TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136
Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes §1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutus. (2) Seaduses tuuakse võlja põhimõtted, mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse. Seadus näeb ette, kuidas peab toimuma järelvalve ohutuse tagamiseks. (3)/(4) Toote ja teenuste ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus, mis on väljaspool elektriohutusseadust.
kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud[2] Kui nii ohtlik on elektritrauma ja elektrilöök on vaja kuidagi proovida vältida elektrikokkupuutumist.Esiteks , kui te ostsite uus elektriseadme on vaja lugeda uute elektriseadmete kasutusjuhend ja on vaja kodus seda jätta , kui midagi juhtub elektriseadmega võib sealt lugeda välja mis tohi teha , mis ei tohi . Teiseks on vaja panna pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid kuna elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust. Pistikut pistikupesast välja tõmmates on vaja hoida pistikust, mitte juhtmest! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kasutage sulguvate kontaktavadega pistikupesi või sulgege pesaavad isoleerpistikutega. Pistikupesi saab laste eest varjata ka mööbliga. Veel on ka vaja kasutada ainult ühte vajaliku
6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja. Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes Seadme ohutuse seadus Seaduse eesmärk ja reguleerimisala: 1.Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutust. 2.Seaduses tuuakse välja põhimõtted mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse. 3.Seadus näeb ette kuidas peab toimuma järelevalve ohutuse tagamiseks. 4. Toote ja teenuse ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus mis on väljaspool seadme ohutuse seadust
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); vi...
3 helisagedusgeneraator 3-4A mV lampvoltmeeter B3-3 V voltmeeter s1 elektroodid pindalaga 11 cm² s2 elektroodid pindalaga 7 cm² Rs sunt Teoreetiline osa Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva keskkonna ja individuaalsed iseärasused ning inimise kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: kestvalt mõjuva voolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20... 30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellisel voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul on võimalik vooluringist vabaneda;
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elektri põletuse 4 astet ja elektriohutuse tagamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD 1. Elektripõletuse 4 astet .......................................................................................3 2. Mis on elektripõletus?.........................................................................................4 3. Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi.....
ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS JA TÖÖL Raili Paasma MK12-TE ELEKTER Madalpinge on kuni 1000V Kõrgepinge on üle 1000V Elektritraumad: töö pingestatud ahelas, ilma kaitsevahenditeta, põletused ja elektrilöök. MIS ON ELEKTRIOHUTUS? Elektriohutus laiemas mõttes tähendab meetmete kogumit, mis tagab elektripaigaldiste ja -seadmete ning nendega kokkupuutuvate inimeste ohutuse. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMISE ÜLDNÕUDED Elektriohutusnõuded on rangelt sätestatud elektriohutusseaduses ja selle rakendusmäärustes ning elektripaigaldiste ehitust ja käitu käsitlevates standardites. Elektriohutusseaduse järgi peab elektripaigaldise omanik tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt, s.o ohutult. ISIKUKAITSEVAHENDITE KASUTAMINE Jaotatakse põhi- ja abikaitsevahenditeks.
