maailmas, laiahaardelisemad probleemid 5) Teosel mitu tasandit: 1. autori aeg 2. üldinimlikkus 3. Goethe seisukohad, mis on seotud kirjandusega- Goethe kui kunstnik. ,,mitte koor vaid tuum" ,,tõeline kunstnik ei tohi kohaneda publiku maitsele" 6) Seisukohad- ,,otsingustes ja püüdlustes on edasiviiv jõud" - Jumal; ,,inimese piinad tulenevad mõistusest" Mefistofeles. Teoses kohtuvad 2 elufilosoofiat. Jumal- humanism, eluarmastuse filosoofia. Mefistofeles- pessimism. Jumal usub Fausti. 7) Olulised tegelased: 1. Faust 2. Mefistofeles 3. Wagner 4. Margareta 8) ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel" Mefistofelese eesmärk Fausti suhtes. 9) Vaidlus inimese üle- mida ta elult tahab. teose põhiküsimus. Küsimuste vastused: 1) Faust on tark heategija, kes on kaotanud igatsuse inimeste järele
ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, HILISES MURDEEAS HOIAKUID, ELUFILOSOOFIAT, EESMÄRKE JM. · VÄGA OLULISED ON SUHTED EAKAASLASTEGA (NOOREMAS MURDEEAS SAMASOOLISED, HILJEM VASTASSOOLISED SÕBRAD). TEKIVAD ARMUMISED, SEKSUAALSUHTED. IDENTITEEDI KUJUNEMINE · KELLENA END TULEVIKUS ETTE KUJUTATAKSE · MIDA TAHETAKSE SAAVUTADA · ELUKUTSE VALIK (MURDEEA LÕPUL) · IDENTITEET KUJUNEB KIIREMINI NEIL, KELLELE EI SURUTA ARVAMUSI PEALE, NT VANEMATE POOLT · KUI IDENTITEETI EI SAAVUTATA, TEKIB ROLLISEGADUS JA ÄREVUS SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE ARENG
Samuti võiks süüdlaseks tembeldada Basil Hallwardi, kes selle satusliku portree Dorian Gray'st maalis, kuid Basil ei olnud oma teost teadlik ning soovis igati Doriani kaitsta kõige kurja eest. Samuti hoiatas Basil Doriani mitmel korral Henry eest, kuna tema teadis, milline Henry tegelikult on ja et teda ei tohiks tõsiselt võtta. Kuigi Henry oli see, kes Doriani halvale teele meelitas, siis Dorianil oli alati võimalik talle ära öelda ning tema elufilosoofiat mitte järgida. Kuna ta valis oma elutee ise ning keegi ega miski ei olnud teda otseselt selleks sundinud, siis oli oma elu nurjaminekus süüdi siiski Dorian ise.
A 1. Kes kujundasid Dorian Gray elufilosoofia? Miks oli see hukatuslik? Teose alguses oli Dorian Gray veel rikkumata, kena ning kombekas noormees. Kohtudes lord Henryga, muutus aga peategelane üüratult. Henry mõjutas teda oma huumorimeelega, lõdvemate kommetega, nautleva eluviisi ning kunstiga. Mees pani Doriani hindama elus uut ja huvitavat. Grayle meeldis uue sõbra ellusuhtumine, tema põnevad seiklused ning mõtted. See oli loomulik jätk, et Dorian hakkas matkima tema elufilosoofiat. Mõjutatuna lord Henryst, hakkas noormees elama kohustusteta elu, mis oli täis vaid meelelisi rõõme ning kunstinaudinguid. Ühel õhtul aga tutvus Dorian Gray noore näitlejanna Sibyl Vane'ga. Nad armusid esimesest silmapilgust. Andekas neiu võlus noorhärrat oma imelise lavakunstiga. Tundes aga tõelist armastust, sai neiu aru, et ta ei pea seda enam teesklema teistele. Ta tahtis, et sellest saaks osa vaid Dorian.
