Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõu, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega. Galvaanelemendid
äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel
äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. (Timotheus, 1999:259) Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel
..7,5% tina, 0,5% pliid). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180...3100 C). Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad. Selleks tuleb joodetavaid pindu eelnevalt mehaaniliselt puhastada viili, kaabitsa või abrassiivmaterjaliga. Järgnevalt eemaldatakse keemiliselt või elektrokeemiliselt rasv, mustus ja oksiidid. Lõplikult purustatakse ja eemaldatakse oksiidikiht jootmise ajal räbustite abil. Räbusti koostis valitakse joodetava põhimetalli ja joodise koostise järgi. Pehmete joodistega jootmisel on happeta räbustite põhikomponendiks kampol ja happelistel tsinkkloriid. Kampol muutub aktiivseks ja aurustub temperatuuril üle 200 0, kuumutamisel üle 3000 aga söestub ja raskendab jootmist. Kampolit kasutatakse pulbrina, lahustatuna piirituses ja
dielektrikukihi järgi; ; levinuimad on keraamika-, plastkile- ja elektrolüütkondensaatorid. Dielektrikuna on olnud kasutusel ka immutatud paber, vilk, klaas jm. Kondensaatorite eriliigi moodustavad superkondensaatorid, mida kasutatakse peamiselt elektrilaengu akumuleerimiseks. Keraamikakondensaator (dielektrik kõrgsageduskeraamikast), kilekondensaator (foolium, sünteeskile), elektrolüütkondensaator (ehk oksiidkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile.), superkondensaator (Parima energia mahutamise võimega on super- ehk kaksikkihtkondensaator kahekihilise ioondielektrikuga kondensaator-akumulaator, mille mahtuvust mõõdetakse faradites ja kilofaradites.) Kasutamine: Kondensaator täidab vooluringis sama rolli, mis paak veetorustikus. Teda kasutatakse voolu ühtlustava seadmena. Kui laetud osakesed mingil põhjusel kondensaatori juures kogunevad, siis salvestab kondensaator laengut
seadme (taskulambi, seinakella, juhtmeta hiire) patareitoite (s.t mitte võrgutoite) allikaks olla üks või mitu nn ümarpatareid või vastavat akut. Inglise keeles ongi battery üldiselt kasutusel selles laias tähenduses. Primaar-sekundaar-liigitus on eri keeltes samatähenduslik. Üldine ehitus ja talitus Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivneelektrood* ning elektrolüüt. Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. * Elektrood on elektrijuht, mis on kokkupuutes mittemetallilise keskkonna või kehaga (nt elektrolüüt, isolaator, pooljuht, gaas, vaakum) ning võimaldab luua elektrilise ühenduse elektriahela teiste osadega. Elektroodid võivad olla ainult voolujuhtideks, kuid võivad ka keemilistes jm protsessides osaleda.
Menetlus on jõukohane ainult kogenud töölisele. Keemilise söövitusega teritusel tuleb eelnevalt viili söövitada väävelhappe 5% vesilahuses. Nii vabaneb viil roostest ja mustusest. Seejärel rasvatustatakse viili seebi 5% lahuses. Pärast sellist ettevalmistust söövitatakse viili 5...8 min lahuses, mis koosneb 10% lämmastik- ja 10% väävelhappest ning 80% veest. Peale selle loputatakse viili vee ja leelislahusega ning hoitakse 30 min keevas vees. Elektrokeemiliselt taastades pannakse eelpool kirjeldatud viisil puhastatud viil elektrolüüsivanni ja ühendatakse vooluallika plusspoolusega. Pärast voolu all hoidmist loputatakse vee ja leelisega ja hoitakse mõnda aega kuumas vees. Kui viile on kaks korda eelkirjeldatud viisil taastatud, raiutakse nad uuesti üle. Vanad hambad lihvitakse maha ja raiutakse uued, teravad asemele. Käsiviilimise jõudlus oleneb paljus lukksepa tööasendi ja liigutuste õigsusest ning tooriku kinnitusviisist
............................................................. 8 2 Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks.[1] Üldine ehitus ja talitlus Keemilise vooluallika põhiosadeks on positiivne ja negatiivneelektrood ning elektrolüüt. Elektroodi aktiivainena kasutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid metalle ja nende keemilisi ühendeid. Elektrolüüdiks on hapete, aluste ja soolade lahused või ioonvedelikud. Keemilises vooluallikas toimuvad elektrokeemilised protsessid põhinevad redoksreaktsioonidel. Vooluallika elemendi negatiivne elektrood on niisugusest metallist, mis elektrolüüdiga reageerides oksüdeerub. Oksüdeerumisprotsessis eralduvad metalli aatomeist elektronid, s.o negatiivse laengu kandjad. Kui ühendada vooluallika klemmidega elektritarviti,
HBrO - broomhape Hape esineb vesilahuses ; seismisel või kuumutamisel laguneb. 4HBrO 2HO + 2Br + 5O HBrO on tugev oksüdeeruja ja tugev hape; saadakse Br oksüdeerimisel Cl -ga vesikeskonnas või Ba- bromaadi reageerimisel väävelhappega: 5Cl + Br + 6HO 10HCl + 2 HBrO Ba(BrO) + HSO 2HBrO + BaSO Leelismetallbromaatidest on levinumad K- ja Na-soolad, mida saadakse kas keemiliselt või elektrokeemiliselt, kasutatakse keemialaborites. sarnaselt kloraatidega on ka NaBrO tunduvalt paremini vees lahustuv kui KBrO. KBrO baasil toimub ebatavaline perioodiliste keemiliste reaktsioonide liik, nn. Belousovi-Zhabotinsky võnkereaktsioonid. Algselt KBrO, tseerium(IV)sulfaati ja maloonhapet sisaladavas lahuses toimub rida konkureerivaid reaktsioone, mis põhjustab perioodilise värvuste vaheldumise. Suurt teoreetilist ja esteetilist huvi pakkuv reaktsioonisüsteem on keerulise
atmosfääris sisalduvad agressiivsed ained stimuleerivad atmosfäärikorrosiooni kulgemist ja nende toimel tekivad lahustuvad rauasoolad. Roostekihi kaitsevõime suurendamiseks tuleb roostet töödelda spetsiaalsete materjalidega. Need jagunevad: - Penetreerivateks - Stabiliseerivateks - Roostemuunduriteks Metallide kaitsmiseks korrosiooni eest on mitmeid võimalusi: 1. Metallkatted: a) Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena lahusesse) tsink, mitte
Need ühendatakse alalisvoolu allikaga. Ioonid liiguvad elektrolüüdis vastavalt oma märgile vastasnimeliselt laetud elektroodile. Katood on negatiivse laenguga, tal on elektronide ülejääk ja järelikult peavad katoodil toimuma alati redutseerimisprotsessid (elektronide liitumine). Anood on positiivse laenguga, tal on elektronide puudujääk ja anoodil peavad toimuma alati oksüdeerimisprotsessid (elektronide loovutamine). Metallide elektrokeemiline tootmine ja rafineerimine Elektrokeemiliselt tasub toota aktiivseid metalle, mille tootmine tavaliste metallurgiliste võtetega, näiteks redutseerimine süsinikuga on tülikas või võimatu. Metalle on võimalik saada nende ühendite lahuste ja sulatiste elektrolüüsil. Ilmneb omapärane nähtus- aktiivsemate metallide ühendite vesilahuste elektrolüüsil redutseerub katoodil eeskätt vesi ning eraldub vesinik, metall aga jääb ioonina lahusesse. Seda võtet kasutatakse NaOH ja
Zn katete valmistamine ja nendega katmine: Kuumtsinkimine materjal (teras) asetatakse hetkeks sulanud Zn-i, kihi paksus 46 - 400µm; tsingikihi paksus sõltub sulanud tsingi temperatuurist. Kuumpihustus materjalile pihustatakse kuuma sulanud Zn-i, kiht 2 - 300 µm. Elektrokeemiline (galvaaniline) anoodiks Zn, katoodiks detail, elektrolüüdiks Zn-soola lahus, kasut väikeste esemete puhul, Zn-kate suhteliselt õhuke ja poorne; (pinnal suured tsingi kristallid). Seega elektrokeemiliselt tsingitud detailid on mõeldud kasutamiseks sisetingimustes. Difusioonmeetod puhastatud detail asetatakse koos Zn-pulbriga trumlisse. Temperatuur tõstetakse Zn sulamistemperatuuri lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht; Tsinkpulbervärviga katmine väga peenikene Zn-pulber, kusjuures kuivanud värvikiht sisaldab massi järgi 95% Zn. Tsingikihi kvaliteeti hinnatakse tema paksuse, poorsuse, homogeensuse ehk ühtlase jaotumise järgi. 29
pannakse põõrlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale, pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht 5. Tsinkpulbervärv kasutatakse väga peenikest Zn pulbrit Alumiiniumi korrosiooni seaduspärasused Alumiinium on kõige stabiilsem pH4 juures, kuid kui pH<3,5, siis lahustuvus suureneb järsult. Alumiinium reageerib kõrgematel temperatuuridel alkoholiga. Selleks, et kaitsta alumiiniumi ilmastiku eest, selleks tekitatakse tehases elektrokeemiliselt alumiiniumi pinnale paks oksiidikiht. Vase korrosiooni seaduspärasused Vask ja vase sulamid on suhteliselt vastupidavad nii atmosfääris, pinnases kui ka looduslikes vetes. Alguses tekib aeglaselt tume vaskoksiid, hiljem tekib sellest omakorda roheline vaskhüdroksiid. Vase pinnalt ei tohi vesi liikuda ei alumiinium-, teras- ega tsingitud plekile. Mida puhtam on tina, seda vastupidavam ta korrosioonile on, vase pinnale tekib kaitsev oksiidikiht.
pannakse põõrlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale, pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht 5. Tsinkpulbervärv kasutatakse väga peenikest Zn pulbrit Alumiiniumi korrosiooni seaduspärasused Alumiinium on kõige stabiilsem pH4 juures, kuid kui pH<3,5, siis lahustuvus suureneb järsult. Alumiinium reageerib kõrgematel temperatuuridel alkoholiga. Selleks, et kaitsta alumiiniumi ilmastiku eest, selleks tekitatakse tehases elektrokeemiliselt alumiiniumi pinnale paks oksiidikiht. Vase korrosiooni seaduspärasused Vask ja vase sulamid on suhteliselt vastupidavad nii atmosfääris, pinnases kui ka looduslikes vetes. Alguses tekib aeglaselt tume vaskoksiid, hiljem tekib sellest omakorda roheline vaskhüdroksiid. Vase pinnalt ei tohi vesi liikuda ei alumiinium-, teras- ega tsingitud plekile. Mida puhtam on tina, seda vastupidavam ta korrosioonile on, vase pinnale tekib kaitsev oksiidikiht.
asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). 11. Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt oksüdeerivale elektroodile. Nõnda on redutseerija oksüdeerumisprotsessi ja oksüdeerija redutseerumisprotsessi ruumilisel eraldamisel võimalik saada elektrivoolu
katoodiks puhas eemaldatav metall. Katteid on võimalik eraldada selektiivselt, nt tinakatte eemald teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine; 6) Detaili poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galvaanilisel katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m 2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Elektrokeemiliselt tasub toota neid metalle, mille tootmine tavaliste metallurgiliste võtetega, näiteks redutseerimine süsinikuga, on tülikas või võimatu . 32. Elektroodide mõisted ja tüübid elektrokeemias. Elektroodi standardpotentsiaali mõiste, kuidas seda määratakse ja millest oleneb selle suurus? Järjestage standardpotentsiaalide suurenemise järjekorras puhtad Fe, Zn, Sn, Al ja Cu. Milline on kontaktkorrosioon? Millised on praktikas tüüpilised kontaktkorrosiooni toimumise kohad
Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7...0,9 V. Leclanché element on odavaim, hõlpsasti säilitatav ja transporditav, ei nõua erihooldust ning elemendid on alati töövalmid vooluallikana. Neid kasutatakse raadioaparatuuri ja autonoomselt töötavate mõõtmisjaamade toiteks. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Tänapäeval on galvaanielementidest 10 kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul. Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche'i element
Leclanché elementide algpinge on 1,4...1,6 V ja lõpppinge, millel säilib töövõime, on 0,7...0,9 V. Leclanché element on odavaim, hõlpsasti säilitatav ja transporditav, ei nõua erihooldust ning elemendid on alati töövalmid vooluallikana. Neid kasutatakse raadioaparatuuri ja autonoomselt töötavate mõõtmisjaamade toiteks. Galvaanielemendid Galvaanielemendid on keemilised vooluallikad, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Tänapäeval on galvaanielementidest kasutusel põhiliselt kuivelemendid, milles elektrolüüt (keemiline ühend, mis juhib elektrit, lagunedes ise selle toimel (VSL, 1983:168)) on pasta kujul. Kuivelementide hulka kuuluvad näiteks Danielli-Jacobi, Grené, Volta ja Leclanche'i element. Lähemalt tutvustan neist kaht viimast. Volta element
kihina. 102. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. 103. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Metallkateteliigid - Aatomite termodifusioon, termoaliteerimine, termokroomimine, pealesulatusmeetod, termomehaaniline, pihustusmeetod, galvaaniline meetod 104. Elektrokeemiline kaitse: protektor-, katood-, anoodkaitse. 105. Korrosiooni inhibiitorid- toime, näited. Inhibiitorite lisamine keskkonnale (karbamiid, urotropiin, NaNO2, polüfosfaadid, kromaadid)
