- peamine koht, kus toimub tootmine - ettevõte, tehas 3 3) infoühiskond. Oluline informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine - peamised majandusharud on teenindus, info töötlemine - äriteenuste suur tähtsus, turismi- ja meelelahutustööstuse areng - teadusmahukas tootmine - töö iseloom - vaimne töö - on kujunenud maailma majandussüsteem, globaliseerumine. - tootmine toimub seal, kus see on kõige odavam - ettevõtete vahel suureneb tööjaotus ja süveneb spetsialiseerumine - toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini, muu vajaminev ostetakse sisse. - peamine koht, kus toimub tootmine - uurimis- või teenindusüksus veel lühemalt AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU
Üleminek infoajastule 1950-1970 kerkisid sajad tuhanded uued ettevõtted nii läänes kui idas. Üle poole tööealistest inimestest tööstustöölised ja linnastumine saavutas kolmandikust ~17 % Samal ajal hakati mitmes Euroopa riigis arendama regionaalpoliitikat arendada tööstust ka linnadest kaugemale jäävates piirkondades. Kõik need lõid eeldused üleminekuks infoajastule : oluliseks muutus info kiirem hankimine ja parem töötlemine kuni see eristus omaette tootearenduseks uurimis ja arengutegevuseks. 1.mikroelektroonika areng 2.lennunduse, kosmose- ja tuumatehnoloogia väljaarendamine 3.tähtsal kohal sõjanduslikud eesmärgid -arvutite ja interneti sünd 4.kasvas pandanduse raamatupidamise, õigusteeninduse, turunduse jt äriteenuste tähtsus. 5.Infotöötlus vajab haritud tööjõudu kõrghariduse olulisus 6.tööstuse tootlikkus parandas inimeste heaolu, vaba aeg- turismi- ja meelelahutustööstuse areng 7
SISUKORD ANNOTATSIOON....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................2 1.GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS..........................................................................3 1.1.Globaliseerumise tunnused................................................................................................4-5 1.2. Mida on globaliseerumine kaasa toonud..........................................................................6-7 1.3. Mis on tsivilisatsioon?......................................................................................................7-8 1.4. Globaliseerumine arvud ja faktid......................................................................................8-9 2.ÜLEVAADE OLULISEMATEST GLOBAALPROBLEEMIDEST.....................................9 2.1.Rahvastikuprobleemi
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Rii
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö M
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut · Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel · Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka · Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest) · Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud · Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut · Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel · Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka · Rikkad muutuvad veelgi rikkamaks (20% Maa elanikest) · Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui tööjõud · Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel, mi
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensu
Majandus kasvas välislaenude toel, mida oli dollari inflatsiooni tingimustes kasulik võtta. 80ndate alguses hakkas aga dollari väärtus tõusma – Ladina-Ameerika riikidesse enam laenu ei antud, tõusvad tagasimaksed tingisid kokkuhoiuvajaduse. Samuti valitsesid mitmes riigis sotsiaalsed pinged ja korrumpeerunud valitsused. Tekkinud kriisi kasutasid ära IMF ja Maailmapank, pakkudes riikidele rahalist abi tingimusel, et selle abil ehitatakse üles neoliberaalne majandussüsteem ja -poliitika. Pealesurutud liberaalne poliitika hakkas küll välisinvesteeringuid tõmbama, kuid kohalikes ühiskondades tunnetatakse seda kui võõrast võimu – levinud on sotsialitlikud ja USA-vastased vaated. Ida-Euroopas oli NL kokkuvarisemise järel majanduse liberaliseerimine väga järsk (endistest kommunistidest said tulihingelised kapitalistid). Nõukogude Liidus lõhkus Gorba käsumajanduse, kuid uut süsteemi ei ehitatud. Jeltsin lõi turumajanduse
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ÜHISKONDLIKUD
plahvatus") algas u. 18 saj. Euroopas ning siin on sündimus ikka veel kõrge, aga suremus on hakanud vähenema tänu arstiabile ja elutingimuste paranemisele. Inimeste eluiga muutub natuke pikemaks ning keskmine eluiga tõuseb. Rahvastikupüramiid sarnaneb Trad. Rahvastiku tüübile, aga inimeste arv on suurem 40-80 juures, kuigi laste ja noorte osahulk on ikka veel suur. Iive on ca 25 promilli. Iseloomulik mõndadele Aasia maadele nagu Afganistaan ning paljudele Aafrika maadele. Demograafilise ülemineku teine etapp ("Rahvastiku vananemine") sai laguse 20 saj. alguses ning nii suremus kui sündimus väheneb. Selle tulemusena langeb iive ning noorte osatähtsus hakkab vähenema, vanemate inimeste osatähtsus hakkab suurenema. Rahvastikupüramiid meenutab mingil moel sibulkuplit (ma tänan-ma tänan!), kus laste osatähtsus on noorte omast või täiskasvanute omast väiksem. Iseloomulik Lõuna- Ameerika ja Ida- Aasia maades.
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasaj
astmes B-TÜÜP – väike eliit rühm, suur madalama astme rühm, kuid gruppide üleminek on sujuv C-TÜÜP – b-tüüpi sarnane kuid suurem rühm ei ole viimased vaid eelviimased D-TÜÜP – väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe; suurem hulk on keskmises E-TÜÜP – suurema osa on kogunenud tippule lähemale; väga vähe vaeseid Sotsiaalne liikuvus ehk sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Vertikaalset liikuvuse eelduseks on hariduse ja oskuste omandamine; seda takkistab onupojapoliitika ja ametite ostetavus ja müüdavus. Horisontaalne sotsiaalne liikuvus Vertikaalne sotsiaalne liikuvus Liikumine sarnase positsiooniga Liikumine erineva positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel nt maalt linna; tehasest sama vahel nt müügispetsialistist
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad
Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend
Keemiline murenemine (muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe) · toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse · hädavajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja
kivimipragudes oleva vee jäätumine, -on eriti toiteelemendid (mineraalained), mida saavad käsutada taimed ja intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus mikroorganismid, -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes ja sagedus on suur. kliimas Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust.
Turg töötab kui "avastamisprotseduur" (discovery procedure). Turul toimivad protseduurid annavad informatsiooni kaupade ja teenuste nappuse (või ülejäägi) määrast ning selle muutumisest ajas. Hinnasüsteem annab võimaluse hinnata tarbija eelistustest tulenevaid alternatiive. Üksikute otsuste koordineerimine toimub hindade kujunemisega vabadel turgudel ja turuosaliste reageerimisega sellele. Konkurents garanteerib, et kaupu ja teenuseid toodetaks efektiivselt ja pakutaks turul odavaima võimaliku hinnaga. Paraku ei loo turg tingimusi, mis kõiki osalisi rahuldaks. Võib tekkida (ja päris kindlasti tekib) sotsiaalne ebaõiglus. Võimalik on selline tootmine, mis minimeerib küll era-, kuid mitte sotsiaalseid kulusid. Turg ei suuda pakkuda kõiki avalikke teenuseid. Demokraatia. Otsustusprotsessi iseloomustavad: 1) vaba hääletusmehhanism; 2)
õiguskord loomine, võimu, uued heaolu teenuste ja ideed, pakub toodete huvigruppidele pakkumine, tegevust tagada rahvaringlus, konkurents, toodete kvaliteet ja mitmekülgsus Kodanikuühiskond (Mittetulundussektor, III sektor) Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab
· Tekkepõhjused. Tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: "Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud, siis on kasulikum neid hüviseid importida, andes vastu kaupu, mille tootmistingimused kodumaal on soodsamad kui mujal. · Autarkia. Suhtelise eelise kaubaga ülejääk ja teistega puudujääk. · "laissez faire"(tähendab riigivõimu võimalikult vähest sekkumist majandusse). 9. Suhtelise eelise teooria (Ricardo käsitlus): olemus, kitsendused. Põhiline erinevus absoluutse eelise teooriast ja ühised seisukohad. · Olemus
lähenemine). Kuid viimaste aastate statistika sellist arengut ei kinnita. Kui arenenud tööstusriikide vahel võib veel mingit konvergentsi täheldada, siis arengumaade ja arenenud tööstusriikide vahe aina suureneb. Konvergentsi ei täheldata alati isegi Euroopa Liidu sees. Näiteks vahe Kreeka ja Saksamaa ning Lõuna- Itaalia ja Põhja-Itaalia vahel ei vähene, vaid hoopis suureneb. Valikuuringud näitavad: kui infrastruktuuri tase on erinev, pole majanduslik konkurents – vaatamata kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vabale liikumisele – ikka vaba. Viimased arengud näitavad, et kapital kontsentreerub üha enam nendes maades, kus töö kogutootlikkus on kõrgem, kuhu investeerida on lihtsalt kasulikum. Sinna suundub ka vaeste riikide kapital ja “ajud”. 28. Aglomeratsiooniteooria Konvergentsiteooria mittetöötamise oluliseks põhjuseks peetakse aglomeratsiooni. Selle all mõistetakse
kaasa ühendamisele. Neutraalsuse võimalus tekkis suurtes konfliktides, ka Sparta omavahelistes konfliktides, neid riike, kes üldse ei sõdinud oli vähe ja asusid kaugemal (kolooniad) 6) Reeglid: - religioosne kombestik, põhimõte, et olümpiamängude ajal ei sõdita (alati ei õnnestunud) - sõjad kuulutati välja (pidulikult, avalikult) - tekkisid ka rahud, vaherahud, rahulepingute sõlmimine 4. Rooma riik – süsteemina ühelt poolt käsitleda ei saa, sest oli ühtne riik (mitte nagu eelmised) Rooma – esimene riik, kelle mõju ulatus väljapoole oma piire, sõltlasriikide süsteem – keskmes Rooma ise, mida ümbritsesid sõltlased: hellenistlikud riigid mingi aeg, Lähis- Idas nn puhvertsoon. Seetõttu Rooma süsteemi piiri tõmbamine on raske. Rooma on esimene, kes ütleb, et maailm on ühtne! (varem mõeldi rohkem meie-nemad)
Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise taga järel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud. Füüsikalisel murenemisel ei muutu koostis( Kõrbetes esineb kõige rohkem rabenemist. Füüsikalist murenemist esineb ka tundrates ning kõrgmäestikes). Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood. Paneb aluse mulla tekkele, muudab pinnamoodi. · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, K
Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Palju jumalaid, usuvad hingede taassündi, elu juhib karma, kastikord, püha jõgi Ganges, põlemismatus, pühaloom veis. Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia, filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. Ühendab juute ülemaailma. Püharaamat Vana testament, pühakoda sünagoog, vaimulik on rabi, sümboliks kuusnurk ehk Taaveti täht. Katoliiklus ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti
süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud, kas aastaringselt või ööpäevaselt. Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses
ÜLEMINEK DIKTATUURILT DEMOKRAATIALE. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõpuks võib pidada hetke, mil demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Siirdeühiskonnal on ohte rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise ja kindla käe loosungid. Samuti toob üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase langeda võib küsimuseks valitsuse tegevus, kas tark majandus või populistlikud otsused. Probleemiks ka reformide ebaühtlane tempo, põhiseaduse ja valimiste reformid kiired, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt. o Heaoluriik RIIK, MIS SEKKUB TURUMAJANDUSSE NING TULUDE JAOTUMISSE, ET LEEVENDADA SOTSIAALSETE TEENUSTE JA VÄLJAMAKSETE ABIL TURURISKIDE MÕJU
Ehitajate üheks eesmärgiks on hoida kokku ehitamise kulusid. On kulukam ehitada kaks väikest kanalisatsiooni torustikku kui üks. Seega on odavam planeerida poiste ja tüdrukute tualetid lähestikku nii, et oleks võimalik kasutada ühtset torude süsteemi. Praktikas tähendab see, et poiste tualeti peaks loogiliselt leidma tüdrukute oma kõrvalt. Või asub see naaberkorrusel samas kohas. Lähestikku asuvad tualetid võimaldavad küll hoida kokku ehitamise kulusid, kuid ei ole kuidagimoodi kasulikum nende kasutajatele. Kasutamismugavuse seisukohalt peaksid nad olema ruumis hajutatud, et olla nö lähemal. Ehk teiste sõnadega: kaks erinevat ratsionaalsust võivad minna teineteisega konflikti. Mis on ühe jaoks ratsionaalne ei tarvitse olla teise jaoks. Kui üks kannab punast riietust ja teine sinist, siis niikaua kui punase kandja ei nõua sinise kandjalt värvi muutmist, on kõik korras. Aga kui punase kandja paneb sinise armastaja fakti ette, et saadaval on vaid punased riided. Mis siis?
rahvastik. Eesti võimalus: asukoht Aasiast Euroopasse, kõrgväärtusega puit, aasiaadid on hullud euroopa kauba järgi, konteiner hiina on odav. MAJANDUSTEOORIAD Neoklassikaline teooria põhineb: Kapitalil, Tööjõul, Tehnoloogilisel arengul ON vaba turu ja välise kasvu põhine Põhihüpotees: aja pikku kandub kasv üle vähemarenenud regioonidesse – toimub konvergents Kriitika: Eeldused ei kehti: Tööturg ei ole perfektselt mobiilne. Konkurents ei ole sageli perfektne. Info (eriti tehnoloogiate kohta) ei ole täielik. Ei võta arvesse kohanemis- ja transaktsioonikulusid Pikaajaliselt ei ole empiiriliselt tõestatud. Keinslik teooria lähtub (tööjõu)ressursside alakasutusest, mistõttu valitsusel tuleb sekkuda ja nõudlust kasvatada. Seisukohad: ülemäärane säästmine pidurdab majandust, kui säästud ületavad investeeringuid siis majandusareng pidurdub. Riigi sekkumine majandusse on vajalik
Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele, teised omadused jäetakse kõrvale. Ideaaltüüp ehk puhas mudel objekti lihtsustatud mudel. Teadlase eesmärk on luua objektist ideaaltüüp ehk lihtsustatud mudeli ja pärast võrdlema tegelikke objekte ideaaltüübiga. Tema olulisem teos ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1905) analüüsis kapitalismi tekkimist, kuidas tekkis kapitalistlik majandussüsteem. Jõudis järelduse, et kapitalistlik majandus tekkis suuresti tänu religioonile, täpsemalt kalvinism (protestantismi vorm). Kapitalismi tekkimine: Kalvinism ütleb, et inimese surmajärgne saatus on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud. Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta. Inimene seega muretseb oma saatuse pärast. Inimene püüab endale visa tööga tõestada, et tema on äravalitud. Töö eesmärgiks on kohuse täitmine, mitte hea elujärje saavutamine
kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;
kivimipragudes oleva vee jäätumine. toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