Arvas, et see kestab igavesti, kartmata aja kulgu ning surm ei tulnud talle mõttesegi. Kuid kohtudes lord Henryga, kes oma huumorimeelega vaimustas Doriani, muutus tema ellusuhtumine sootuks. Lord Henry pidas Dorinianile pika loengu maha, huvitudes samal ajal oma sõnade mõjust ja noormehe reageeringust. Dorian Gray imetles oma uut sõpra ja mõjutatuna tema veidratest mõtetest hakkas Gray matkima tema elufilosoofiat. Vananemise ja puhtuse kadumise hirmu tõttu hakkas ta elult kõike võtma: kohustuteta elus olid tähtsal kohal elunauding ja rõõm. Peagi kohtus Dorian juhuslikult ühe näitlejannaga, kelle nimi oli Sibyl Vane. Mõlemad armusid teineteisesse, kuid pärast seda ei suutnud Sibyl enam näidelda, see oli muutunud talle igavaks ja üksluiseks. Dorian oligi armastanud vaid illusiooni, mitte naist ennast ning sellepärast jättis ta neiu ka maha
teoreetilised probleemid jm (nt peast arvutamine, abstraktsed mõisted, süllogismid). Areneb võime kirjeldada ja jälgida oma psüühilisi protsesse (emotsioone, motiive, hoiakuid jm) - metakognitiivsed protsessid. Suureneb lühiajalise mälu maht (ka info töötlemine) ja kontsentratsioonivõime. Intellekt saavutab täiskasvanu taseme keskmiselt 12-15 ea vahel. Murdeeas võrreldakse end teistega: varases murdeeas suhtlemisoskusi, hilises murdeeas hoiakuid, elufilosoofiat, eesmärke jm. Psühhosotsiaalne areng Eriksoni järgi: identiteedi kujunemine vs identiteedi segadus (12-18 a). Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, enese võrdlemine teistega, kahtlused, ebakindlus jm. Ka rahvusidentiteedi kujunemine. Murdeealine vajab endiselt ka suhteid vanematega, piire, reegleid (kuigi protestib nende vastu) - tagab turvatunde. Sageli võib olla
uuendamise katse. Milleks meile on ikkagi tänapäeval luulet vaja? Lugesin internetist veebileheküljelt terviseleht. ee, et poeesiat on palju analüüsitud, kuidas luule mõjub meie psüühikale. Kliinilised tähelepanekud näitavad, et mida tugevam on stress, seda suurem on inimesel vajadus välja reageerida oma tuliseid tundeid ja ärevaid rõhuvaid mõtteid. Heaks emotsioonide rahustamiseks on luule. Luuleteraapia aitab inimestel arendada elufilosoofiat, tugevdada lootustunnet ja kergemini suhelda. Olen idioot, kes ei saa tänapäeva luulest aru. Nagu Jürgen Rooste on öelnud oma raamatu ,,Tavaline eesti idioot" järelsõnas: ,,Kui sa teaksid, kes on Jürgen Rooste, siis ei loeks sa seda järelsõna. Ent sa loed, seega on sul alust kahtlustada, et sa oled eesti kirjanduse väärtuslikust osast kaugelseisev isik, võibolla koguni nendest, keda pigem kirjeldab kui tavalise eesti idioodina. Sul on õigus solvuda, sama
Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
asjatu, sest ta võitles õigluse nimel.Pealkiri tähendab seda, et iga inimelu on väärtuslik, igaühe surm teeb maailma vaesemaks. Jutustus ,,Vanamees ja meri" (1952) Tegevus toimub Kuubal ja peategelane on vana kalur, kes siis ühel päeval läheb üksi merele ja saab oma elu suurima kala. Saavutab selle, mis on ideaalis tema eesmärk. Puhkeb aga torm ja triivib kaugele merele, siis tulevad teised kalad(haid) ja söövad tema saagi. Põhimõtteliselt näitab see autori elufilosoofiat. Elu on pidev võitlus, mille inimene lõpuks küll tavaliselt kaotab, aga tema saavutused jäävad temaga ja alla ei tohi anda. Tähtis on pingutada oma eesmärkide nimel. Erich Maria Remarque (1898-1970) Saksa kirjanik, oseles I maailmasõjas. Sealsetest muljetest kirjutas oma esimese romaani ,,Läänerindel muutuseta"(1917) sakslaste poolel. See romaan on sügavalt sõjavastane. Tema oma kirjaniku nimele lisas Maria oma ema auks, tema enda tegelik nimi oli Erich Paul Remark.
,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus.
Tegemist on õpetusliku looga inimese ja looduse, kuid samuti inimese ja Jumala vahekorrast. Teos peegeldab kaudselt ideaali, kujutades inimest, kes suudab üksi toime tulla ka kõige raskemates ja keerukamates olukordades. ,,Robinson Crusoe't" on peetud esimeseks dokumentaalromaaniks. Defoe loomingus nagu ka kogu Inglise valgustuskirjanduses kuulub ,,Robinson Crusoe'le" eriline koht. Kuigi Defoe polnud filosoof, hakati juba 18. sajandil selles teoses nägema kütkestavat uut elufilosoofiat. Tutvunud autoriga, arvan, et Defoe oli andekas kirjanik, kes oskas oma geograafilisi ning ka teisi teadmisi raamatu kirjutamisel hästi ära kasutada. Olles ise seda raaamatut lugenud, võin öelda, et see on väga huvitav ning kaasahaarav raamat. Soovitan seda ka teistele. Jonathan Swift (1667-1745) Teos: ,,Gulliveri reisid"
igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest - aatomitest. Elufilosoofia oli algselt ainult poeetide jagu. Esimesi filosoofe kes hakkasid arutama elufilosoofiat, nimetati sofistideks. Kuulsaimaks sofistiks sai Ateena filosoof Sokrates, kes avaldas oma ideid vaid suulisel teel. Tema põhinumber oli voorus, mis oli tema arvates filosoofia põhimõte, ja teadmine. Sokratese õpilastest on kuulsaim Platon, kes asutas kodulinna lähedale filosoofiakooli - akadeemia. Tema pani ainukesena oma teosed kirja dialoogidena. Tema arust oli tähtsaim ideede õpetus, ning filosoofia ülim eesmärk oli hüve
Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!”
Inimloomusele on tihti omased ka negatiivsed jooned, antud teoses on kujutatud ka neid. Inimene ei ole masin, mis mõtlemata ja tundetult täidab antud käske. Antud teoses ongi kirjeldatud asjaosaliste tundeid, omavahelisi konflikte, eksimusi ja õnnestumisi enne rasket ning eluoshtlikku missiooni. 2. Milline on Sinu arvates Hemingway´ elufilosoofia? Püüa seda loetud teose põhjal lakooniliselt kirja panna. Hemingway elufilosoofiat iseloomustab minu arvates kõige enam Robert Jordani tegelaskuju käitumine ja saatus. Ta astus surmale vastu vapralt ning suri teades, et ta on võidelnud õigel poolel. Ta teadis, et sureb nagunii, kuid ta ei lõpetanud ise oma elu. Selle asemel märkas ta leitnant Berrendot ning asus teda sihtima. Kõik inimesed surevad ühel hetkel, kes varem, kes hiljem. Mõni inimene on sunnitud teadlikult surmale vastu astuma, mõnele hiilib surm ligi salaja ja vaikselt
Pere oli vaene ja 12st lapsest kasvasid suureks 10. Gümnaasiumisse läks ta üsna hilja ( Hugo Treffneri Gümnaasium). Hiljem õppis Tartu Ülikoolis juurat. Tuberkuloosi tõttu jäid õpingud pooleli, hiljem elas ja töötas Tallinnas. Alustas novellide ja jutustustega, kujutas talupoegade elu, hiljem üliõpilaste elu ja suhteid. Tammsaarele on omane: a) pikad laused b) tugev arutluskäik-tegelased põhjendavad (sise-)monoloogiga oma käitumist,mõtteid ja elufilosoofiat c) keskendub inimese hingeelule d) jutustamisstiil võib olla tõsine,humoristlik,pilkav, aga jutustamistempo on alati rahulik. Tammsaare loomingu kõrgperiood algab näidendiga "Juudit" (1921). Põhineb piiblilool, mis räägib juudi rahvuskangelannast Juuditist, kes läheb sissepiiartud linnast vaenalse leeri ja tapab nende pealiku, seejärel vaenlane taganeb.. Tammsaare mõtleb Juuditile eluloo,tausta ja psühholoogilise motiivi tema käitumisele. Juudit on tal isekas
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees
Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
filosoofia ajaloos pole mitte midagi uut. Ometi on paljud filosoofid arvanud ning arvavad siiani, et on suutnud oma mõtlemisega viia filosoofia täiuseni ning on seega pannud filosoofia ajaloole punkti või siis vähemalt lahendanud lõplikult mõne filosoofilise probleemi. Sellised arusaamad on enamasti ajapikku alusetuks tunnistatud, tihti ka nõnda arvanud filosoofide endi poolt. 4 Antiikfilosoofiat tuntakse ka kui elufilosoofiat. Selles käsitletakse arusaadavalt küsimusi, mis on iga inimese elus tähtsad. See aga ei tähenda seda, et nendele küsimustele leitakse lõplik lahendus. Pigem kujutab see endas seda, et küsimuste üle arutletakse ja vaieldakse, tuues välja argumendi ja sellele vastava põhjenduse, miks see nii on. Tuntumad antiikfilosoofid on Sokrates, Platon, Aristoteles, Cicero, Augustinu ja nende hulka loetakse ka Pythagoras. 5 3. SOKRATES
ellusuhtumine, lugejal tekib mingi ettekujutus sellest autorist i. Eriti luuletuse puhul b. Ei pruugi kajastada autori tegelikku elufilosoofiat i. Ühe autori erinevad teosed võivad luua erineva tekstuaalse autori c. Autobiograafia puhul tekstuaalne autor ja tegelik autor kattuvad 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis 6
"Su jutt on nagu kärbsesumin mu kõrvus..." (väga hea kasutada kui keegi närvidele käib). Teine oli veinijoomisest: "Joo veini mu sõber. Joo veini, kui sa oled kurb, sest vein teeb su rõõmsaks ja sa naerad jälle. Joo veini mu sõber, joo veini, kui sa oled rõõmus, sest vein teeb su kurvaks ja paneb su nutma..." ,,Sinuhe'' on hea raamat, sest seal on väga palju väärt materjali Egiptuse ajaloost ja mütoloogiast, ning teoses on sees mõnusat elufilosoofiat. Sellele, kes otsib raamatust kergestiseeditavat actioni, võib see igav tunduda, kuid kui Sa suudad pisutki süveneda ja ennast selle raamatu rütmis hingama panna, on lugemisnauding ja mõtlemisaine garanteeritud. Samuti arvan, et selle raamatu jaoks on vaja "kasvada". Ei soovitaks seda väga noortele inimestele, sest siis võib tunduda tõesti, et teos on igav. Lisaks meenub mulle Kaptahi arutlus armastuse üle: "Ei ole olemas midagi sellist, mida ka
Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!"
Aischylos ,,Oresteia" ja Sophokles ,,Kuningas Oidipus". §19 Filosoofia ja teadus Filosoofia tuleneb kahest vanakreekakeelsest sönast PHILIO armastus ja SOPHIA tarkus. Filosoofia on tedus, mis tegeleb köige üldisemate probleemidega, nt kuidas on maailm ja kogu loodus tekkinud; inimeste ja jumalate vaheline suhe; inimese koht ühiskonnas; milline on öiglane riigikord; kasvatusprobleemid jne. TV. LK 60 TABEL sofistika esimene filosoofiline suund, mis hakkas elufilosoofiat teoreetiliselt arutlema ja traditsioonilisi töekspidamisi vaidlustama Sofistlike vaadete rakendamine poliitikas töi kaasa probleeme, mistöttu tekitasd sofistlikud seisukohad tösise opositsiooni. Sofistide vastu astus välja üks kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Ta ei kirjutanud oma ülestähendusi ega vötnud ka oma öpilastelt tasu. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma öpilasi: nad väidavad, et öpetavad voorust, kuid Sokratese arvetes ei tea ned, mida see üldse tähendab
ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos
Teise suurepärase näitlejatööga saab filmis hakkama Brosnan, kes on palju parem karjudes, kui lauldes. Vaataja silme ees üritab ta ette võtta metamorfoosi töönarkomaanist rikkurist heaks isaks. Olukorra teeb nii palju raskemaks tema harjumus oma laste armastust (üritada) rahaga osta. Kahtlemata on tegu ühe kõige tugevama kõrvalosaga. Ka de Ravini näitlemine ei tee asja paremaks, sest algul Ally elufilosoofiat selgitades on ta küll tasemel, ent hiljem on ta sellele vastupidiselt malbe ja tagasihoidlik, mis vähendab ta usaldusväärsust. Iga film, mis ei näita oma karaktereid sünnist saati, peab kinokülastajale ette söötma oma tegelaste tausta. Ally taustaloo rääkimiseks kulub filmi algul 3 minutit, samas kui Tylerile pühendatakse pool tundi. Seega võib filmi algus tunduda labase Robert Pattinsoni näo ekspluateerimisena. Nii ma algul arvasin ja tõenäoliselt loodavad seda ka tuhanded
Nende kõge tavatumad unes esinevad nähtused valdasid neid elavalt. Grteski elemendid olid samuti naistekirjeldamisel esindatud. Näiteks Aquilinat kirjeldati nii, et ta oskab naerda kui deemon ja nutta kui ingel. Jutustaja sotsiaalne kommentaar tuleb välja näiteks siis, kui jutustaja mainib Pariisi omapära. 16. Antiigikaupmehe kuju ambivalentsus romaanis ,,Sagräännahk. Millised on tema prototüübid ühiskonnas ja kultuuriloos? Millist elufilosoofiat tutvustab ta peategelasele (vt loetud lõik lk 2236)? Kas peategelane toimib selle kohaselt (vrd loetud lõik kohtumisest Foedoraga lk 100106)? Mis hukutab Raphaeli ja kas tema loos peitub üldistus ühiskonna ja inimloomuse kohta? Antiigikapmehe prototüübiks on "Igavene esklev juut", kes on paljunäinud kõiketeadev tark. Ta aimab teiste mõtteid ja teda on võimatu petta. Ta on määratud igaveseks ekslema ja ei saa surra. Illusioonide müüja.
lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus Diriest, kes põgenes masendava elu eest Aafrika kõrbes ja kellest lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele tänaseks on saanud rahvusvaheliselt tuntud supermodell. Ta elab vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist New Yorgis. Samas reisib Waris maailmas ringi ÜRO erisaadikuna, estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. Vaesest sõnaosava ja kirgliku inimõiguste advokaadina. maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki Norma Khouri ,,Kaotatud au" sügav hirm vananemise ja surma ees. süüvib oma portreesse, ei Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias
Algul pessimistlik, hiljem rõõm leidnud armastuse. 10. Andrus Kivirähu proosa. Alustab novelli- või lühiproosa zanris. Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa. Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes sellele vildaka ja üllatusliku paroodilise vaatenurga, need on poliitiliselt ebakorrektsed testivad ühiskonna tolerantsipiiri. Teist iseloomustab see, et neis on rohkem kirjeldusi, tegelased kannad mingit elufilosoofiat, lõppevad puändiga. On väga kriitiline kristluse suhtes. Olulisim osa tema novellidest kogumikus ,,Pagaripiparkook" (1999). Novellid algavad realistlikus laadis, kuid tegelased satuvad siis mingitesse uskumatutesse situatsioonidesse. Animatsioonipoeetika kõike võib juhtuda. Tema tegelased on tihti teatud tüüpi fanaatikud või äärmuslased. Nad ei tea oma funktsiooni või eesmärki elus. Palju kaasajooksmist uute trendide, võimalustega naeruvääristab uute
hakkab viljakandvat maad rahvale tegema. lk. 310 Fausti monoloog: "...vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte vôitma peab ...oh, ülev hetk, mu elu ilusaim..." Teises ilma kohtub Margaretaga Probleemid Millega ôigustada Fausti eksimusi Kuidas môista M. ütlust. Olen vaim, kes kôike eitab kes Mef. tegelikult on, miks on tema olemasolu vajalik Maavaimu seletus elu olemusest Fausti seletus jumalast Missugused kaks elufilosoofiat on vastandatud F. ja Wagneri kaudu. Faust purustab Margareta maailma, on sellel Ôigustust? NÄIDISEKS MINU DEFINITSIOON Elumôtte ja armastuse filosoofiline kujutamine läbi inimese sisevastuolu, viies lugeja vastutustunde ja töö väärtuse môistmiseni Mis see on? Missugune ta on? 21 näited
kuidas kohtled töötajaid, määrab ära, kuidas nemad kliente kohtlevad. Saamisprotsessi käivitab andmine. Eri inimesi tuleb kohelda erinevalt. Kingitus tuleb kohandada konkreetselt inimest silmas pidades. Joogi Raman:"Murra lahti inimeste koodid, keda sa juhid ja uuri välja, mis neid käivitab." Joogi Raman:"Oled olnud väga hea õpilane, Julian.Tõenäoliselt parim, kes meil kunagi on olnud.Oled näidanud lugupidamist meie tavade vastu ning ilmutanud siirast huvi õppida meie juhtimis-ja elufilosoofiat. Me kõik oleme sinusse väga kiindunud. Nüüdseks näeme sind meie väikese kultuuri täieõigusliku liikmena. Ehkki meil ei ole palju vara, tahaksin sulle anda väikese kingituse tasuks edusammude eest. Sooviksin anda sulle midagi tähendusrikast. Selle asemel, et ise kingitus välja valida, otsustasin läbiaa studa ja sinult küsida, missugune mälestusese sulle kõige rohkem rõõmu tooks." India filosoof Patanjal "Kui sind innustab suur eesmärk, mõni ebaharilik plaan, siis
See tähendas, et humanistid tunnustasid varakristliku kiriku dogmasid, aga avasid samas diskussiooni keskaegse kiriku suhetest piibli ja varakristliku kirikuga. Sel teel viisid nad diskussiooni punktini, kus kiriku autoriteedid ja struktuurid ja praksis muudeti kõrgemaid autoriteete kasutusele võttes küsitavaks. Sellega oli tee usupuhastuseni avatud. Humanistid hakkasid kirikut kritiseerima. Hiliskeskaja usuelu Humanismi usulist iseloomu kujundas peamiselt soov teostada kristlikku elufilosoofiat ja elustiili. Seejuures sattus see elufilosoofia aga sisemistesse vastuoludesse. Ühest küljest nõudis humanism kristlik-sakraalse ühiskonna elunormide alusel maailma ümberkujundamist, kuid teisalt väljendas see ka haritud inimese rahu-igatsust ja soovi pääseda sellest maailmast. Humanism liikus seega hoopis teistel radadel kui senine teoloogia. See rõhutas kristluse vaimset ja religioosset universaalsust ja pidas pühaks
tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees
Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse pärast. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Doriani, ja algab armuafäär, mille homoseksuaalsusele vihjab Wilde kirjeldades seda, kuidas Dorian lord Henry meelelist estetismi ja kõlblusetut elufilosoofiat imetleb ja matkib. H paneb D mõtlema nooruse, eelkõige aga ilu kadumisele, mis paneks ta võitlema kõige eest, mida tol hetkel niisama saab. "Noorus on ainus asi midagi tasub omada." Varem pole D selle pealegi tulnud, ta oli alati pidanud oma ilu iseenesestmõistetavaks. Vaesest maalikunstnikust ei hooli enam keegi. Doriani, kes on kaotanud lord Henryt jumaldades oma süütuse ja teab, et on ilus, haarab äkki sügav hirm vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib
teoloogia ning psühholoogia on erinevad, siis mõlemate üheks ühiseks eesmärgiks on ometi abi toomine kannatavale inimolendile. Kuna inimkannatuse põhjused pole alati bioloogilis- somaatilised, siis on oma vajalik panus anda nii teoloogial kui psühholoogial. Seda näiteks neuroosi puhul. ,,Neuroosi korral võib esineda erinevaid probleeme, mis varieeruvad instinktiivse sfääri häiretest kuni ülimate küsimusteni ning otsusteni, mis mõjutavad meie elufilosoofiat. Neuroos ei ole isoleeritud, selgelt välja joonistatud fenomen; see on inimolendi kui terviku reaktsioon." (JUNG 1977:300) Jung selgitab, et sümptomite ravimine ei aita siin midagi, vaid tuleb minna probleemi juurteni. (JUNG 1977:23) Nende kõrvaldamisel kaovad ka konkreetsed sümptomid. ,,Neuroosidele vääramatult iseloomulik tunnus on fakt, et nende põhjused on psüühilised ja ka nende ravi sõltub täielikult psüühilistest ravimeetoditest." (JUNG 1977:328)
