50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raul120
Õppematerjali autor
kogustes maailma eripaigus. Esmakordselt võeti metall tarvitusele Balkanil ja Lähis - Idas aastatel 8000 – 3000 eKr. Hiljem Egiptuses ja Euroopas. Läikivast punakaspruunist metallist valmistati nii tööriistu, ehteid ja tarbeesemeid kui ka raha. Sellest valmistatud vanimad esemed pärinevad Neoliitikumi ajastust. Metallil oli inimkonna ajaloos nii tähtis roll, et see andis oma nime vaseajastule. Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal, see oli vajalik messingi ja pronksi ning paljude teiste sulamite valmistamiseks. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. [1] Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. [2]
madalate tugevusomadustega, ent on suure plastsusega. Vanandamine seisneb karastamisele järgnevas seisutamises toatemperatuuril mõne ööpäeva kestel (loomulik vanandamine) või kõrgendatud temperatuuril alates mõnest tunnist (kunstlik vanan- damine). Vanandamise käigus toimuvad üleküllastunud tardlahuses muutused (eraldub CuAl2), mille tulemusena sulam tugevneb. Vanandamisel tõuseb sulami kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir. Seejuures väheneb aga plastsus ja sitkus. 27) Vask ja tema sulamid. Kasutamine. Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe
................................... 6 1.2. Metalsed materjalid ........................................................................................................................... 14 1.2.1. Rauasüsinikusulamid ................................................................................................................. 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ...............
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26
tulemusena austeniidist disspersem ferriidi ja tsementiidi segu, mis on tuntud beiniidina (B). Beiniit (B) on feriidi ja tsementiidi peen eutektoidne segu süsiniku sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi lagunemisel selle allajahutamisel temperatuurivahemikus 400°C...500°C. Faasimuutused üldiselt/ Fe-C sulameis (sisu, skeem) Faasimuutused Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Ainult üksikud metallid, näitkes raud ja tina, vask ja tina, ei lahustu vedelas olekus märkimisväärselt, moodustades kaks erinevat vedefaasi kihti. Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub nagu puhastel metallidelgi teatud allajahutamise korral, kui tardfaasi vaba energia (Gibbsi energia) on väiksem vedelfaasi vabast energiast (joonis 1.21, lk 24). Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist
interstitsiaalselt, sisestatava metalli ja põhimetalli kristallivõred peavad olema samasugused, metallide elektronegatiivsus peab olema lähedane. Vastasel juhul toimub elektroni üleminek ja sellega kaasnev ühendi teke. Näiteks Ni ja Al kokkusulatamisel saadakse keraamiliste omadustega Ni3Al ning metallide valentsus peab olema sarnane. Suurema valentsusega sisendmetall lahustub põhimetallis paremini kui vastupidi. Näiteks kui tsink lahustub vases 38,4 %, siis vask tsingis ainult 2,3 %. Lahustuvus väheneb, kui elemendid asuvad perioodilises tabelis üksteise suhtes kaugemal. Näiteks vases lahustub 38,4 % Zn, 19,9 % Ga, 11,8 % Ge ja 6,9 % As. Sõlmpunktidevahelise lisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui lisandi ja põhimetalli aatomid erinevad suuruselt küllaldaselt. Niisuguseid lahuseid moodustavad tavaliselt vesinik, hapnik, lämmastik ja süsinik. Väikesed aatomid difundeeruvad oluliselt kiiremini kui suured
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid