik areng õigusriik SOTSIAALSE ÕIGLUSE all mõistetakse olukorda, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on võrdsed võimalused ja poliitilised õigused ja puuduvad majanduslik ebavõrdsus ning ebavõrdsed eesõigused, nii et kõikidel on eeldused täisväärtuslikuks eluks.
ERINEV: töövõimelisele isikule abi andmine laenuna, mitte toetusena. Kõigil abisaajatel oli töötamiskohustus. 3. Sotsiaalpoliitika põhimõtted ENSV perioodil Eesti NSV aegse põhiseaduse alusel: • Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustusele nii vanaduses kui ka haiguse ja töövõime kaotamise korral. • Naisele antakse Eesti NSV-s mehega võrdsed õigused kõigil elualadel. Kogu elukorralduses domineeris kollektiivne lähenemine. Oluliseks olid erinevad nõuded kollektiividele, sovhoosid, kolhoosid. Hoolekandes eelistati institutsionaalset hoolekannet. Kasutatavad meetodid ja lahendid olid piiratud. Kehtis mitteriikliku hoolekande keeld , mitteformaalset abi osutati väikeses mahus, eelkõige maal. Puuetega inimesed oli tabu teema ja need peideti ära. Aksepteeriti kurte ja pimedaid. Suur rõhk oli personaalpensionäride teenindamisel, veteranide teenindamisel
nõudlusest, sest nõudlus on juba suurem. Praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas. Saudi reservvõimsus, mida praegu hakatakse rakendama, on 1-2 miljonit barrelit päevas. Ja see on ka praktiliselt kõik. Nagu näha, on see vaid tilk (nafta)merre. Nii et küsimuseks ei ole, kas tootmisetipp tuleb, vaid millal ta tuleb või kas ta on juba käes? Kuna kogu meie elu põhineb praegusel ajal suuresti odaval naftal, siis on ette näha suuri muutusi maailma elukorralduses. Nüüd sõltub paljuski ühiskonna, eriti selle aktiivsema osa, ettenägemisvõimest ja tahtest, kas eesseisvad muutused on talutavad või hukutavad. Tsivilisatsioon, mis toimib muudel energiakandjatel, on täiesti võimalik. Nafta lõppedes jääme ilma järgmistest: Õhukonditsioneerid, ammoniaak, antihistamiinid, antiseptikud, kunstmuru, asfalt, aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan,
kaupmehed,kes viibisid pikaajaliselt kuid mitte ajutiselt linnas. Nimi on seotud nende kaitsepühaku mauritusega, kes legendi järgi oli aafrikast pärit mustanahaline. Hansa Liit etendas Liivimaa kaubanduses suurt osa, sest prast Novgorodi hansa kontori sulgemist 15.saj lõpul sõltus hansa idakaubandus liivimaa linnade vahendusest suureti, see tõi suure kaubandus õitsengu. Kogu idakaubandus kais läbi kahe Liivimaa sadama-tallinna ja riia, selle mõjud on senini elukorralduses ja kultuuris. 22.Keskaja ülikoolid ja teadus. Õpinguid tuli alustada filosoofiateduskonnas ,sest ülikoolide eeskujuks oli pariisi ülikool ja kuna sela oli nii ,siis kujunes see ka teistes ülikoolides nii. Ülikoolide juhtimissüsteem: õpetada võisid ainult need,kellel on teduskraad, õppejõud valisid ise endale juhi(dekaani) Skolastika-autoriteetidele toetuv,triviidium-Iastme e baasharidus(grammatika,retoorika,dialektika) Kvadriidium-aritmeetika,geomeetria,astronoomia,muusika.
need on ainsad asjad, mis on tal ema poolsest suguvõsast, kus kõik olid väga ilusad inimesed). Tema välimuses puudus graatsia. Talle meeldis riietuda lihtsalt ja mõistlikult. Tema riietust täiendasud pantaletid, madalad kingad. Alatihti vajus ta pea longu ja, et seda ei juhtuks kinnitas ta ema talle lõua alla astelpajuoksa. Et siis kui Victoria pead langetas torkisid teravad okkad ta kaela. 1829.aastal toimusid Victoria elukorralduses suured muutused, sest valitses vana ja haige William ning onu Frederick oli surnud. Sellest tulenevalt oli tüdruk järsku järgmiseks troonipärijaks saanud. Tänu John Conryle, kes oli Kenti hertsoginna rahaasjade ajaja ning valitses majapidamist, kehtestas uued käsud nind keelud Victoriale. Tüdruk pidi väga nüüdsest väga palju aega veetma koolitoas, see aeg oli neli tundi. Talle meeldivateks aineteks olid aritmeetika, klaverimäng, laulmine ja tantsimine