Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja lülitada, kui tekib kõrvalekalduv vool- liigvool. Rikkevoolu kaitselüliti ehk rikkevoolukaitse- on ka...
Elektriväli levib kiirusega 300 000 km/s. E=f/q=k*(Q*q/r2 q)=k*(Q/r2) 3. Kuidas märgitakse elektrivälja joonistel? Joonis 4. Töö elektriväljas. Mis see on, millest sõltub töö suurus, kes teeb tööd? Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle mõjul liigub. Töö elektriväljas sõltub jõujoone suunas sooritatud nihkest. Elektriväljas mõjub laetud osakestele elektrijõud. Kõikides elektriseadmetes liiguvad elektronid. Elektriseadmetes liiguvad elektronid elektrivälja mõjul ja teevad tööd. A=E*q*s A=F*s*cos E - elektrivälja tugevus (N/C) või (V/m) A töö (J) q elektrilaeng (C) F jõud (N) s teepikkus (m) cos nurk F ja s vektorite vahel 5. Mis on elektrivälja potentsiaal?
magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust, millega vähendatakse elektrienergia kadu. Millega algab ja millega lõpeb elektromagnetlainete skaala? Nimetused Algab madalsageduslainetega ja lõpeb kosmilise gammakiirgusega Millest koosneb kõige lihtsam vahelduvvooluvõrk Vooluallikatest, tarvititest, juhtmetest Milleks kasutatakse elektriseadmetes kaitsmeid? Elektriseadmetes ülemäära tugevate voolude tekkimise kaitseks. Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumisteks? Laengu, voolutugevuse või pinge perioodilisi muutusi elektriahelas Nimeta elektromagnetvõnkumiste liigid ja iseloomusta neid EL.MAG. VABAVÕNKUMISED võnkeamplituud väheneb, sumbuv võnkumine, energiat ei täiendata EL. MAG. SUNDVÕNKUMISED võnkeamplituud ei muutu, sumbumatu võnkumine, energiat antakse juurde, vahelduvvoolu genetraator ja võnkering Miks peab
võib nimetada paigalseisvat osa ehk staatorit ja pöörlevat osa ehk rootorit. Faasijuhe ja nulljuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. Sõna faas tähistab võnkumiste olemasolu. Faasijuhe on maandamata juhe. Nulljuhe on maandatud juhe Nulljuhet kasutakse elektriohu vähendamiseks tarvitite ühendamisel. Kaitsmed ja automaatkaitse Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmesse, sest elektriseadmetes ei tohi lubada ülemäära tugevate voolude tekkimist. Sellega kaasneks ohtlik soojuseraldumine. Sulavkaitse lihtsamat liiki kaitse ehk traaditükk, mis küllalt suure voolu korral üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. Bimetallkaitse ehk automaatkaitse. Joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis liigse voolu läbiminekul soojeneb, seejärel kõverdub ja katkestab ühenduse. Maandus Maandus kaitse, mis on ühendatud maasse kaevatud
tekkinud lühise tõttu. Kaitse põleb läbi ja katkestab voolu. Kui kaitsmed ei ole korras või kui neid on oskamatult parandatud või paigaldatud, siis see liigvool kestab, juhtmed või elektriseadme osad kuumenevad, võivad süttida ja tekib tulekahju. Samuti või juhtmete kuumenemisel kaduda nende isolatsioonivõime ning elektrivool levib metallkonstruktsioonide või torustike kaudu ning võib põhjustada elusolendite hukkumist. · Avastades elektriseadmetes lühise, sädelemise, ülekuumenemise, korkide läbipõlemise, tuleb koheselt see seade seinast välja tõmmata või kui see pole võimalik, siis lülitada koheselt elektrikilbist elektrivool välja ja teatada sellest elektriavarii meeskonnale või häirekeskusele. · Elektriseadme põlema süttimisel tõmba koheselt pistik seinast välja ja peale seda asu vastavalt olukorrale põlengut esmaste vahenditega kustutama.
Kõik vahelduvvooluga töötavad elektrienergia tarvitid on ühendatud omavahel rööbiti. Vahelduvavooluvõrk- moodustavad vooluallikad ja tarvitid. Pistik- tarviti ühendamiseks vahelduvavoolugavoolvõrku tuleb toitrjuhe kontakti. Faasjuhe- ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas aind ühes klemmis,selle klemmi tootvat juhet nim(+juhe). Nulljuhe- teises klemmis,millel pinge maa suhtes puudub nim nullklemmiks. Voolutugevus- on suurem ,mida suurem on potentsiaalide erinevus e. Pinge. .Elektriseadmetes kasut: Kaitsmeid,mis paigaldatakse faasijuhtmetele. Sulavkaitse- lihtsamat liiki kaitse(traaditykk,mis sulab yles ning katkeb) Bimetallkaitse- e automaatkork.,koosneb 2st joonpaisumisteguriga metallist koosnev plaadike, mis suure voolu korral soojeneb, kõverdub ja ühenduse katkestab. Kaitse rakendub -kui vooluringis on lühis. Faasjuhtme ühendus nulljuhtmega ,mille takitstus on väiksem tarviti omast. Väikese takistusega kaasnev suur voolutugevus (Ohmi).
hallikasvalge oksiidi- ja nitriidikihi. Oma põhivormis olevat kaltsiumi on isegi magneesiumist keerulisem süüdata, kuid kui see õnnestub, põleb kaltsium õhu käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk väiksem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Kaltsiumiallikad Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa keha kaltsiumi kõige paremini kätte, seetõttu ei tasu vaid piimatooteid oma menüüs peamise kaltsiumiallikana kasutada. Samuti peab
masinaelementide valmistamisel ning laevanduses. Tugevaimad vasesulamid on berülliumpronksid, mida saab karastada ja seetõttu rakendatakse neid erinevate tööriisteda valmistamisel. Ränipronks on omadustelt hästi survetöödeldav ja seda kasutatakse kruvide, naelte, poltide, mutrite ja muude kinnitusvahendite toorena. Kolmas liik vasesulameid on vase-niklisulamid, mida vastavalt nikli sisaldusele materjalis saab kasutada tänu heale elektrijuhtivusele ja korrosioonikindlusele nii elektriseadmetes, juveelitööstuses kui ka mündimetallina. Igapäevaselt kannavad inimesed vaske kaasas euromüntidena, mille põhimetalliks vask on omaduste tõttu valitud.
Kaitsme ülesandeks on vool katkestada, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse jadamisi elektritarvititega. 1. Kuidas liigitatakse kaitsmeid? Kaitsmeid on mitut liiki. Levinud on sulavkaitsmed. Sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat. Kui voolutugevus ületab kaitsmele märgitud väärtuse, traat sulab ja katkestab voolu. Ta on ainult ühekordseks kasutamiseks mõeldud. Teda kasutatakse raadiotes, televiisorites ja teistes elektriseadmetes. Teiseks kaitsmeks, mida kasutatakse tänapäeval rohkesti, on bimetallkaitsmed. Tema kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb. Kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub. Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu. Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. 1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi?
Hollandlane Heike Kamerlingh-Onnes avastas 1911. aastal ülijuhtivuse elavhõbeda juures. (s.t avastas ülijuhtivuse). 7) Mis asjad on ülijuhid, ja kus neid rakendatakse? 2 kohta. Ülijuht on aine, mille takistus on 0. Ülijuhte kasutatakse: · Termotuumareaktorites ehk tehispäikestes. · MRA. 8) Mis asi on nimivõimsus ja nimipinge (kus neid rakendatakse)? Nimivõimsus võimsus, mida annab välja elektritarbija nimipinge korral. Erinevates elektriseadmetes- ja tarvitites rakendatakse nimivõimsust. Nimipinge pinge, mille korral elektritarbija töötab kõige efektiivsemalt. Keemilistes vooluallikates rakendatakse nimipinget. 9) Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd kodus? Vaatad oma elektritootja kodulehelt (nt. Eesti Energia) palju elekter maksab ning kasutad elektrivoolu töö välja arvutamiseks elektrivoolu töö valemit. 10)* Ohmi seadus: I - voolutugevus; U - pinge; R - takistus [] (oom)
PLII Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Sulamistemperatuur 327,46 °C HÕBE Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C TINA Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. ALUMIINIUM Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille
saastunud pinnas asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.) mürkkemikaalid (putuka ja taimemürgid) Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes 0,77% ohtlikke jäätmeid e kodumajapidamistes tekib 1,61 kg ohtlikke jäätmeid inimese kohta aastas. Asbest Tulekaitse Torude isoleeraines Elektriseadmetes Katuse ja põrandakivides Kantserogeenne Akud ja patareid Kaadium, elavhõbe, plii Elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi Kaadium kahjustab neerusid, maksa ning hõrendab luustikku 2005. aastal lasti Eesti turule aastaga 480 tonni patareisid ja 4680 tonni akusid. Kokku koguti 2391 tonni patareisid ja akusid. Ravimid Võivad sattuda veeringesse Võivad mürgitada loomi Võivad sattuda laste või uimastitarbijate kätte Vanaelektroonika telerid, arvutid, trükiplaadid
Järeldus: 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Millega mõõdetakse elektrivoolu? Kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjendada ühendamise viisi. 2. Nimetada elektriseadmete elektritarviteid. 3. Selgitada, miks osa aineid juhivad elektrivoolu ja teised juhivad halvasti? 4. Millest koosneb elektriseadme lihtsaim vooluring? 5. Kas elektrivool on otseselt vaadeldav? Milles avaldub elektivoolu olemasolu elektriseadmetes? Tuua näiteid. 6. Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I, kui üks lamp välja lülitada? 7. Kuidas muutub antud elektriahelas koguvool I, kui üks lamp juurde lülitada? 10 LABORATOORNE TÖÖ NR. 6 Eesmärk: alalisvoolu voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning võimsuse ja takistuse arvutamine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk
Perioodilisussüsteem ● Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall. ● Metallide seas on hõbedal samuti kõrgeim soojusjuhtivus ja üks kõrgemaid peegeldustegureid (spektri nähtavas osas on alumiiniumil veidike parem peegeldustegur, hõbe peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust). Hõbeda säravvalge läike põhjustab elektronkonfiguratsioon, mille tulemusena peegelduvad kõik elektromagnetlained, mille lainepikkus on üle 300
2.Mis on voolutugevuse hetk, amplituud väärtus ja kuidas hetkeväärtus sõltub ajast? (VALEM) Hetkeväärtus on voolutugevus mingil kindlal ajahetkel. Amplituud väärtus on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. 3. Mis on faasi- ja nulljuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab pinget maandatud eseme suhtes. Nulljuhe ei oma pinget maandatud eseme suhtes. 4.Miks kasutatakse ja kuidas/kuhu ühendatakse kaitsmed? Et vältida elektriseadmetes suure voolutugevuse tekkimist. Kaitsmed paigaldatakse faasijuhtmele. 5.Iseloomusta kaitsmete tüüpe (2). 1)Sulavkaitse- traaditükk, mis küllalt suure voolu läbiminekul üles sulab ja nõnda ühenduse katkestab. 2) Bimetallkaitse- automaatkork, mis liigsuure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ja ühenduse katkestab. 6. Mis on generaator? Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 7
100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia jaotuse kohtades tarbijate vahel seatakse üles pingemadaldustrafod, mis vähendavad pinge vajaliku suuruseni, näiteks 6 kV-ni ja lõpuks vähendatakse pinge veel kord elektrienergia tarbimispaikades madaldustrafode abil 127, 220 või 380 voldini ning juhitakse vahetult elektritarbijateni ettevõtetes või eluruumides. Peale nende põhiliste rakendusalade kasutatakse trafosid mitmesugustes elektriseadmetes (soojendus- ehk kütte-, keevitus jms.), samuti raadio-, side-, automaatika- jne. Seadmetes. Sõltuvalt otstarbest jaotatakse trafod üldotstarbelisteks jõutrafodeks ja eritrafodeks. Üldotstarbelisi jõutrafosid kasutatakse elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena Eritrafode hulka kuuluvad eriotstarbelised jõutrafod (ahju-, alaldus-, keevitus-, raadiotehnilised trafod), sääste-, mõõte-, teimi-, sagedusmuundus- jt. trafod.
kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused: Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Maitse poolest tundub lahustunud kaltsiumiioon inimesele pisut soolane ning hapukas. Paljud loomad tunnevad kaltsiumi maitset ning osad kasutavad seda meelt, et leida vajalikke mineraalaineid looduslikest lakukivi maardlatest. Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris. Kaltsiumil on suhteliselt suur aatomnumber, see on põhjus, miks röntgenikiired luud ei läbi, tänu sellele nähtusele on võimalik teha röntgenipilte.
teistele uuematele polümeeridele alla jäävad mehaanilised omadused. Kasutatakse vineeri tootmiseks (adhesioonmaterjalina spoonikihtide liimimiseks), täiteainete/armatuuri immutamiseks (paber, riie, puit jt.). Fenoolvaiguga immutatud tekstiile tuntakse nime ,,tekstoliit" järgi, valmistatakse näiteks elektroonikaseadmetes kasutavaid trükiplaate. Fenoolvaigu ja paberi komposiiti tuntakse kui ,,Getinax", kasutatakse isolaatorplaaisolaatorplaatide valmistamiseks (kasutusel elektriseadmetes). Fenoolvaikusid kasutatakse tihti tulenevalt nende väga headest siduvusomadustest erinevate abrasiivmaterjalide tootmiseks (näiteks liivapaber, lihvimiskettad, piduriklotsid). Tuntumaiks fenoolvaikudel baseeruvaks materjaliks on bakeliit, mis töötati välja 1907.a. Belgia keemiku Leo Baekelandi poolt (koosneb fenoolvaigust ja puidupulbrist). Bakeliiti kasutatakse väga mitmesuguste toodete valmistamiseks:
rauapuruga. Jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Vooluga sirgjuhtme magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned. Jõujooned ei lõiku üheski punktis ning magnetvälja iga punkti läbib ainult üks jõujoon. Magnetväljas rauapuru tükid magneetuvad ja muutuvad pisikesteks magnetnõelteks, mis orienteerudes magnetväljas, moodustavad jooni. Vooluga pool = kasutatakse paljudes elektriseadmetes magnetvälja tekitajana. Poolis on traat keritud tihedalt plast- või papptorule. Mähise otste ühendamisel vooluallikaga tekib poolis vool ja pooli ümber magnetväli. Vooluga pooli magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad, kui aga pooli pikkus on suurem pooli ümbermõõdust, on magnetvälja jõujooned pooli siis paralleelsed. Jõujoonte suunda saab määrata magnetnõelaga, mis tuleb pooli lähedale panna. Ühe otsa juures on nõel põhjapoolusega, teise otsa juures lõunapoolusega
kasutada ühefaasi seadmeid: valgustid, raadio, TV jne. Kui takistust ei ole, läheb pinge ka suureks ja seega ka voolutugevus (aga mis praktiliselt juhtub, seda ei tea) 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul? Kuni 1000 V elektriseadmete isolatsioonitakistus kasutatava pinge 1 V kohta peab olema vähemalt 1 k, kuid mitte vähem kui 0,5 M. Neutraali maandustakistuse kogusuurus kuni 1000 V elektriseadmetes peab olema mitte üle 4. (aga ideaaljuhul? Kas lõpmatu?) 4. Maandustakistuse määramisel kasutatav parandustegur on suurem/väiksem märja maaga, suurem/väiksem kuiva maaga. Valiku põhjendus. Maandustakistus on väiksem niiske pinnasega ja suurem kuiva pinnasega, kuna kuiv pinnas on halvem juht kui niiske pinnas. Aga parandustegur on suurem märja maaga ja väiksem kuiva maaga (põhjendus? Võta kodus tarkpead appi)
PLC võib luua lairiba müra lairiba internetiühendus kõrvalt. Kuna kõik kasutajad jagavad sama füüsilist juurdepääsu, võimaldab 'data sniffing'ut ja turvalisus on probleem . PLC on rohkem nagu WLAN turvalisuse mõttes, sest ta kasutab raadiosagedus. RF-energia on alati olemas, mitte ainult mööda traati, mis on praegu kasutusel on, vaid ka kõikides magamistubades ja isegi üldse naabritega. PLC võib põhjustada rikkeid elektriseadmetes , nagu akulaadijates, audio-video süsteemides jne. Võimalus saada telekommunikatsiooniteenuste ja energiat sama firma kaudu loob ohtliku uut monopoli. Kui PLC põhjustab häireid olulistes raadioteenustes siis, kasutaja võib olla vastutav kahju eest. Muid PLC riske Investorid võivad kaotada palju raha PLC ebaturvalise tuleviku tõttu ja kõrged rakendamis kulud võrreldes teiste olemast olevate tehnoloogiatega (DSL).
Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA. Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Korras isolatsiooni puhul on lekkevool väike. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, s.o. muutub rikkevooluks, mida võib tingida: _ isolatsiooni üldine halvenemine (juhtmete niiskumine), _ isolatsiooni kohalik halvenemine, _ kereühendus elektriseadmetes,
ümberpaigutamisel, kogu vooluringi ulatuses. 13. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja U I R pöördvõrdeline selle lõigu takistusega. 14. Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas? Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea) 1. Mida kujutab endast vahelduvvool? elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub 2. Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest? Nulljuhe on maandatud, faasjuhe on maandamata. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on
Ge-le lisame Indiumi joonis. Moodustub Ge-ni ümber 3 täiskovalentset sidet, üks side jääb poolikuks, sest seal tiirleb ümber Indiumi ja Ge aatomituumade ainult 1 elektron ,teise kohal on auk. Energeetiliselt on indium germaaniumi valetstsooni kohal ning tõmbab ära valentstsoonist elektronid, suurendades aukude arvu valentstsoonis. c) Diood- see on üks näide, kus kasutatakse pooljuhte. Pooljuhte kasut. Päikesepatareides, elektriseadmetes vahelduvvoolu muutmisel alalisvooluks, selleks kasut. Pooljuht dioodi ja transistorites, mille abil võimendatakse voolu. Pooljuht dioodi ehitus ja töö 1.joonis. Tihedasse kontakti viiakse erineva juhtivusega pooljuhid, p-tüüpi pooljuhis on palju auke, n- tüüpi pooljuhis palju elektrone. Nende pooljuhtide vahele tekib kontakt a,a` mille el. juhtivus sõltub pooljuhtidele rakendatud elektrivälja suunast.
Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu,
pädevustunnistusteks sõltuvalt elektritöödest, mille juhtimiseks tunnistus annab õiguse. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes; B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid kuni 100 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektripaigaldistes; B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektritöid kuni 100 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 v nimialalispingega elektriseadmetes peakaitsme rakendusvooluga kuni 63 A; C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimialalispingega elektriseadmete remonditöid. Peale selle nõutakse pädevustunnistuse saamiseks töökogemust, haridust ja pädevuseksami sooritamist (MJMm RTL 1999, 84, 1037). 11.5 Rikked elektrisüsteemis Kasutatavate (kõrge)pingete puhul võib tekkida pinge ülelöök, ilma et pinge all olevaid elektriseadmete osi puudutataks
Püstitati paleede ja templite otstesse kullast kõrgeid maste, mis siis hoidis ära äikest (taeva tuld). [6] Tänapäeval on kullal tohutult kasutusvaldkondi. Ta on väga hea elektrit juhtiv metall, mis ei tuhmu vähimalgi määral. See teebki kullast parima elektrikontaktide valmistamise materjali. Näiteks kõikides uutes autodes on turvapadi, kus on kullast vooluring. Arvutite klahvide all on ka kullast tehtud ühendused ja kiipidel kullaga kaetud osad. Nüüdisaja elektriseadmetes leidub alati mingil määral kulda. Sellest kollase läikega metallist valmistatakse ka ehteid. Ta ei ole toksiline, seega on seda naha vastas ohutu kanda. See on kindel, et peaaegu igal naisel sisaldavad nii mõnigi ehe kulda. Kuld on väga pilkupüüdev metall, just oma läike poolest. Kuld on tuntud ka meditsiinis kontrastainetes. On ka teada, et sellel kollase läikega metallil on kasvaja vastane toime. Peamiselt kasutatakse seda metalli meditsiinis liigestehaiguste raviks, kuna
kus vajatakse voolu kulgemist vaid ühes suunas. 3.1 Mis on elektriline mahtuvus? Kus me seda kasutame ja milleks see on vajalik? ● Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade süsteemi võimet salvestada endasse laengut ja seeläbi tekitada elektrivälja. ● Elektrilist mahutavust kasutatakse elektrit juhtivates kehades ja kondensaatorites, mida omakorda kasutatakse paljudes tavalistes elektriseadmetes. Kondensaatoreid ja mahutavust on vaja laengute hoidmiseks (vajadusel saab kasutada neid laenguid tekitades hetkeliselt väga suuri elektrivoolusid, mis läbivad vooluringi). 4.1 Nimeta 4 magneti omadust/ magnetitega seotud nähtust. Mis on magneetumine? Magneti omadused/magnetitega seotud nähtused: ● Magnetitel on kaks poolust: põhja- ja lõunapoolus. Nimetused tulenevad sellest, et magnetnõel pöördub Maa magnetväljas selliselt, et see osutab geograafilisele
..1,5 1,7...2,0 h – elektroodi sügavus maapinnast; l – elektroodi pikkus; Sm – maanduskontuuri pindala. 5 Isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse normid labortöödes. Kuni 1000 V elektriseadmete isolatsioonitakistus kasutatava pinge 1 V kohta peab olema vähemalt 1 k, kuid mitte vähem kui 0,5 M. Tavatarbijale on vooluvõrgus faasipinge 230 V ja liinipinge 400 V. Neutraali maandustakistuse kogusuurus kuni 1000 V elektriseadmetes peab olema mitte üle 4. KÜSIMUSED 1. Millised negatiivsed tagajärjed võivad puuduliku isolatsioonitakistuse korral esineda? 2. Millised negatiivsed tagajärjed võivad esineda kui maandusseadme takistus ei vasta normidele ja neutraaljuhe on katkestatud? 3. Isolatsiooni- ja maandustakistuse normid käesolevas töös ja milline on isolatsiooni- ja maandustakistus ideaaljuhul? 4. Maandustakistuse määramisel kasutatav parandustegur on suurem/väiksem märja
4.4. Klaastaarat avada ainult selleks ettenähtud vahenditega (avaja, korgitser). Vajadusel kasutada rätikut (gaseeritud jookide avamisel). 4.5. Töö ajal ei tohi süüa, seda peab tegema ettenähtud vaheaegadel, ettenähtud kohas, pestud kätega (raha on üks nakkushaiguste kandjaid). 4.6. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 4.7. Töötajal tuleb keskenduda ainult oma tööle, kõrvaliste asjadega tegelemine on keelatud. 4.8. Riketest elektriseadmetes tuleb informeerida tööjuhti, iseseisvalt elektriseadmeid parandada ei tohi. 4.9. Kuumade nõude tõstmisel kasutada käterätikut. 4.10. Eriti ettevaatlik peab olema kuumade roogade ettekandmisel, kasutada kindlat alust. 4.11. Konserve avada ainult selleks ettenähtud avajaga, mitte kasutada selleks nuga vt. mitteasjakohaseid vahendeid. 4.12. Suitsetada tohib ainult selleks ettenähtud kohas. 4.13.Üleviimisel teisele tööle nõudke täiendavat ohutusalast juhendamist. 5. PÄRAST TÖÖD 5
(tolmuimeja, valgusti, raadio). Ühendatud elektrivõrku. Püsimagnet kahe poolusega metallist keha, mis tõmbab enda poole teisi esemeid. Põhjapoolus ja lõunapoolus kohad, kus magneti mõju raudesemetele on kõige suurem. Magnetjõud on suunatud lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetväli ümbritseb vooluga juhet ja kõiki liikuvaid elektriliselt laetud osakesi. Magnetvälja jõujooned on magnetvälja graafiline kujutis. Pooli abil tekitatakse elektriseadmetes magnetvälja. Jõujooned on kinnised kõverad. Elektromagnet raudsüdamikuga pool Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Induktsioonvool magnetväljas liikuvas juhtmes tekkiv elektrivool. SOOJUSÕPETUS Aineosakeste liikumine on korrapäratu ja ei lakka kunagi. Soojusliikumine aineosakeste korrapäratu liikumine, mida kiiremini liiguvad, seda kõrgem on aine temperatuur. Difusioon ainete segunemine
akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides. Hoolimata oma headest omadustest on sellel võimalik, et isegi rohkem kahjulikke omadusi. Eriti tuntud on asbesti kantserogeenne mõju: asbestitolmu sissehingamine võib põhjustada kopsuvähki. Selle pärast on oluline teada, kuidas seda peab käsitsema. Nimelt, kui see on heas olukorras, siis ei pea seda kuskilt eemaldama, samas kui see on õrnalt kahjustatud või lahtine, oleks mõistlik see ümber pakkida
7. Kuidas laiendatakse vattmeetri voolumõõtepiirkonda? 8. Missugusel tingimusel saab vahelduvvoolu aktiivvõimsuse määrata volt- ja ampermeetri näituse põhjal? 9. Formuleerige Ohmi seadus. 10. Millest oleneb elektrijuhi takistus ja kuidas saab seda arvutada? 11. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 12. Miks tekib juhtmes pinge- ja võimsuskadu? 13. Selgitada, millest oleneb elektriahelas voolu suurus? Tuua näiteid. 14. Millisteks energia liikideks muudetakse elektriseadmetes elektrivoolu? 15. Selgitada, millega ja kuidas mõõdetakse elektriseadme klemmidelt elektromotoorjõudu (allikapinget) ning kuidas klemmipinget? 16. 3.3.1 Formuleerige Kirchhoffi seadused. Kirrchoffi I seadus: Hargnemispunkti ehk sõlme suunduvate elektriahela harude voolutugevuste algebraline summa võrdub hargnemispunktist väljuvate harude voolutugevuste algebralise summaga. Esimese Kirchhoffi seaduse teistsuguse sõnastuse järgi võrdub suvalisse hargnemispunkti
Vaskjuhi takistus 20 °C juures on 100 m. Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani
Vaskjuhi takistus 20 °C juures on 100 m. Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani
Vaskjuhi takistus 20 °C juures on 100 m. Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani
jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides. Hoolimata oma headest omadustest on sellel võimalik, et isegi rohkem kahjulikke omadusi. Eriti tuntud on asbesti kantserogeenne mõju: asbestitolmu sissehingamine võib põhjustada kopsuvähki. Selle pärast on oluline teada, kuidas seda peab käsitsema. Nimelt, kui see on heas olukorras, siis ei pea seda kuskilt eemaldama, samas kui see on õrnalt kahjustatud või lahtine, oleks mõistlik see ümber pakkida. Kindlasti ei tohiks ka
kaitsevõtteid: 1.Kaitsemaandamist-elektrimasinate ,aparaatide ning teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4 oomi. 2.Potentsiaaliühtlustus-Kasutatakse tavaliselt ohtlikumates ruumides (vannituba, saun, dušširuum).Selleks on elektriline ühendus mis võrdsustab eri elektriseadmete ja kõrvaliste juhtivate osade potentsiaali vahetult elektriohtlikus kohas. 3.Kaitseväikepinge-Nõrkvoolu elektriseadmetes kasutatakse toiteks talitlusväikepinget mille ülempiir on 50V vahelduvvoolul ja 120V alalisvoolu korral. 4.Isoleerümbrus-Pingestatud osade isoleerimine nii et nad on täielikult kaetud isolatsiooniga välistades selle mahavõtmise seda rikkumata. Selline kaitseisolatsioon peab olema sedavõrd suure isolatsioonitakistusega et lekkevool jääks piisavalt väikseks. 5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni
järgmine diagramm, mis näitab et 89% Keila Kooli 5-ndate klasside õpilastest on kasutaja sotsiaalvõrgustikus, kus suheldakse sõprade või tuttavatega. KOKKUVÕTE Internet sai alguse 1960ndatel aastatel ning kujutab endast ülemaailmset arvutivõrkude ühendust, kus arvutid ja sarnased seadmed infot vahetavad. Püsiühendusega arvutid (lauaarvutid ja laptopid) moodustavad vaid 2% kogu võrgus olevatest seadmetest. Ülejäänud 98% moodustavad telefonid ja erinevates elektriseadmetes paiknevad arvutid. Interneti kasutamine noorte hulgas on kõige populaarsem alates 15ndast eluaastast, aga esimene tutvus internetiga tehakse juba 7-8 aastaselt või isegi varem, kuna inimesed sõltuvad internetist üha enam ja enam. Näiteks sooritatakse isegi enamus ostutehinguid võrgus, suheldakse sõpradega või kuulatakse muusikat. Internet pakub peaaegu kõike ja see on kergesti kättesaadav, aga sellega kaasnevad ka ohud nagu näiteks viirused, pettused jne.
1) magnetiliselt kõvad - nende domeenid säilitavad kindlalt magneetumisel omandatud seisundi. 2) magnetiliselt pehmed - neid kasutatakse magnetvälja tugevdamisel. Elektromagnetiline pomm Tegu pole tavalises mõttes pommiga, sest suurt pauku ei kosta ja plahvatust pole ka näha. Elektromagnetiline pomm tekitab lühiajalise ja väga tugeva magnetvälja. Inimesi ega ehitisi magnet väli ei kahjusta, küll aga hävitab elektriseadmed. Kiire ja suur magnetinduktsiooni muutus tekitab elektriseadmetes induktsioon voolu, mis on palju kordi suurem aparaatidele ettenähtud voolutu gevusest ja seadmed hävivad ülekoormuse tõttu. Häving ei piirdu üksnes plahvatuse lähedal olevate elektriseadmete purunemisega, sest magnetvoo muutus indutseerib voolu ka elektriliinides ja plahvatuse mõju liigub kaugele. Kahju tekitab ka indutseeritud voolutugevuse hääbumine, sest sellega kaasneb samuti suur magnetvoo muutus ja induktsioonvool. Tundlikemad on elektromagnetilise pommi suhtes
Ohtlik sammupinge tekib ka näiteks maandurite ümber tugevate maaühendusvoolude korral(pikselahendus). Kuna sammupinge suurus sõltub sammu pikkusest, siis on ka suuremad loomad tundlikumad sammupinge suhtes. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse. Kuna isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, tekib elektriseadmetes ja võrkudes vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks. Rikkevoolukaitselüliti vabastiks on kaitselüliti keresse sisse ehitatud rikkevoolurelee, mistõttu seade on ise võimeline vooluahelat katkestama. Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on
Ohuteadlik isik- isik, kes on elektrialaisikute sellekohase juhendamisel õpetatud vältima elektist tulenevaid ohtusid. Tavaisik- isik, kes ei kuulu elektriala isikute ega ohuteadlike isikute hulka. Elektritöö juht-vastavat pädevustunnistust omav isik, kes tagab elektritöö nõuetekohasuse, kellele on pandud täielik vastutus töökorraldamise eest, elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetes või paigaldistest nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Elektripaigaldise käidu korraldaja vastavat pädevustunnistust omav isik, kellel on pandud täielik vastutus elektripaigaldise käidu eest. Käidu korraldajal peavad olema erialane ettevalmistus, teadmised elektripaigaldisest, selle ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ning töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse
- mitte tôsta suuremakaalulisi raskusi, kui on märgitud telferil. Kahtluse korral küsida vahetult ülemuselt tôstetava raskuse kaalu - mitte lasta koormal tôusta kuni tôstepiirajani (lôpplülitajani), pidada meeles, et tôstepiiraja on ette nähtud ainult avarii ärahoidmiseks - mitte puutuda isoleerimata vôi rikutud isolatsiooniga elektrijuhtmeid ega elektriseadme voolu juhtivaid osi - mitte teha mingisuguseid ümberseadistamisi juhtimis- ja elektriseadmetes, mitte vahetada kaitsmeid, vajaduse korral kutsuda selleks elektrimontöör - rikke korral telferi töös mitte asuda ise riket kôrvaldama vaid informeerida juhtunust tööandjat - raskuse teisaldamisel tuleb arvestada sellise raskuspunktiga, et teisaldamisel raskus püsiks kindlas asendis - mitte ummistada vahekäike - tôsta ja teisaldada raskusi sujuvalt, ilma nôksakuteta
4. Elektriõnnetuste vältimine · Tagada kõikide kodus olevate elektriseadmete normaalne seisukord! · Likvideeri ka kõik pisikesed rikked koduses elektrisüsteemis! · Kasuta elektrilisi kodumasinaid vastavalt kasutusõpetusele! · Ära võta üheaegselt kinni elektriseadmest ja metallesemest! · Ära kasuta pesuruumides elektriseadmeid, mis ei ole selleks spetsiaalselt ette nähtud! · Ära kasuta elektriseadmeid vannis ega dusi all! · Kui näed elektriseadmetes rikkeid, siis lülita need vooluvõrgust välja! · Ära kustuta voolu all olevad seadmeid kunagi veega! · Ära puutu elektriseadmeid, mis võivad olla rikkis või millel on lahtiseid juhtmeid! · Ära ürita ise elektriseadmeid remontida, jäta see töö spetsialistidele! · Ära lähene mahakukkunud elektriliinidele, vaid teata sellest koheselt häirekeskusele! · Äikese korral on metsas olles vihma eest kasulik varjuda võimalikult madala okaspuu
Ka nendele küsimustele annab vastuse äsja korraldatud katse. Endainduktsiooni tekkimiseks peab voolugakaasnema tugev magnetväli, mis suudab samas mõjutada ka voolu ennast. Täpsemalt öeldes peab vool vaadeldavas juhtmesüsteemis tekitama suure magnetvoo, sest just magnetvoo muutumine kutsub esile induktsiooni elektromotoorjõu. Raudsüdamikuga juhtmepooli korral on magnetvoog oluliselt suurem kui tühjas poolis. NB! Endainduktsioon võib esineda ka meie igapäevases kasutuses olevates elektriseadmetes, näiteks küttekehades on küttetraat tavaliselt spiraaliks keritud. Seega on nende väljalülitumisel võimalik ka sädeme tekkimine, nagu nägime katses 2.5. Selle ärahoidmiseks keritakse traat joonisel kujutatud viisil - vastandsuunaliste vooludega poolides on magnetväli ja seega ka endainduktsioon minimaalsed. Seega on endainduktsiooni esinemine määratud voolu suutlikkusega tekitada antud juhtmesüsteemis magnetvoogu. Juhtmesüsteemi
Vaskjuhi takistus 20 °C juures on 100 m. Kui suur on takistus 95 °C juures? Teada on vase temperatuuritegur = 0,004 1/K Antud on R1 = 100 m, 1 = 20 °C, 2 = 95 °C. Temperatuuri juurdekasv = 2 1 = 95 20 = 75 °C. Takistus 95 °C juures R2 = R1 (1 + ) = 100(1 + 0,00475) = = 100 (1 + 0,3) = 130 m. Vastus: juhi takistus 95 °C juures on 130 m. Kõrgemal temperatuuril (üle 100 °C) on takistuse juurdekasv ebaühtlane s.t. temperatuuritegur pole püsiva väärtusega. Siiski võib elektriseadmetes lubatava temperatuurivahemiku juures kasutada toodud valemeid. Puhaste metallide jahutamisel nende takistus väheneb ning muutub väga madalal temperatuuril (-273 °C lähedal) mõningatel metallidel hüppeliselt nulliks. Elektrijuhtivus suureneb järsult. Niisugust nähtust nimetatakse ülijuhtivuseks. Mõningatel sulamitel, millest tehakse takistustraati, on eritakistus väga suur ja takistuse temperatuuri- tegur väga väike. Näiteks on konstantaani
. (6.16) S Kahjuks on lati otsitav lõpptemperatuur lühisel l lahendis ilmutamata kujul ja selle leidmiseks on otstarbekas kasutada nomogrammi. Selleks tähistame võrrandis (6.16) Bk Ak . (6.17) S2 Kui eeldada lati algtemperatuuriks lühisel a = 0oC, siis on kolmele erinevale elektriseadmetes kasutatavale juhtivmaterjalile võrrandi (6.16) alusel koostatud nomogramm esitatud joonisel 6.5. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 33 Rein Oidram _____________________________________________________________________ o
Järgnev arv näitab viskoossust (näiteks XA-30 X 12 18). Rahvusvahelises liigituses tähistatakse viskoossuseklasse ISO järgi ja need on 22, 32, 68, 100, 150. Saksamaal tähistatakse kompressoriõlisid tähtedega XK ja lisatakse viskoossuse tähis. Näiteks XKH 46 on poolsünteetiline külmutuskompressoriõli agensi ammoniaak korral. XK 100 ja XK 250 on soojuspumpade kompressoriõlid. Isolatsiooniõlid Nende õlide põhiülesanne on tõsta elektriseadmetes isolatsiooni takistust ja jahutada neid. Nõutav on niiskuse ja mehhaaniliste lisandite täielik puudumine, madal hangumistemperatuur, väike viskoossus ning kõrge leektemperatuur. Nad jagunevad kolme põhiliiki: · trafoõlid; · kondensaatoriõlid; · kaabliõlid. Trafoõli kasutatakse elektrialajaamade transformaatorites (autode süütepoolid) ja lülitites, kondensaatoriõli fooliumkondensaatorites ja kaabliõli madal- ja kõrgepingekaablites isolatsiooni
Järgnev arv näitab viskoossust (näiteks XA-30 X 12 18). Rahvusvahelises liigituses tähistatakse viskoossuseklasse ISO järgi ja need on 22, 32, 68, 100, 150. Saksamaal tähistatakse kompressoriõlisid tähtedega XK ja lisatakse viskoossuse tähis. Näiteks XKH 46 on poolsünteetiline külmutuskompressoriõli agensi ammoniaak korral. XK 100 ja XK 250 on soojuspumpade kompressoriõlid. Isolatsiooniõlid Nende õlide põhiülesanne on tõsta elektriseadmetes isolatsiooni takistust ja jahutada neid. Nõutav on niiskuse ja mehhaaniliste lisandite täielik puudumine, madal hangumistemperatuur, väike viskoossus ning kõrge leektemperatuur. Nad jagunevad kolme põhiliiki: · trafoõlid; · kondensaatoriõlid; · kaabliõlid. Trafoõli kasutatakse elektrialajaamade transformaatorites (autode süütepoolid) ja lülitites, kondensaatoriõli fooliumkondensaatorites ja kaabliõli madal- ja kõrgepingekaablites isolatsiooni
Joonis 1.17 lähedane lülitite lülitussagedusele. Edasiselt tõstavad trafod pinge koormusmootorile nõutud väärtusele. Kokkuvõtteks. Praktikas kasutatakse ühefaasilisi vaheldeid koormuse võimsuse vahemikus 100...200 W. Kõige sagedamini kasutatakse vaheldamist kui väljundi pingeallika funktsiooni. Efektiivseimaks osutuvad siin transistorsilda ja vabavooludioodide baasil valmistatud pingevaheldid. Vooluvaheldeid kasutatakse elektriseadmetes, milles nõutakse voolu väärtuse juhtimist, eriti aga pöördemomendi juhtimisega elektriajamites. Võrreldes pingevahelditega, pole vooluvaheldid suure sisenddrosseli ja aktiiv-mahtuvusliku koormuse nõude tõttu nii populaarsed. Vooluvaheldite lülitussagedus on madalam ja seega on koormusvool moonutatud, mis omakorda viib mootori nimivõimsuse vähendamiseni, et vältida selle ülekuumenemist. Seetõttu kasutatakse vooluvaheldite asemel elektriajamites vooluallikatena sobiva
annaabi.ee 
