Kaltsium (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
Referaat
Veronika Tsehhojeva
11 B
Õpetaja: Kristi Koosa
Tallinn 2014
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine. Kaltsiumiioon on keemilistes ühendites tüüpiliselt oksüdatsiooniastmega 2+.
Selle elemendi avastas inglise keemik Humphry Davy 1808. aastal.
Kaltsium on elusorganismidele väga oluline mineraalaine, eriti oluline on see raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle .
Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile.
Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline , mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini.
Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C.
Omadused:
Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel.
Maitse poolest tundub lahustunud kaltsiumiioon inimesele pisut soolane ning hapukas. Paljud loomad tunnevad kaltsiumi maitset ning osad kasutavad seda meelt, et leida vajalikke mineraalaineid looduslikest lakukivi maardlatest.
Kaltsium on oluline osa loomade luude struktuuris. Kaltsiumil on suhteliselt suur aatomnumber , see on põhjus, miks röntgenikiired luud ei läbi, tänu sellele nähtusele on võimalik teha röntgenipilte.
Esinemine looduses:
Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis . Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatsetes mineraalides: plagioklassides, amfiboolides, pürokseenides ja granaatides.
Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, ( lubjakivi , kriit, marmor ), kaltsiumfosfaadina ( fosforiit , apatiit), mida sisaldub ka hambapastas , mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises.
Kaltsium inimese organismis:
Kaltsium moodustab umbes 2% kehamassist ja 40% keha mineraalainete massist. 99% ehk umbes 1000–1500 g kaltisumi asub inimese luustikus lahustumatute kaltsiumisooladena. Ülejäänud hammastes, pehmetes kudedes ja rakuvälises vedelikus .
Täiskasvanutel vahetub luudes aastas umbes 20% kaltsiumist.
Kui toidust saadava kaltsiumi kogus jääb alla normi, siis on soovitatav tarvitada lisaks kaltsiumipreparaate. Asudes valima endale sobivat kaltsiumipreparaati, on soovitav konsulteerida arsti või apteekriga. Erinevad kaltsiumipreparaadid sisaldavad kaltsiumi ja D-vitamiini erinevates kogustes , seega tuleks kindlaks teha, kas valitud tootes sisaldub vajalikke aineid piisavas koguses, et katta inimese organismi päevast vajadust. Soovitatav on eelistada sellist kaltsiumipreparaati, mis sisaldab ka D-vitamiini, sest D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist.
Kaltsiumi kui kosmeetika toimeaine võttis 2008 aastal esimesena kasutusele
Lancôme, arvestades just seda, et vanuse kasvades muutub kaltsiumipuudus organismis üha suuremaks. Ja kuna nahani jõuavad hädavajalikud ained ikka viimases järjekorras, siis ehk polnudki nii halb mõte kaltsiumit ka kreemi sisse panna. Kaltsium kreemis aitab muuta nahka tugevamaks ning välistele mõjutajatele vastupidavamaks. Alkohol , nikotiin ja kohv on kaltsiumiröövlid. Nad takistavad kaltsiumi omandamist.
Kaltsiumi on vaja:

• struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe , hammaste ja teiste kudede koosseisu,
  
• kudede ainevahetuses. Kaltsium kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse aidates toitainetel läbida rakuseinu,
  
• lihaste normaalse töö tagamiseks,
  
• vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks,
  

• vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises,
  
• neerude normaalseks funktsioneerimiseks,
  
• kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks,
  
• raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides,
  
• südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks.
  

Kaltsiumit kasutatakse :

• redutseerijana teiste metallide (nt uraani, tsirkooni, tooriumi) ekstraheerimisel
  
• hapniku, väävli või süsiniku eemaldamiseks mitmetest raudmetallide sulamitest
  
• alumiiniumi, berülliumi, vase, plii ja magneesiumi sulamite tootmises
  
• ehituses kasutatavate tsementide ja mörtide valmistamises
  
• juustu tootmises, kus kaltsiumiioonid mõjutavad laabi aktiivsust, põhjustades omakorda piimavalkude kalgendumise.
  

Kasutatud allikad:

www.toitumine.ee/kaltsium/

http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiu m

http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10

http://www.annaabi.ee/s.php?s=kaltsiu m