Tekkinud mikrogalvaanielementide paaris Fe-C ja Fe-sementiit on puhas raud aktiivsemaks elektroodiks ehk anoodiks. Korrosiooni kiirendavad tolmu osakesed ja õhuniiskus > 20%, samuti SO2. Temperatuuri tõusuga korrosiooni kiirus kasvab lineaarselt. Kui niiskus ületab 60%, kiirus suureneb järsult. Cu lisand vähendab korrosiooni kiirust 3-4x. Kui õhus on 0,01% SO2 ja lisaks veel tahm, kiireneb kiirus peaaegu vertikaalselt üles. Tahma puudumisel on tõus pea poole väiksem. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn,Sn,Cr,Cu,Ag,Au,Pt,Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. Kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonideks) tsink, mitte aga raud,
Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist? Miks Al kui materjali oksüdeeritakse? Miks on saadav oksiidikiht värviline? ... Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbiva elektrihulgaga I*t. Faraday II seadus: võrdsete elektrihulkade mõjul elektrolüüsil erald erinevate ainete m1 ja m2 suhe vrd vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste syhtega. m=MIt/zF Elektrokeemiline oksüdeerimine: pinnale tekitat. elektrokeemiliselt selle sama metalli või sulami oksiidikiht. Mat või det on anoodiks ning elektrivoolu läbilaskmisel moodust pos ioonid, mis reag elektrolüüdis oleva veega ja moodust oksiidikihi. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse kõige enam Al ja Ti ning nende sulameid. Oks-mata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu. Põhjuseks: atm-s tekib Al pinnale poorne Al(OH) kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korr eest. Seetõttu valmist Al detailide pinnale suht. paks oksiidikiht. E
Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ² ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt.); ² reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks ² keemiline korrosioon ² elektrokeemiline korrosioon ² biokorrosioon ² erosioonkorrosioon 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatetega, inhibiitoritega ja elektrokeemiliste meetoditega. Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi
3CaO*Al2O3*6H2O + 19H2O= 3Ca* Al2O3*3CaSO4*31 + H2O ; soolade kristallumine poorides: NaCl=NaCl*2H2O (maht suureneb 2,3 korda), Na2SO4= Na2SO4*10 H2O (maht suureneb 4,1korda). Armatuuri korrosiooni tulemusena tekib Fe(OH)3 , mille maht on suurem, kui raual endal ja betoon praguneb. Betooni hooldamine ja korrosiooni tõrje viisid: armatuuri elektrokeemiline kaitse, armatuuri kaitse inhibiitoritega, kloriid iooni väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt, betooni taas leelistamine, betooni kaitse CO2, SO4 -, Cl-, ja H2O sissetungi eest pinna katesse, betooni poorsuse vähendamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel. 38. Betooni reageerimist kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega (atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga nimetatakse karboniseerumiseks. Betooni kaitsmiseks keskkonna eest kaetakse ta pinnakatetega (CO2, H2O). Betooni poorsuse vähendamiseks ja tugevuse suurendamiseks täidetakse betooni poore
XII KORROSIOONITÕRJE MEETODID 119. Gaaskorrosiooni tõrje: legeerimine- sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasut. põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 120. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted- Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. Mittemetalsed katted- Kuumuskindlad emailid, rasksulavatest ühenditest katted, plasmapihustus. 121. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted- Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. 122. Tsink katete valmistamise meetodid- kuumtsinkimine (hapetega puhastatud terasdetailid või materjalid kastetakse või tõmmatakse läbi sula Zn); Kuumpihustus; Elektrokeemiline katmine. 123. Al kaitse korrosiooni eest- Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht. Edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale. 124
võimaldab aktiivsemat reaktsiooni, sest eri ainete kokkupuutepinnad ja seega ka kokku puutuvate molekulide arv on suuremad. 46. Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine: eesmärk, põhimõtteline skeem, valmistatava kihi omadused (vastupidavus atmosfääris jt.). Millised on piirangud alumiiniumi kasutamisele konstruktsioonimaterjalina keemilise püsivuse seisukohalt? a. Alumiiniumi oksüdeeritakse elektrokeemiliselt, sest tehasest tulnud alumiinium on atmosfääris vähe vastupidav. Elektrolüüsil tekitatud 20- 30m paksune Al2O3 kiht aga kaitseb alumiiniumi pinda suhteliselt hästi, kui keskkonna pH jääb vahemikku 5-6. b. Alumiinium on suhteliselt "paindlik" materjal. Seda on lihtne töödelda, kuid alumiinium pole eriti vastupidav korrosioonile. Kui alumiinium
Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks
Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks
Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks
Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks
oksüdeerimisreaktsioonid oleksid termodünaamiliselt võimatud. · Kasutatakse terasest pooltoodete ja detailide termilisel töötlemisel, · Gaasid saadakse tehnilise N puhastamisel hapnikust, gaasigeneraatoritest või küttegaasi osalisel põletamisel. Elektrokeemilise korrosioonitõrje: 1. Kaitsekatted: Metallkatted raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga: Zn-katted sulgeb poorid: · Kuumtsinkimine hapetega puhastatud terasdetailid kastetakse läbi sulatsingi. Kõige parema kvaliteediga, · Kuumpihustus puhastatud detailidele pihustatakse sulatsinki, · Elektrokeemiline katmine detail on katoodiks, anoodiks on tsink, elektrolüüdiks tsink-soola lahus. Kasutatakse väikeste esemete katmiseks,
Alkoholide kasutamisel ei saa kasutada Al-aparatuuri.(joonis) HNO3-korrosioon selles oleneb konstruktsioonist. Kõige kiiremini hävnieb Al 20% HNO 3 ja kõige vastupidavam on Al 90- 100% lises NHO3 või suurema kontsentratsiooniga kui 100%. Viimane on suitsev lämmastikhape.(joonis) Tööstusest välja lastaval Al on pinnal 6-10 mikrom paksusega Al2O3 kiht (see moodustub kokkupuutel õhuga). Al vastupidavuse tõstmiseks tekitatakse elektrokeemiliselt oksiidide kiht Al pinnale-25 mikrom. Al-detail on anoodiks. Oksiidide kiht valmistatakse kahel viisil: 1)oksiidide kiht saadakse värvusetu; 2)oksiidi kiht on värviline; a)värvitu oksiidi kihiga detail kastetakse (pritsistakse) värvaineid sisaldavasse lahusesse b)elektrolüüsil: lahus sisaldab värvaineid, sest kiht on läbinisti ühtlaselt värvunud. Al vastupidavus atmosfääris on nõrk(eriti
Maa sees ei ole alumiinium püsiv. Alumiinium on püsiv · kui keskkonna pH= 4,5-8,5, lahus ei sisalda raskemetalle ja alumiiniumi pind on puhas. · kui alumiiniumi pinna katmisel teiste metallidega välditakse galvaaniliste paaride teket. Alumiiniumi korrosiooni saab takistada: · pindade viimistlemisega · mehaaniliselt (hõõrumine, lihvimine, harjamine) · keemiliselt (puhastatakse mustusest pannes happelisse või aluselisse lahusesse, seejärel kroomiühendeid sisaldavasse lahusesse ) · elektrokeemiliselt (anodeerimine, läigitamine elektriliselt). Anodeerimine on pinnale 5-25m paksuse oksiidikihi kasvatamine. Elektroläigitamine on lihtsam annab läikiva pinna. · pinna katmine ( katted on orgaanilised või ka anorgaanilised). Anorgaanilised katted on emailid ja ka metalliseerimisel saadud metallkatted. Orgaanilised on kiled ja värvkatted. Kaetakse puhastatud alumiiniumipindasid. Kasutatakse epoksü-, polüetüleen-, polüamiid- ja polüvinüülkilesid.
