Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raud, Kuld, Hõbe (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Raud,  KuldHõbe
Kool
Nimi
Rühm, klass
 
 
Raud

   Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. 
Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste 
arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et 
maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metal ide, nikli ja koobalti 
lisanditest.  Maakoor  ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, mil es geokeemikute 
arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda 
leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja  kivimites . Mõnedes 
maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, mil est näiteks Uraalis 
koosnevad  terved  mäed – Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid 
leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on 
tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus.
 
 
Perioodilisussüsteem
● Raud (Ferrum) on keemiline element 
järjenumbriga 26. Raud asub 
perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. 
perioodis .
 
 
Keemilised ja Füüsikalised 
Omadused

 Raud on keskmise keemilise akti vsusega metal . Raua aatomi 
väliskihil on kaks elektroni ja eelmise kihi välisel alakihil kuus 
elektroni. Sel e alakihi stabi lne olek on vi s või kümme elektroni. 
Stabi lse oleku saavutamiseks loovutab raua  aatom  väliskihi 
kaks ja eelmise kihi ühe elektroni – seega kokku kolm elektroni 
ja muutub raud(I I I)  iooniks  (Fe3+).

  Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metal . Raud 
on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metal . Teda on 
võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud 
on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. 
Mitmesuguste  lisandite  mõjul muutub raud kõvemaks, vähem 
plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on 
võimalik magneetida.
 
 
Raua Kasutamine
Vasakule Paremale
Raud-Kuld-Hõbe #1 Raud-Kuld-Hõbe #2 Raud-Kuld-Hõbe #3 Raud-Kuld-Hõbe #4 Raud-Kuld-Hõbe #5 Raud-Kuld-Hõbe #6 Raud-Kuld-Hõbe #7 Raud-Kuld-Hõbe #8 Raud-Kuld-Hõbe #9 Raud-Kuld-Hõbe #10 Raud-Kuld-Hõbe #11 Raud-Kuld-Hõbe #12 Raud-Kuld-Hõbe #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor longa1 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Raud

RAUD SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7

Keemia
thumbnail
20
doc

RAUD - referaat

....................................... 8 Kokkuvõte............................................................................................................... 9 Sissejuhatus Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus Raua omadused Füüsikalised omadused Puhas raud on keskmise kõvadusega hõbevalge metall. Raud on mehaaniliselt hästi töödeldav plastiline metall. Teda on võimalik valtsida õhukeseks leheks ja venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida. Raua keemilised omadused Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Raua aatomi väliskihil on kaks

Keemia
thumbnail
8
doc

Raud

RAUD Referaat Juhendaja: Pärnu 2007 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. RAUD.......................................................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................................................8

Keemia
thumbnail
5
doc

Raud ja tema sulamid

seotud, kui rauaga. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed ­ Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus. Olles hemoglobiini koostisosa, põhjustab raud selle aine punase värvuse, millest omakorda sõltub vere värvus.

Keemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

ära. Austeniit on stabiilne ülalpool 727, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem (max 2,14%). Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) ­ sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 ­ 2,14% 3) malm ­ sisaldab süsinikku 2,14 ­ 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks (joon 6-17). Kui

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Austeniit on stabiilne ülalpool 727 C, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem (max 2,14%).Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) ­ sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 ­ 2,14% 3) malm ­ sisaldab süsinikku 2,14 ­ 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku,

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

Austeniit on stabiilne ülalpool 727 C, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem (max 2,14%).Terase termilisel töötlemisel on faasiüleminekud seoses austeniidiga väga suure tähtsusega. Tsementiit tekib, kui süsinikku on rohkem, kui lahustub või -rauas. Ta on äärmiselt kõva ja rabe. Diagrammil on eutektiline, eutektoidne ja peritektiline isoterm, kus toimuvad vastavad reaktsioonid: Raud ja tema sulamid süsinikuga jaotatakse kolme rühma: 1) puhas raud (-raud) ­ sisaldab süsinikku vähem kui 0,008%; 2) teras - sisaldab süsinikku 0,008 ­ 2,14% 3) malm ­ sisaldab süsinikku 2,14 ­ 6,7% (tavaliselt kuni 4,5%). Vaatleme teraste mikrostruktuuri sõltuvalt süsiniku sisaldusest. Eutektoidse sulami (0,76% C) jahutamisel tekib struktuur, mis koosneb ja Fe3C vahelduvatest kihtidest. Sellist struktuuri nimetatakse perliidiks. Kui sulamis on vähem süsinikku,

Materjaliteaduse üldalused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun