Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised (0)

Vahelduvvool ja elektromagnetvõnkumised
Mis nähtusel põhineb trafo töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Milleks kasutatakse vahelduvvoolugeneraatorit ja kus? Vahelduva elektromagnetväljas energia tootmiseks elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv elektriväli? Vahelduvvooli tekitajaks Miks kasutatakse trafot vahelduvvoolu korral? Trafot kasutatakse vahelduvvoolu pinge tõtstmiseks või madaldamiseks. Millisteks aladeks jaguneb optiline kiirgus elektromagnetlainete skaalal? Nimetused ultravalgus, nähtav valgus, infravalgus Milleks kasutatakse trafot ja kus? Trafot kasutatakse vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel, kasutatakse enne tarbjani jõudmist elektrijaamades Mille tekitajaks on muutuv magnetväli? Induktsioonvoolu tekitajaks Miks elektrienergia ülekandel tõstetakse pinget? Pinge tõstmisega vähendatakse voolutugevust , millega vähendatakse elektrienergia kadu. Millega algab ja millega lõpeb elektromagnetlainete skaala? Nimetused Algab madalsageduslainetega ja lõpeb kosmilise gammakiirgusega Millest koosneb kõige lihtsam vahelduvvooluvõrk Vooluallikatest, tarvititest, juhtmetest Milleks kasutatakse elektriseadmetes kaitsmeid ? Elektriseadmetes ülemäära tugevate voolude tekkimise kaitseks. Mida nimetatakse elektromagnetvõnkumisteks? Laengu, voolutugevuse või pinge perioodilisi muutusi elektriahelas Nimeta elektromagnetvõnkumiste liigid ja iseloomusta neid EL.MAG. VABAVÕNKUMISED – võnkeamplituud väheneb, sumbuv võnkumine, energiat ei täiendata EL. MAG. SUNDVÕNKUMISED – võnkeamplituud ei muutu, sumbumatu võnkumine, energiat antakse juurde, vahelduvvoolu genetraator ja võnkering Miks peab metallkorpusega elektriseadmeid maandama? Et faasijuhtme vigastused poleks eluohtlikud ning faasijuhtme ja metallkorpuse vahel võib tekkida lühis Mida nimetatakse vahelduvvooluks? Elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Muutuvad ka pinge ja elektromotoorjõud Millise sagedusega vahelduvvoolu meil kasutatakse? Sagedusega 50Hz – 50 võnget sekundis Millest koosneb lihtsaim võnkering? Milleks teda kasutatakse? Koosenab kondensaatorist ja induktiivpoolist, kasutatakse vabade elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks
Mis on elektromagnetlaine? Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess Mis on elektromagnetväli? Elektrivälja ja magnetvälja koosmõjul tekkiv väli Mis võib olla elektromagnetlainete allikaks? Elektromagnetlainete allikaks võivad olla võnkuvad laengud
Elektromagnetlainete põhiomadused PEEGELDUMINE - eriti metallpindadelt, INTEFERENTS – lainete paigutumine tõkete taha, DIFRAKTSIOON – lainete paindumine tõkete taha.
Võnkeperiood
T
s (sekund)
Võnkesagedus
F
Hz (herts)
Lainepikkus
m (meeter)
Induktiivsus
L
H (henri)
Elektrimahtuvus
T ???
Laine levimise kiirus
C
m/s (meetrit sekuntis)
Mahtuvustakistus
Xc
F
Induktiivtakistus
XL
H (henri)
Vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse hetkväärtus
u
i
V (volt)
A(amper)
Vahelduvvoolu pinge ja
voolutugevuse amplit/efekt. väärtus
Um
Im
V (volt)
A (amper)
Valemid:
Vahelduvvolu voolutugevuse võrrand
i=Imsinωt
Vahelduvvoolu pinge võrrand
u=Umsinωt
Voolutugevuse efektiivväärtus
Pinge efektiivväärtus
Im=i/sinωt
Um=u/sinωt
Võnkeringi võnkeperiood
Võnkeringi võnkesagedus
T=t/N=1/f
(ω=2πf) f=ω/2π
Laine levimiskiirus
c=λf
Induktiivtakistus
XL= ωL= 2πfL
Mahtuvustakistus
XC=1/ωc=1/2πfc
Ring(nurk)sagedus
ω=2πf
Võnkering – lihtsaim süsteem, mille abil saab tekitada vabu elektromagnetvõnkumisi, koosneb kondensaatorist ja induktiivpoolist. Pinget tõstva trafo ehitus, tema ülesanne – Pinget tõstvas trafos on sekundaarmähises rohkem keerde kui primaarmähises. Sellega vähendatakse voolutugevust, mis omakorda vähendab elektrienergia kadu. Pinget madaldava trafo ehitus, tema ülesanne – Pinget madaldavas trafos on primaarmähises rohkem keerde kui sekundaarmähisel. Sellega kohandatakse pinge sobivaks enne tarbjani jõudmist. Elektrienergia ülekande põhimõte – Tõstetakse pinget, mille käigus soojuslikud energiakaod on väikesed. Elektromagnetlainete skaala(mis on selle aluseks) – Elektromagnetlainete skaala koostamisel on võetud aluseks nende sagedus f või lainepikkus λ. Elektrienergia tootmine – Erinevad energialiigid muundatakse elektrienergiaks. Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik -
Trafo ehitus ja tööpõhimõte – Trafo koosneb primaarmä -
hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö
põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
Vahelduvvoolu generaatori tööpõhimõte ja ehitus -
Generaator muundab mingit teist energiat vahelduva elekt -
romagentvälja energiaks. Koosneb staatorist – paigalseisev
korpus ja rootorist – pöörlev südamik. SEJ ja HEJ tööpõhi -
mõtted (energia muundumised) – Mehaaniline energia muunda -
takse esmalt auruturbiinienergiaks ja seejärel elektrienergiaks.