Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elu aastal 2050". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2050, tehnoloogia, majapidamis, säästlikum, sõbralikum, minemine, nafta, gaas, maavarad, majas, robot, nõusid, leiutamineRahvastiku vähenemine IdaVirumaal 20002006 [1] Aasia ja Aafrika rahvastikuprobleemid Indias elab 2008. aasta andmete põhjal 1,1 miljardit inimest. Indias sünnib iga päev 42 000 last ja meditsiiniline registripidamine on nõrgal järjel. Osade hinnangute põhjal jõuab India rahvaarv järgmise 50 aastaga 1,5 miljardini ja edestab Hiinat, kui rahvastikukasvu ei õnnestu pidurdada (India rahvaarv jõudis miljardini aastal 2000. Kui hetkel elab maailmas üle 6 miljardi inimese, siis 2050. aastaks eeltatakse elanike arvu Maal tõusnud juba 9,3 miljardi inimeseni ning 99 % kõigist rahvaarvu tõusudest leiab aset vaesemates riikides, samas kui arenenud riikide rahvastik väheneb aeglaselt, aga kindlalt (2050. aastaks on India suurima rahvaarvuga riik maailmas). India rahvaloendus on näidanud, et 35 % India elanikest ei oska lugeda ega kirjutada (India rahvastik kasvab kõige kiiremini, 2004). Sellise olukorra puhul on selgelt näha probleem
hakkab ohustama elu alal hoidvaid süsteeme planeedil. *Keskkonnaeetika- milline on õige käitumine keskkonna suhtes, kuidas elada keskkonnaga harmoonias ning temale (ja sealhulgas inimkonnale) kahju tekitamata. Eelkäijad: Richard Routley-Austraaliast, USA-st: Henry David Thoreau, John Muiri, Aldo Leopold *Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees" 2.*Ajaloo kiirenemise all mõistetakse tänu tehnoloogia arengule võimsate masinate,seadmete,teadmiste jms kasutuselevõttu,mis lihtsustab inimese elu,parandab elukvaliteeti,"vähendab" vahemaid ja aitab neid kiiremini läbida, *olulisemad etapid ajaloo kiirenemises:40tuh a tagasi,kui võeti kasutusele varasemast paremad tööriistad,10tuh a tagasi paikse põlluharimise avastamine Viljaka Poolkuu aladel Vahemere ääres,keskajal polnud areng eriti kiire(epideemiad,piiratud
SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................4 1.DEMOGRAAFILINE OLUKORD....................................................................................................6 1.1Tööjõuvananemine...........................................................................................................................6 1.2Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050.............................................................7 1.3Tööjõupakkumine prognoos aastani 2050....................................................................................8 2VANEMAELISTE TOOTURUKÄITUMISE TEOREETILISED ALUSED.....................................9 2.1Vanemaealise tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid.....................................................................9 2.2Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid...........................
masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses
Lapsi (alla 15 aastased) 44 000 000, mis moodustab 22% rahvastikust Tööealisi (15-65 aastased) 137 000 000, mis moodustab 70% rahvastikust Vanemaealisi (üle 65 aastased) 16 000 000, mis moodustab 8% rahvastikust Brasiilia rahvastik vananeb. Kui 2005 aastal oli vanemaealisi 16 000 000, siis juba aastal 2009 oli vanemaealisi 21 000 000. Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9. Järgnev graafik näitab, mida on ennustatud Brasiilia rahvastiku kohta aastal 2050. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb. Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis. Linnastumine Suuremad linnad ja linnastud ja nende paiknemine:
Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ning tekib energianappus. Globaalprobleemid on mastaapsed, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on üsna pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, sest sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,5 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardile. Varem kasvas inimeste arv nii tööstus- kui ka arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, on seal juba praegu ülerahvastatus. Inimeste arv suureneb üha, aga Maa loodusvarade kogus mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu peaaegu sama, kui see oli 1950. aastal, ning arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal, samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt.
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.
Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud. Paraku küünib nende ainete eluiga kuni paarisaja aastani, mis tähendab, et isegi päevapealt nende kasutamise lõpetamine annaks tulemusi alles aastate pärast. Seega isegi kui kõik riigid täidavad kõiki Montreali protokollis sätestatud kohustusi, siis võib alles selle sajandi keskpaigaks (2050) osoonikiht
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
Rahvaarvu poolest on USA kolmas riik maailmas, seetõttu võib väita, et tegu on suurriigiga. USA-ga sarnast rahvaarvu pole ühelgi teisel riigil, kuid näiteks Indoneesias elab natuke üle 245 miljoni ja Brasiilias üle 203 miljoni. USA rahvaarv on kasvanud juba alates 1950. aastast, nagu näha joonistelt 8 ja 9. Rahvastiku kasv on alates 1950-60 aastatest kahanenud, kuigi tõusis korraks aastatel 1990- 2000. Ka tänapäeval on USA rahvaarvu kasvu kiirus langemas. Aastaks 2050 eeldatakse kasvu jätkumist, eeldatav rahvaarv aastal 2050 on ligi 400 miljonit. Joonis 1 : Rahvastiku kasv USA-s Joonis 2: USA rahvaarv (mln) 1950- 2050 USA rahvastiku tihedus on 34 inimest km2 kohta. Sarnase rahvastiku tihedusega on ka näiteks Fääri saared (35 in/km2), Madagaskar (36 in/km2) ning Eesti (31 in/km2). Antud andmed on aastast 2010. Riigi idaosa on läänepoolsest ühtlaselt rohkem asustatud, kõrgem
kohaneda nii kiiresti ja on väljasuremis ohus.2 Näiteks Eestis ei saa enam karud korralikult talveund magada, sest tänapäeva talved on pigem vihmased kui lumised ja seetõttu pääseb lumi tihtipeale karu pessa, mis häirib nende und. Globaalse kliima soojenemistulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia
piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi
piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide
sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendinõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni
See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka
................... 14 11 Surmasid 1,000 elaniku kohta................... 8 8 Keskmine protsent (protsentides)............... 0.7 0.2 Aasta keskmine kasv (protsentides)............. 1.2 0.6 Keskmine eluiga (years)........................ 77.6 80.5 Imikute surm 1,000 sünni kohta................. 5 4 Midyear Population Estimates and Average Annual Period Growth Rates: 1950 to 2050 (Populatsioon tuhandetes, kasv protsentides) Aasta Populatsioon Aasta Populatsioon Periood Kasvu suurus 1950 2,963 2005 4,016 1950-1960 -0.5 1960 2,832 2006 4,062 1960-1970 0.4 1970 2,950 2007 4,109 1970-1980 1.4 1980 3,401 2008 4,156 1980-1990 0.3
Brasiilia on rahvaarvult viies riik maailmas. Brasiilia iive on 1,1-2. See on positiivne, kuna sündimus on 21 ja suremus on 6. Naiste keskmine eluiga on 76 ja meeste keskmine eluiga 68. Brasiilia rahvastikupüramiidi vaadates on näha, et Brasiilia on jõudnud kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, kuna püramiid hakkab muutuma seenekujuliseks ja on näha, et demograafiline plahvatus on möödunud (Joonis 8). Sündimus hakkab vähenema. Kui vaadata Brasiilia rahvastikupüramiidi aastal 2050, siis on näha, et rahvastik on vananenud (Joonis 9). Sündimus on 2002 aastaga võrreldes palju vähenenud ning vanurite osatähtsus on väga suur. Brasiilia rahvastik kujunes eri päritolu inimeste kooselus ja tihedas suhtlemises. Rassid ja kultuurid on kogu aeg segunenud ning rahvastik on aina ühtlustanud. Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Brasiilia rahvastik on väga kirev (Joonis 11). See hõlmab nii põliselanikke indiaanlasi,
See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. lämmastikoksiidid Nox moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub atmosfääri ka
3 Rahvastik Jaotumus maakeral Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hindab maailma rahvastiku kella järgi praegu maailmas elavate inimeste arvuks 7,013,892,829. Viimase 50 aastaga on rahvastikuarv kasvanud kiiremini kui kunagi varem ja isegi tulevikuks ei ennustata sellist hoogsat rahvaarvu kasvu. 1950.a. elas maailmas 2,5 miljardit inimest ja tänaseks on see number kasvanud üle 7 miljardi. Aastaks 2050 ennustatakse rahvaarvu kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. Kõige kiirem on rahvaarvu kasv arengumaades. Kõige kõrgem oli rahvastiku arvu kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas aastaga 2,2% aga aastaks 2011 langes kasvuprotsent 1,1%-ni. Rahvastik on maakeral jaotunud ebaühtlaselt. Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril, mis on üle 60% kogu maailma rahvaarvust. Enamus Aasia rahvastikust on koondunud kahte riiki: Hiinasse ja Indiasse kus elab umbes
Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Maailma naftavarude suurust on hinnatud kuni 3 triljonile barrelile, sellest 24 % on hinnanguliselt kasutatud (barrel = 0,16 m3; barrel=42 gallonit). 2 Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Naftatooted Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse
Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18° C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); ^ tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); > eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida käsutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); > paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) eraldub prügilatest (10%); > moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. · lämmastikoksiidid NOx
Metaani eluiga on küll kõigest kümme aastat, kuid selle aja jooksul neelab ta 20-25 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid terve sajandi jooksul. Inimtekkeline metaan on põhiliselt pärit energia tootmisest, gaasileketest, põllumajandusest (eelkõige riisipõllud) ning jäätmetest. O3 osoon Tänu osoonikihile on elu Maal kaitstud Päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Osoon on väga lühikese eluajaga gaas, kuid ultraviolettkiirguse mõjul tekib seda hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Hoopis teine lugu on aga pinnalähedase osooniga mis on sinna tekkinud inimtegevuse käigus. Maapinna lähedal on osoon süsinidioksiidist mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas. Maapinna lähedal tekitab osoon kahju nii taimedele kui ka inimestele. Osooni tekkimiseks on vaja
..........20 4.Kokkuvõtte........................................................................................................27 5.Viidatud allikad.................................................................................................28 1.SISSEJUHATUS Arvatakse, et autotööstus oma loomult tsükliline kuna ta on väga seotud majanduse üldisemate trendidega. Autotootjate kasumi ja müüginumbreid otseselt mõjutavad faktorid - nafta ja metallide hinnad, tarbija meelestatus, intressimäärad - reeglina dikteerivad ostjate käitumist ning majandussurutiste ajal autotootjad kannatavad koos muude tsüklilise iseloomuga tööstusharudega. 2 Kuidas autotootjad tulevad toime raskustega? Millele nad panevad rõhku – innovatsioonile, kulude vähendamisele või protsesside optimeerimisele? Viimaste 50
Loodusvarasid võib ka liigitada: esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad kasutusviis (toiduained, jõuvarad) tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus tootmisaste : põhi- ehk primaarselt toodetud hüved ja töödeldud Maavarad energeetilised mitteenergeetilised o metallid o mittemetallid XX sajandi 90 aastaga on tööstuslik tootmine suurenenud ligi 18 korda energiatarbimine 11 korda nafta tarbimine üle 100 korra terase tarbimine 25 korda alumiiniumi tarbimine ligi 2000 korda. Ökoloogiline jalajälg iseloomustab inimese survet keskkonnale arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta ressursi- ja jäätmevoogudele arvutatakse võrdne bioloogiliselt tootlik ala, mis suudab neid ressursse taastada ja jäätmeid ohutuks teha inimeste poolt nende vajaduste rahuldamiseks kasutatavat territooriumi, st summaarset survet keskkonnale
Vastavalt tsivilisatsiooni arengule on tõusnud inimeste elatustase ja muutunud nende elulaad. Eelkõige tähendab see seda, et elu on muutunud mugavamaks. Tänapäeval on arenenud riikides elumajades keskküte; inimesed sõidavad autoga ja söövad seda, mis maitseb; kulutavad palju aega puhkuseks ja meelelahutuseks. Aga et see kõik oleks võimalik, tuleb iga inimese kohta kulutada järjest rohkem energiat. Seda energiat saadakse fossiilsetest kütustest (kivisüsi, nafta, maagaas), osaliselt ka hüdro-, tuuma- ja tuuleelektrijaamadest. Energiatootmine fossiilsetest ja tuumkütustest aga põhjustab elukeskkonnas ebasoovitavaid muutusi. Teine oluline probleem on seotud linnade ja linnastumisega. Võib- olla elad sinagi linnas ega saa aru, mis valesti on. Proovi nüüd korraks asja üle järele mõelda. Linnades elab palju inimesi, kes on tihedalt koondunud väiksele maa- alale. Neile kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud
globaalsest kliimamuutusest. Kuni viimase paari sajandini oli maailma rahvastiku kasv suhteliselt aeglane ning sündimus ületas ainult natuke suremust. Koosluste suurim hävitamine ~3~ on toimunud viimase 150 aasta jooksul, mil maailma rahvastik on kasvanud plahvatuslikult – 1 miljardilt 1850. aastal kuni 6 miljardini 1998. aastal. Maailma rahvastiku suuruseks hinnati 2007. aasta juulis 6,6 miljardit ning aastaks 2050 peaks see jõudma 9,5 miljardini. Inimesed kasutavad loodusressursse, mida saab ammutada looduslikest ökosüsteemidest (küttepuud, ulukiliha, ravimtaimed jpt), ent muudavad suurel hulgal looduslikke elupaiku ka põllumajandus- ja elamumaaks. Kuna teatud hulga ressursside kasutamine inimese tarbeks on vältimatu, on rahvastiku kasv osalt elurikkuse vähenemise algpõhjuseks. Kui tööstusliku tootmise viisid, inimeste käitumine ja tarbimine ei muutu, tähendab suurenev inimhulk
Samuti on suremus väike ning loomulik iive nullilähedane. Seda saame järeldada ka kõrgestoodatavast elueast ja laste suuremast osatähtsusest , võrreldes vanuritega. 6.LINNASTUMINE Rootsis elab kogu rahvastikust linnades 85 % (2010) . Arvuliselt 7,598,242 (2005). 1975. aastal elas linnades 82,7 % rahvastikust . Tänaseks on see protsent kasvanud 85 % ni (2010) . Oletatavale (13) andmetel on 2015. aastaks protsent tõusnud veel 0,2 % võrra ja aastaks 2050 peaks linnas elama selle saidi järgi ~90,3 % kogu Rootsi rahvaarvust. Suurima rahvaarvuga linnad Rootsis on äärelinnad Lõuna-Rootsis . Nende sekka kuulub ka pealinn Stockholm (847,073)(2010)(14). Veel on suurteks linnadeks Göteborg (513,751) ja Malmö (298,963) . Kõik need linnad on tekkinud veelahkmete äärde . Seda seetõttu , et veeteedel on väga oluline roll ning see ei ole mitte ainult Rootsis nii vaid ka mujal maailmas .
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Roman Koscikas TEHNIKA AJALOO VEDURINA referaat Tehnotroonika erialal Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Minevik.................................................................................................................................................4 Tänapäev...............................................................................................................................................5 Tulevik .................................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadmine on see, et laiskus on maail
toiduvaru ja muu eluks vajaliku olemasolu - tootmisvõime. Ilma piiranguteta kasvab populatsioon geomeetriliselt (s.t mitmekordistub iga põlvkonnaga). Põllumajandusele toetuv majandus sai piiratud maa tõttu kasvada parimal juhul ainult lineaarselt. Kõnealust fenomeni käsitleb Malthuse kaasaegse majandusteadlase David Ricardo sõnastatud kahaneva piirtootlikkuse seadus” 5. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. 1972. aastal ilmus Rooma klubi esimene raport “Kasvu piirid” (The Limits to Growth). Raport lähtus tolleaegsest loodusressursside kasutusest ja jõudis järeldusele, et aastaks 2000 on loodusvarad ammendatud. Rooma klubi reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile, nad ei näinud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. Realistlik stsenaarium:
Lühidalt: Tuntakse teooria järgi, mis käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et „ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme”. Malthus toetas maaomanike kõrget rendi- nõudlust. Peamine viga: tehnoloogilise progressi alahindamine. Haritav maa piirab rahvastiku kasvu. Kuid Malthus ei näinud ette tootlikkuse kiiret kasvu põllumajanduses. 3. Rooma Klubi tulevikustsenaariumid aastani 2050. Keskkonna kvaliteedi dünaamika erinevus realistlikus ja pessimistlikus stsenaariumis. Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. Kirjeldab end kui "mõttetalgute keskkond ning uurimiskeskus, mis keskendub loovusele ja algatusvõimele". See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi on asutatud itaalia ärimehe
töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib aga vähendada tööhõivet, sest see kujundab omakorda jäigemat palgataset ja hõivestruktuuri. Duaalsete tööturgude teooria peaaegu igas riigis on olemas duaalne majandus, mis tähendab, et suurtes keskustes ja perifeerias on erinev tehnoloogia, erineva suuruse ja mastaabiefektiga ettevõtted. Duaalne majandus on nii ajaloolise arengu kui ka ebaühtlase majandusliku arengu tagajärg. Kui on duaalne majandus, siis eksisteerivad ka duaalsed tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole
annaabi.ee 