C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 126. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted Raua võib elektrokeemiliselt katta mõne teise metalliga( nt Zn)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivsema metalliga(Sn). Mõjub ainult siis, kui kate katab rauda täielikult. Anoodsed katted- kaetakse aktiivsema metalliga(Zn). Tsink on pingereas rauast eespool, seega tema oksüdeerub. Saadus reageerib omakorda Co2-ga ja raua pinnale tekib tugev tsingist kaitsekiht. Kaitseb isegi, kui kate on katki või ei kata täielikult raua pinda.
C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 121. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted Raua võib elektrokeemiliselt katta mõne teise metalliga( nt Zn)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivsema metalliga(Sn). Mõjub ainult siis, kui kate katab rauda täielikult. Anoodsed katted- kaetakse aktiivsema metalliga(Zn). Tsink on pingereas rauast eespool, seega tema oksüdeerub. Saadus reageerib omakorda Co2-ga ja raua pinnale tekib tugev tsingist kaitsekiht. Kaitseb isegi, kui kate on katki või ei kata täielikult raua pinda. 122. Tsink katete valmistamise meetodid 1
anaeroobsed mikroorganismid. Näiteks sulfaatredutseerivad bakterid redutseerivad sulfaatioonid sulfiidioonideks, viimased aga reageerivad rauaga, moodustades raudsulfiidi. On baktereid, mis valmistavad väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävelhapet ja lämmastiku aatomeid sisaldavatest ainetest lämmastikhapet. Happed reageerivad aga nii metallide kui ka muude materjalidega. 7. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Kaitsekatted 1.1. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ag, Au, Pt, Pd jt) või metallide sulamitega. Kuna tsingi potentsiaal on raua potentsiaalist negatiivsem, oksüdeerub galvaanipaaris tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja tsingi pinnale tekib tihe Zn(OH)2 ¤ xZnCO3 kiht, mis kaitseb tsingi pinda. 1.2. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi
on põhjustatud: ** poor combustion; ** bad timing; ** improper fuel mixture; ** worn rings; *) veeosakeste sattumine õlisse (water contamination veega mustumine) võib olla põhjustatud: ** kondenseerunud veeaur; ** madal tehnohoolduse tase; ** tihendite rike; *) Lycoming mootril on "Full-flow Spin-on oil filter; *) korrodeerumine metallide hävimine keskkonna keemilise või elektrokeemilise toime tõttu; *) oksüdeerumine oksiidikihi tekitamine metalltoote pinnale neid keemiliselt, elektrokeemiliselt või õhuga (kõrgel temperatuuril) töödeldes. Tooteid oksüdeeritakse ka korrosioonikindluse suurendamiseks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid) või kaunistamise eesmärgil; *) boundary lubrication piirhõõrdumine/piirmäärimine; *) film lubrication kile või kelmeline õlitus; *) surface wetting pindmärgumine; *) compatibility of oils õlide ühildatavus; *) dip lubrication sukeldusõlitus; *) debris settejäägid; *) paraphernalia - varustus Mootor: MeMZ-966
Lihtsas DAM-is toimub voolude summeerimine „kaalude“ järgi. Voolude kaalud määratakse kahendkoodis. Pilet 8 1. KMOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 2. Elektrolüütkondensaator Elektrolüütkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile. Kondensaatori teise elektroodi moodustab oksiidikihiga kokkupuutuv elektrolüüt.Elektrolüütkondensaator on polaarne seadis: anoodiks on metallelektrood ja katoodiks elektrolüüt. 3. Kuidas ühendatakse loogika elementide väljundid Loogikaelementide väljundite ühendamiseks on 3 võimalust: 1)Hiz kasutamine st loogika elementidel on 3 olekut (0, 1, Hiz), võib ühendada
elektrivoolu saamiseks. •Head vooluallikat iseloomustab: - suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi või ruumala suhe) - elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel - madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemiliste vooluallikate jaotus: galvaanielement (patarei), akud, kütuseelement Kõikide puhul elektrienergia saadakse keemilise reaktsiooni käigus •Galvanielement ühekordselt kasutatav (töötab seni, kui on veel elektrokeemiliselt aktiivseid aineid) •Akud korduvalt kasutatavad. •Kütuseelement töötab seni, kuni reageerivaid aineid peale antakse. 58. Elektrolüüs. Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel). • Katood (-) - elektrood, millel toimub redutseerumine; elektrolüüseris on katood seotud vooluallika
tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 127. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Rauda võib elektrokeemiliselt katta mõne teise metalliga( nt Zn)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivsema metalliga(Sn). Mõjub ainult siis, kui kate katab rauda täielikult. Anoodsed katted- kaetakse aktiivsema metalliga(Zn). Tsink on pingereas rauast eespool, seega tema oksüdeerub. Saadus reageerib omakorda Co2-ga ja raua pinnale tekib tugev tsingist kaitsekiht
Esineb kõrglegeeritud terastes tugevalt oksüdeerivas keskkonnas. 107. Legeerimine- st. sulamitele kuumuskindlate komponentide lisamine. Raua legeerimiseks kasutatakse põhiliselt räni, kroomi, alumiiniumit. 108. Kuumuskindlad kaitsekatted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). 109. Elektrokeemiline korrosiooni tõrje. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au-Ni; Au-Ag)- galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO 2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2.xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega läheb lahusesse ioonidena tsink, mitte raud. 110
oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüte (näit. vees lahustunud soolad) sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metall ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Harilikult muutub ka niiskuskelme elektrolüüdiks, kuna selles lahustuvad õhust mitmesugused gaasid (H2S, CO2, SO2) ning soolad ümbritsevast keskkonnast (NaCl, Ca(HCO3)2 jt). Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr) kas galvaniseerimise teel või kuumsukeldusmeetodil. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena
pinge) kus E on allika elektromotoorjõud, I koormusvool ja Rs allika sisetakistus. Seega sisetakistus Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kasutamine, sest nende ainete läbireageerimise järel muutub galvaanielement vooluallikana kasutamiskõlbmatuks. Galvaanielementide hulka kuuluvad näitkes Volta ja Leclanche'i element. Akud on seadised elektrienergia salvestamiseks. Ka neid on erinevat tüüpi: pliiakud, leelisakud, tsinkhõbeelemendid jne. Kütuseelement on erilist tüüpi galvaanielement, milles toimub kütuse aeglane oksüdatsioon (,,leegita põlemine") ja reaktsioonil vabaneva energia
Naatrium, Kaalium, Magneesium. Halogeenühendeid. 38. Faraday I seadus elektrolüüsil eraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbiva elektri hulgaga. Faraday II seadus võrdsete elektrihulkade mõjul elektrolüüsil eralduvate erinevate ainete m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega m= MIt / zF Elektrokeemiline oksüdeerimine pinnale tekitatakse elektrokeemiliselt selle sama metalli või sulami oksiidikiht. Materjal või detail on anoodiks ning elektrivoolu läbilaskmisel moodustuvad positiivsed ioonid, mis reageerivad elektrolüüdis oleva veega ja moodustavad oksiidikihi. Alumiiiniumi oksüdeeritakse sest atmosfääris tekib Al pinnale poorne Al(OH) kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korrusiooni eest. Alumiiniumi oksüdeerimisel kasutatakse 2 tehnoloogiat: (4-10nm oksiidikoht) >1000/2000 x
Menetlus on jõukohane ainult kogenud töölisele. Keemilise söövitusega teritusel tuleb eelnevalt viili söövitada väävelhappe 5% vesilahuses. Nii vabaneb viil roostest ja mustusest. Seejärel rasvatustatakse viili seebi 5% lahuses. Pärast sellist ettevalmistust söövitatakse viili 5...8 min lahuses, mis koosneb 10% lämmastik- ja 10% väävelhappest ning 80% veest. Peale selle loputatakse viili vee ja leelislahusega ning hoitakse 30 min keevas vees. Elektrokeemiliselt taastades pannakse eelpool kirjeldatud viisil puhastatud viil elektrolüüsivanni ja ühendatakse vooluallika plusspoolusega. Pärast voolu all hoidmist loputatakse vee ja leelisega ja hoitakse mõnda aega kuumas vees. Kui viile on kaks korda eelkirjeldatud viisil taastatud, raiutakse nad uuesti üle. Vanad hambad lihvitakse maha ja raiutakse uued, teravad asemele. 2.7.4. Viilimise üldreeglid ja põhivõtted.
on poorsed nt. krohvid, mördid, vuugimördid. Betooni hooldamine ja korr-tõrje: 1)betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- ja SO42- sissetungimise eest pinnakatetega(polüretaankate); 2)betooni poorsuse vähendamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel; 3)betooni leelistamine uuesti(elektroforees)(joonis) 4)armatuuri elektrokeemiline kaitse(põhimõtteline skeem on samasugune nagu kloriidi väljaviimisel) 5)Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt(joonis) 6)armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni Armatuuri korr tulemusena tekib Fe(OH)3, mille maht on suurem kui raual endal ja betoon praguneb. : armatuuri(-) elektrokeemil kaitse, armatuuri kaitse inhibiitoritega. 43. Tsement on aine, mis seob pulber ja tükimaterjalid kompaktseks massiks. Ehituses kasut. portlandtsementi , seda võib kasutada lisandina krohvimörtides, müürimörtides, keraamiliste plaatide kinnitussegus ja plaatide vuugi täitesegus ja muudes segudes
o C. 3) Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni - hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. 4) Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone 126. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu) - galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Katoodsed katted- kaetakse vähemaktiivse metalliga (Sn, Cu, Ni); Anoodsed katted- kaetakse Zn, Cd. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2.xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda.
2. Keemilised voluallikad Keemilistes vooluallikates saada- hulkadest. Reaktsioonis osaleva aine lisamisel tasakaalus olevale süsteemile Kolloidlahustel on osakeste laengust tingitude elektrilised omadused. kse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Ga- või eemaldamisel sellest, nihkub tasakaal, nii et konstant säilitab oma väärtuse, N: saadakse AgNO3 + KCl = AgCl + KNO3 lvaanielementides käsutatakse elektrokeemiliselt aktiivsete ainete kuigi konsentratsioonid muutuvad. Selle järgi sõnastas prantsuse AgCl tuuma kolloidosakese ehitus on: tuuma moodustab Ag ja Cl energiat ühekordselt, akusid saab käsutada korduvalt, sest nende teadlane Le Chatelier' liikuv a tasakaalu printsiibi : ioonidest koosnev kristallike. Kolloidosakesed absorbeerivad oma võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaaniele-
silitsiidid- saadakse kõrgel temp. C, N, B, Si ja kaitstava metalli otsese reaktsiooni tulemusena; kaitsekatete kuumuskindlus väga suur kuni 2000oC. Metallkeraamilised katted- kuumakindlatele oksiididele lisatakse emaili valmistamisel metalle; kantakse metallidele atsetüleeni-hapniku leegis ja kuumutatakse vaakumis või inertgaasi kk-s. Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. 127. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au- Ni; Au-Ag) - galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2.xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega läheb lahusesse ioonidena tsink, mitte raud. 128. Tsink katete valmistamise meetodid
7.2. Keemilised vooluallikad Keem-tes vooluallikates saadakse seega on seal üks suur korrapäratus Kolloidsüst-e jaot: 1) aerosoolid - gaasi keskkond, N. tahke aine gaasis elektrivoolu redoksrkts-des vabaneva en arvel. Galvaanielem-des on suits ja tolm või aerosool. 2) Soolid - vedela keskkonna korral. kasut elektrokeemiliselt akt-te ainete en-t ühekordselt, akusid saab Reaktsiooni külgemise suund ja Gibbsi energia Kui keskkonnaks on vesi, siis hüdrosoolid. 3) Vahud - gaas vd-kus. kasut korduvalt, sest nende võimet elektrien-t toota saab laadi-sel USA teadlane J. W. Gibbs võttis käsutuse entalpia ühendava fun-ni, Vastastikuse toime poolest eris-se lüofiilseid - lahustiga tugevas taastada
· Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). Plasmapihustus- saab katta keerulise kujuga konstruktsioone. Kaitse: Liidete isoleerimine dielektrikutega, katoodkaitse, protektorkaitse 124. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted. Metallkatted. Raua võib katta elektrokeemiliselt 118. Biokeemiline korrosioon: mõiste, näited. mõne teise metalliga (Zn, Sn, Cr, Cu, Ni, Co, Pb, Au- Ni; Au-Ag) - Biokorrosiooni põhjustavad mitmesugused pinnases ja õhus leiduvad galvaniseerimine või kuumsukeldusmeetod. aeroobsed ning anaeroobsed Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. mikroorganismid (bakterid, seened ja vetikad)
annaabi.ee 