Lihtsate väikekorteritega elamute kõrval on ka õige esinduslikke ja ruumikate korteritega hooneid. Eraldi tähelepanu väärib Karlova puitelamute dekoori programm. On lahendusi, millele analooge ei leia tervest Eestist. Eripärased lahendused hakkavad silma ka lihtsate tööliselamute puhul. Vaadeldes samasse kümnendisse kuuluvaid ja sama majanduslikku taset esindavaid üürielamuid näiteks Tallinnas ja Tartus, ei ole erinevused vaid detailides. Tihti hõlmavad need tervet elufilosoofiat, abiruumide olemasolu ja paigutust, aia- ja hoovikasutust. Karlovas on säilinud küllalt ka huvitavaid kõrvalhooneid. Ühelt poolt selgelt taluarhitektuurist lähtuvad palkhooned, mille konstruktsioon ja kujundus viitavad üheselt omaniku talupoeglikele juurtele ning harjumusele teha nii nagu alati, sõltumata keskkonna muutumisest. Teisalt aga Tartule omased kahekorruselised kuurid. Karlova kulges läbi nõukogude perioodi suhteliselt
nähtus nagu ligimese armastus, kuid kas ka madalama arenguga tsivilisatsioonides on samuti see võimalik? Reaalne elu seda paraku ei näita. Vähemalt mõned Jeesuse õpetused ilmselt inimtsivili- satsioonile ei ole ,,rakendatavad", sest need on ainuomased ainult ülitsivilisatsioonile, mitte sellest algelisemale tsivilisatsioonile nagu seda on näiteks inimkond. Ilmselt on selline asjaolu siiski vaiel- dav. On võimalik, et tulnukad kohandasid meile enda loodud elufilosoofiat vastavalt meie arusaa- mis võimalustele. Hoolimata tänapäeva teaduse kiirest arengust ja väga paljudest ateistidest, mõjutab usk ikka veel väga paljude inimeste elusid. Kui paranormaalseid nähtusi või religioosseid imesid üldse ei eksis- teeriks maailmas, siis ilmselt ei oleks ka usku. Näiteks kui inimesed usuksid veendumusega elu jät- kumisse pärast indiviidi surma, siis on vaja, et hinged või surnud elavatele ennast vahel ilmutaksid. See süvendab veenab usku nendesse
nähtus nagu ligimese armastus, kuid kas ka madalama arenguga tsivilisatsioonides on samuti see võimalik? Reaalne elu seda paraku ei näita. Vähemalt mõned Jeesuse õpetused ilmselt inimtsivili- satsioonile ei ole ,,rakendatavad", sest need on ainuomased ainult ülitsivilisatsioonile, mitte sellest algelisemale tsivilisatsioonile nagu seda on näiteks inimkond. Ilmselt on selline asjaolu siiski vaiel- dav. On võimalik, et tulnukad kohandasid meile enda loodud elufilosoofiat vastavalt meie arusaa- mis võimalustele. Hoolimata tänapäeva teaduse kiirest arengust ja väga paljudest ateistidest, mõjutab usk ikka veel väga paljude inimeste elusid. Kui paranormaalseid nähtusi või religioosseid imesid üldse ei eksis- teeriks maailmas, siis ilmselt ei oleks ka usku. Näiteks kui inimesed usuksid veendumusega elu jät- kumisse pärast indiviidi surma, siis on vaja, et hinged või surnud elavatele ennast vahel ilmutaksid. See süvendab veenab usku nendesse
nähtus nagu ligimese armastus, kuid kas ka madalama arenguga tsivilisatsioonides on samuti see võimalik? Reaalne elu seda paraku ei näita. Vähemalt mõned Jeesuse õpetused ilmselt inimtsivili- satsioonile ei ole „rakendatavad“, sest need on ainuomased ainult ülitsivilisatsioonile, mitte sellest algelisemale tsivilisatsioonile nagu seda on näiteks inimkond. Ilmselt on selline asjaolu siiski vaiel- dav. On võimalik, et tulnukad kohandasid meile enda loodud elufilosoofiat vastavalt meie arusaa- 41 mis võimalustele. Hoolimata tänapäeva teaduse kiirest arengust ja väga paljudest ateistidest, mõjutab usk ikka veel väga paljude inimeste elusid. Kui paranormaalseid nähtusi või religioosseid imesid üldse ei eksis- teeriks maailmas, siis ilmselt ei oleks ka usku. Näiteks kui inimesed usuksid veendumusega elu jät-
annaabi.ee 