Elektriohutus Riski- ja ohutusõpetus Juhendaja: Henn Tosso Tallinn 2010 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. Peamiselt on elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks: 1) inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, 2) voolu toime kestus, 3) ümbritseva keskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused, 4) inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumid Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: 1) kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus 1mA, 2) 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi, sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist vabanemine on veel
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv)
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv) 5
elektrilist ühendamist maa lähedaloleva osaga (kohaliku maaga). Maandamiseks on lihtsaimal juhtumil vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e maanduselektroodi, üht või mitut juhti e maandusjuhti, mis loovad juhtiva ühenduse võrgu, paigaldise või seadme mingi punkti ja maanduselektroodi vahel. Oma otstarbelt jaotatakse maandusseadmed järgmiselt: 1. kaitsemaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 2. talitlusmaandus, mis seisneb võrgu ühe või mitme punkti maandamises nii elektriohutuse kui ka normaaltalitluse tagamise eesmärgil; 3. võrgumaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 4. töömaandus, mis seisneb normaaltalitlusel pinge all olevate, kuid pinge alt vabastatud osade maandamises selliselt, et tööd saab sooritada ilma elektrilöögiohuta; 5
Lühis ja kaitsmed Mis on lühis? Lühiühendus e lühis vooluringi osa otste ühendus juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike Lühis Juhtmed kuumenevad üle Voolutugevuse suurenemine Kogutakistus on väga väike Miks tekib lühis? Riknenud isolatsiooniga faasi ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel Faasijuhtme kokkupuutel elekriseadme Maaga ühendatud metallkerega Elektriohutuse nõuete rikkumisel Kaitse Kaitseb vooluallikaid, elektriseadmeid, juhtmeid Katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Jadamisi elektritarvitiga Elektrivõrkudes, liiklus vahendites jm seadmetes Sulavkaitse sulavast materjalist traat portselanist korgis Traat sulab, katkestab voolu Iga kaitse talub erineva tugevusega voolu Ühekordseks kasutamiseks Kaitsmepesa ja kaitsme voolutugevuse lubatavad väärtused on samad
nulljuhe · Faas on vahelduvvooluahela osa, milles tekitatav elektromotoorjõud või sellele faasile rakendatav pinge on sama suur ning sama sagedusega kui sama elektriahela muud osad ehk muud faasid. · Nulljuhe on ühendatud maaga. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks või elektriseadmete normaalseks talitlemiseks. Lühis · Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. · Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist
hingamiskrambilävi 90-100 500 fibrillatsioonilävi Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Voolu kulgemise tee Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Inimkeha elektriline takistus Inimkeha elektriline takistus ohtlikud punktid kehal Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad, kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega
Elekter kodus Tänapäeval on elektriseadmete kasutamine muutunud nii endastmõistetavaks, et sagely unustatakse, kui ohtlik võib elektrivool inimesele olla. Igal aastal juhtub aga elektriseadmete kasutamisel inimeste teadmatuse ja hooletuse ning elektriseadmete rikete tõttu palju raskeid õnnetusi. Et neid vältida, tuleb teada olulisimat elektriohutuse nõuetest, osata elektriseadmeid kasutada. ennast ja seadmeid säästvalt, osata jälgida seadmete korrasolekut, et vajaduse korral saaksid rikked kiirelt parandatud. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil.
1. Mille poolest erineb nulljuhe faasijuhtmest? Elektrivõrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. 1. Millal võib tekkida lühis? Lühis tekib tavaliselt riknenud isolatsiooniga või isolatsioonita faasi- ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel elektriseadme Maaga ühendatud metallkerega. Lühis võib tekkida ka siis, kui rikutakse elektriohutuse nõudeid ja remonditakse pingestatud elektriseadmeid. Lühise tekkimist saab vältida, kui katkestada elektrivool elektriseadmete remontimisel ja rikete kõrvaldamisel. 1. Mis on kaitsme ülesandeks? Kaitsme ülesandeks on vool katkestada, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse jadamisi elektritarvititega. 1. Kuidas liigitatakse kaitsmeid? Kaitsmeid on mitut liiki. Levinud on sulavkaitsmed. Sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat
töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teisse ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. 7. Temperatuur tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirgava külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest. 8. Elektriohutuse nõuded mitte kasutada rikkis elektriseadet vaid teata sellest oma vahetule juhile. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektipersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid. Kõik elektriseadmed peavad
töövahendi alale . Kui see pole tööprotsessi tõttu võimalik tuleb tagada ohutusabinõud. 10) Töötajate vedu mehaanilise vedukiga on lubatud vaid juhul , kui töövahend on varustatud sõitjate ohutust tagavate vahenditega . Sõidu ajal töö tegemiseks tuleb valida selline kiirus , et saaks ohutult tööd teha . Sisepõlemismootoriga masinat ei tohi kasutada kohas , kus töötajatele värske õhu kogus on ebapiisav. 3) ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED 1) EI TOHI KASUTADA RIKKIS SEADET , VAID TEATADA ÜLEMUSELE V TOOTJALE 2) ELEKTRITÖÖDELE TOHIB LASTA VAID KVALIFIKATSIOONIGA JA LITSENTSIGA TÖÖTAJAID . 3)ELEKTRIAPARAADI TEADMISTE PERIOODILE KONTROLL PEAB TOIMUMA TÄHTAJALISELT 4) EL.APARAATE VÕIB KASUTADA VAID VASTAVA VÄLJAÕPPEGA TÖÖTAJA(D) KES PEAVAD KA TUNDMA OHUTU KASUTAMISE NÕUDEID 5) KÕIK EL.APARAADID PEAVAD OLEMA KAITSEAPARAADI ABIL OLEMA KAITSTUD 6) EL.APARAAT PEAB OLEMA MAANDATUD
Tõstva: Madaldava: elektrijaamadest voolu ülekandmine tarbijatele. o Elektrienergia ülesanne? Elektrienergia ülesanne on laengukandjate liikumise suunamine. o Millel põhineb elektrimootori töö? Kasutusalad? Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, Elektrimootoris kasutatakse voolu ja magnetvälja vastastikmõju. Kodumasinates, elektrilistes käsitööriistades. o Elektriohutuse põhilised punktid? Vältida elektriliste majapidamisriistade isolatsiooni rikki minekut, elektri kasutamist niisketes ruumides, töötamist elektriliinide vahetus läheduses. Olla tähelepanelik! ÕPIKUST: 1) pistiku väljatõmbamisel hoidke pistikust, ärge sikutage juhtmest; 2) ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all; 3) ärge lähenege maha kukkunud liinijuhtmele, vaid eemalduge sellest lühikeste
· 2. TÖÖÕIGUS: PÕHILISTE TÖÖSEADUSANDLIKE NORMIDE TÖÖLEPINGU JA AMETIJUHENDI MAHUS. · 3. TÖÖKESKOND JA OHUTUS: KORISTUSTÖÖDEST TULEVATE OHTUDE HINDAMINE, KAITSEVAHENDITE KASUTAMINE JA OHUTU TÖÖTLEMINE. KORISTAMINE ERIKETTIDEL ESINEVATE OHUTUS- JA KESKKONNAMÄRKIDE TEADMINE. · 4. TÖÖTERVISHOID JA HÜGIEEN: TÖÖTERVISHOIU NÕUETE, TÖÖ JA ISIKLIKU HÜGIEENI JÄRGIMINE. · 5. TULE JA ELEKTRIOHTUS: TÖÖKOHA TULE JA ELEKTRIOHUTUSE NÕUETE TUNDMINE JA JÄRGIMINE. · 6. ESMAABI ANDMINE: OSKAB LIHTSAMAID ESMAABI VÕTTEID. · 7. JÄÄTMEKÄITLUS: KESKKONNAMÄRKIDE TEADMINE, PRÜGI ESMANE, OHTLIKE JÄÄTMETE TUNDMINE. · 8 .SUHTEMINE JA KLIENDITEENINDUS: KLIENDI MAJANDUSTEGEVUSE OMAPÄRAGA ARVESTAMINE, TAGASISIDE, OMA TÖÖLE HINNANGU ANDMINE 2 KUTSETASEME ÜLDISED TEADMISED JA OSKUSED · 1. MAJANDUS: PUHASTUSTÖÖDE TEOSTAMISEGA KAASNEVATE KULUTUSTE MÕISTMINE, SÄÄSTLIKKUS. · 2
osade vahel, mida on võimalik puudutada üheaegselt Kaitsejuht, PEjuht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest. Maandusjuht juht, mis loob juhtiva ühenduse või osa juhtivast ühendusest võrgu, paigaldise või seadme teatud punkti ja maandun vahel. Talitlusmaandusvõrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamine muul kui elektriohutuse eesmärgil. Sammupinge- Pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga. (maanduspinge osa, mille alla võib sattuda inimene 1 m pikkuse sammu korral) Maandus- on seadmevõi selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja - elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus).
). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaaz jne. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Kes vastutab elektriohutuse eest? Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks majaomanikuga sõlmitud lepingust üle. Kui teie korter asub korteriühistule kuuluvas elamus, siis tavaliselt vastutate te elektriseadmestiku eest korteris endas. Samas võib teie ja ühistu vahel sõlmitud leping sätestada ka teistsuguse vastutuse jagunemise. Kui te üürite
· Puutevõimaliku, kuid mitteohtliku pinge all oleva osa muutumist ohtlikuks pingestatud osaks · Normaaltingimustes mittepingestatud puutevõimaliku juhtiva osa sattumist ohtliku pinge alla · Ohtliku pingestatud osa muutumist puutevõimalikuks Elektrilöögi erinevad kaitsed: · Põhikaitse · Rikkekaitse · Lisakaitse Põhi- ja rikkekaitse Kaitse, mis tagab elektiohutuse normaaloludes nimetatakse põhikaitseks. Kaitse, mis tagab elektriohutuse ühisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. Kõigis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema mõlemad kaitseliinid. Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine
· Latt: valgustite juhtivad metallsiinid - juhtivad vee, kütte, ventilatsiooni ja kanalisatsioonitorud - teised metallosad, mis on avatud >0,2m2 - metallosad mida saab käega puutuda - varjed - nõrkvooluseadmete kapi Maandus- on seadmevõi selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja -elektroodide ehk maanduritekasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) võielektriseadmete normaalseks talitlemiseks (talitlusmaandus). Maandur ehk maanduselektrood- on isoleerimata metallist rajatis või seade, mis on elektriliselt otseses kokkupuutes (süvistatud) maaga. Elektriseadmete klasid: · tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass;
R0= 10 oomi, siis Iin= 220/ (1000+50 000+60 000+10)= 0,002 A =2 mA Tegelikkuses on Rjalan ja Rpõr tunduvalt suuremad. Siis on inimest läbinud vool veel väiksem. Isoleeritud neutraaliga võrk Iin= Uf /(Rin + Rjalan+ Rpõr+ Ris/3) Kõige halvamal juhul, kui Rjalan= Rpõr=0 ja Ris= 90 000 oomi, siis Iin= Uf /(Rin+ Ris/3) Iin= 220/ (1000+ 90 000/3)= 0,007 A= 7 mA Kui Rjalan= 50 000 oomi Rpõr= 60 000 oomi, siis Iin= 220 /(1000+50 000+60 000+30 000)=0,0015 A= 1,5 mA 11.2 Elektriohutuse tagamine - organisatsioonilised abinõud: eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks
Elektriruum(kilbiruum)- ruum mis on ettenähtud eeskätt vüi ainult elektriseadmete teenindamiseks ja kuhu võivad siseneda piisavalt pädevad töötajad. Kõrvalistre inimeste juurdepääsu tõkestamiseks on elektriruumid enemasti lukustatud Maandamine- maa juhtiv aines, mille potensiaal mistahes punktis on kokkuleppeliselt null. Maandamine ehk maandus- seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja- elektroodide abil. Kaitsemaandus- on vajalik elektriohutuse tagamiseks Talitusmaandus- vajalik elektriseadme normaalseks talitamiseks Maandur- moodustub maanduselektroodidest ja neid ühendavast maandujuhist Maanduspaigaldis- koosneb maandurist, maandusjuhtidest ja peamaanduslatist või klemmist Valgumisala- maandurit ümbritsem maa osa, milles maandurist maase valguv vool kutsub esile potentsiaalierinevusi maa eri punktide vahel. Nullpotensiaalala- valgumisala ümbritse maa-ala mille potensiaal jääb nulliks
ümber TN-S-juhistikeks. TN-S-juhistik võib alata elektritarbijate liitumispunktis, olles enne seda välja ehitatud TN-C-juhistikuna.Sellise TN-C- S-juhistiku võib näiteks moodustada TN-C-juhistik,mis ulatub elamute korruskilpideni, korterites on aga nõuetekohane TN-S-juhistik.TN-C-S- juhistikku võib siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus. Enamasti tuleb sihiks seada nõuetekohase TN-S-juhistiku väljaehitamine. LISAD: Kasutatud kirjandus: 1)Elektriohutuse konspekt 2)http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/37_juhistikussteemid.html 3)http://et.wikipedia.org/wiki/IT-s%C3%BCsteem 4)http://et.wikipedia.org/wiki/TN-s%C3%BCsteem 5)http://et.wikipedia.org/wiki/TT-s%C3%BCsteem
�ige kustuti valimiseks peab iga t��taja teadma nende etiketttidel olevaid m�rgistusi . Elektriohutus. Elektri kasutamisel on ohtlikud kohad niisked elektrit juhtivad t��keskkonnad: Keldrid, k��gid, pesuruumid. Elektril��gid v�ib saada katkisest seadmest, vigastatud elektrijuhtmest v�i pistikust. Elektril��k- Keha l�biv elektrivool- v�ib p�hjustada hingamise lakkamise ja s�dametalituse seiskumist lihaskrampte ja nahap�letusi. -elektriohutuse tagamiseks tuleb: -Enne seadme kasutamist tutvuda selle kasutusjuhendiga. -seadme kasutusjuhendist t�pselt kinni pidada. vigade k�rvaldamisel, seadme kokkupanekul, puhastamisel ja terade vahetamisel seade alati elektriv�rgust eemaldada pidevalt j�lgida elektrijuhtmete ja -pistikute korrasolekut. Inimese sattumisel elektripinge alla �ra puuduta pinge all olevat kannatanut l�lita vool v�lja kui voolu pole v�imalik v�lja l�litada, pane enda jalgealla paks kiht paberit,
elektrisüsteemi talituses on töö sooritamiseks vaja teha ning millistes toimingutes seisneb kavandatav töö. 3. Elektriohuteadlikus Enne töötoimingu sooritamist või käiduga seotud tegevust elektripaigaldises, selle juures või lähedal tuleb selgeks teha elektriohud, nende allikad ja riski olemus. Seejuures tuleb üksikasjaliselt kavandada tegevuse või töötoimingu sooritamise selline viis, mis tagaks elektriohutuse. Tööd, mille juures elektriohu või trauma vältimiseks on vaja tehnilisi teadmisi või kogemusi, tohib ette võtta ainult isik, kellel on sellised teadmised või kogemused või kes töötab pideva järelvalve all. Kõigile elektripaigaldises, selle juures või lähedal töötoimingutega seotud isikutele tuleb nende tööks vajalikus mahus selgeks teha ohutusnõuded, ohutuseeskirjad ja ettevõttesisesed juhised. Töötajad on kohustatud neid nõudeid, eeskirju ja juhiseid jälgima. 4
<=2 32. Suurima läbipaistvusega on: 4. võrksõelad 33. Betoonisegisti täitemaht on: 3. kuivkomponentide maht 34. Nimetage betooni- ja mördisegude transpordivahendid platsi piires tööpõhimõtte järgi. Mördi segud on : Mehhaanilised, pneumaatilised Betooni : kolbpumbad ja rootorpumbad 35. Loetlege käsimasinate liigid energia muunduri tüübi järgi. Mehhaanilised, kompressioon-vaakum, ilma muundurita 36. Elektriohutuse järgi jaotatakse elektrilised käsimasinad.........klassi 4. 3-e 37. Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid Rootor, turbiin, kolbmootor 38. Millise tehnohoolduse sagedus on 2 korda aastas. Sessoonse 39. Kus peab registreerima ehituskraana tema ekspluatatsiooni võtmisel. ARK, tornkraanad Eesti Vabariigi riiklikus tehnilises järelvalve keskuses www.eaei-ttu.extra.hu
nendega tehtavale viimistlustöö liigile – krohvitööde masinad ja seadmed; maalritöö masinad ja seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad. 3. Elektriliste käsimasinate liigitus. a) kasutatav voolu liik – alalisvool; normaalsagedusega vahelduvvool; kõrgsagedusega vahelduvvool b) vahelduvvoolu faaside arv – ühe- ja kolmefaasilised c) mootori tüüp – kollektormootorid ja lühisrootoriga mootorid d) elektriohutuse klassid – I klass (U>42;, normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz), normaalisolatsiooniga); II klass (U>42V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz), topeltisolatsiooniga); III klass (U<42V normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz) või U>42V kõrgsagedusega vahelduvvool (>200Hz) mida toidetakse läbi sagedusmuundurite) e) kaitstus väliskeskkonna mõjude eest – normaalkaitstus (lahtine konstruktsioon masina sisemise läbipuhumisega jahutussüsteem, ei
5. TT-süsteemi kaitseviisideks on nii liigvoolu kui rikkevoolukaitse. 6. TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei kasutata kaitsejuhina. 7. TT-juhistikus on tegemist talitlusmaandusega, mis peab tagama, et faasijuhtide pinge maa suhtes nii normaaltalitlusel kui rikete korral ei oleks üle faasipinge. 8. Elektritarvitite kered ja muud paigaldise pingealtid osad maandatakse kaitsejuhi abil, mis on ühendatud kohaliku kaitsemaandusega. 9. Elektriohutuse tagamiseks ei tohi pinge alla sattunud pingealtide osade puutepinge olla üle 50 V, mistõttu on vajalik, et RA Ia 50V. 10. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. 11. TT-juhistikus on maaühendusvool sedavõrd väike, et liigvoolukaitse enamasti ei rakendu. Kui näiteks talitlusmaanduse takistus on 100 , ei saa maaühendusvool kuidagi tõusta üle 5 A. Seetõttu tuleb lisaks liigvoolukaitsele kasutada rikkevoolukaitselülitit. 12
lülitatakse välja. - Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. - Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest. Elektriohutuse nõuded 8 (20) Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid
töökogemus ulatusest, mis tagab elektripaigaldise kasutamisel ohutuse. Käidu korraldaja võibolla selle elektripaigaldise elektritöö juht, mille käidu korraldajaks ta on määratud. Töörühma juhtija, isik kellele on pandud vahetuv vastutus töökorraldamise eest töökohal, tal peavad olema erialalne väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsed tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelevalvet teostav isik , tööjalgija, isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija- isik, kes juhib lülitus toiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks tööde tegemise ajaks. Lülitaja- isik, kes vahetult sooritab lülitus toimingud. Tööjuhatus- tööjuhatuse moodustavad üheltpoolt elektripaigaldise käidu korraldaja, teiseltpoolt elektritöö juht. Töörühm- töötajate rühm töökäsk- loa alusel tehtavate tööde, mille koosseisus on 2 või enam töötajat, töörühma juhtija, jälgija kaasaarvatud.
põlevaid materjale! · Kütteseadmed vajavad pidevat hoolt. Kui majal on korsten, siis tuleb seda regulaarselt puhastada. Puhastamata korstna siseseintele võib tekkida tahmakiht, mis on tuleohtlik. Elektri ohutus- Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid Töötajad, kes on sooritanud elektriohutuse I grupi eksami. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema teistest juhtmetest erinev.
Kõrvalisikutel on keelatud viibida tööruumides. Samuti on keelatud töötajal kutsuda oma töökohale kõrvalisi isikuid, võtta kaasa lapsi või perekonnaliikmeid. 6.1.6 Elektriohutus Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema paigaldatud nii,et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele. Elektritöödele võib lubada vaid elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajad. 6.1.7 Tuleohutus Tulekahjude vältimiseks ning kustutamiseks peavad olema välja töötatud vastavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud ning vahendid. Iga töötaja peab teadma ja täitma tuleohutuse nõudeid, oskama kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid. Iga töötaja peab teadma tulekustutusvahendite asukohta. 8 6.1.8 Esmaabi
reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja
reguleerivad standardid, kaitsevahendid, esmaabi Käesolevas loengus kasutatud lüümikud saab alla laadida Biomeditsiinitehnika instituudi kodulehelt õppematerjalide alajaotusest: http://www.cb.ttu.ee/ee/edu/YXX0010/ elohutus.pdf Natuke ajaloost a1745 - Tapeti elektrilaenguga varblane a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja
Minimaalne on inimese kohta 10 kuupmeetrit ruumi. Tööruum ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti puhastatavad. 12. TÖÖASEND Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda. Kui tööd tehakse või on võimalik teha istudes, tuleb töökohad varustada sobivate istmetega, mis annavad piisavalt tuge selja alatoele. 13. ELEKTRIOHUTUSE NÕUDED Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on välja õpetatud ja ohutusjuhendiga järgi
50-80 talumatu 70-450 valu, hingamine raskendatud, hin 90-100 500 Fibrillatsioonilävi Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll Elektriohutuse tagamine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad,
Minu praktikajuhendaja oli Keithi Valli, OÜ Pintmann Gruppi hotelli majaperenaine. Esimesel praktikapäeval tutvusin OÜ Pintmann Grupi töökorralduse reeglitega, mis sisaldasid üldsätteid, töökorralduste andmise korda, tööaja kestust ja tööajakorraldust, puhkeaega, tööle tuleku ja töölt lahkumise korda, puhkeaja korraldust, äri ja teenindussaladuste sätteid, töökultuuri põhimõtteid, töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse üldjuhiseid ning elektriohutuse juhiseid. Juhendaja tutvustas mulle majapidamisosakonda, ettevõtte töötajaid ja töötajate ruume. Ettevõttes oli ametijuhendiga ettenähtud kanda tööajal tööriietust ja juuksed korrektselt kinni, nõue oli kanda siseruumides sisejalatseid ning firma logoga T särki. Ettevõtte poolt oli mulle võimaldatud tasuta hommikusöök 10.00 ja tasuta lõunasöök 14.00. Õhtuses vahetuses olles tuli toidu eest tasuda, muidugi kehtis sellele ka oma töötaja soodustus
akti, milles esitab ka uurimise lõpetamise põhjuse. Akt peab olema allkirjastatud tööandja esindaja ja töökeskkonnavoliniku poolt. 8 5. Elektriohutus Elektri kasutamine on seotud kahe riskiga: tulekahjud ning elektrilöögid. Seetõttu olemas ettevaatusabinõud, mis on suunatud elu ja tervise säilitamiseks. Elektriohutus on reguleeritud õigus- ja tehniliste dokumentidega. Elektriseadmeid teenindavale personalile on elektriohutuse alased põhiteadmised kohustuslikud. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi: 1 aste – lihaste krambid ilma teadvuse kautuseta 2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega 3 aste – teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus 4 aste – kliiniline surm Otsustades appi minna kannatanule, peab olema väga hoolikas, et ise viga ei saaks. Esimese asjana vabastada kannatanu voolu alt: kasutades kuivi riideid, puust keppi või latti.
Madalsagedustrafod. Madalsagedustrafode töösagedused on reeglina vahemikus mõnekümnest mõne tuhande hertsini. Siia kuuluvad võrgu toitetrafod (töösagedused 50 või 60 Hz), mida kasutatakse elektroonikaseadmete toiteplokkides ning nende võimsus võib olla küllat suur. Jõu- ja juhtahelate galvaaniliseks eraldamiseks kasutatakse eraldustrafosi (isolating transformers). Eraldustrafode eriliigiks on modemitrafod, mida kasutatakse modemi ja Telecom võrgu galvaaniliseks eraldamiseks. Elektriohutuse tagamiseks toodetakse ohutus-eraldustrafosi (safety isolating transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 50 V. Elektriliste mänguasjade valmistamisel kasutatakse mänguasjatrafosi (toy transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 24 V. Madalsagedustrafode eriliigiks on autotrafod (autotransformers). Autotrafodel on ainult üks mähis, mille osa keerde on primaar- ja sekundaarahelale ühised. Väiksema materjalikulu tõttu on neil kõrgem kasutegur. Autotrafosi toodetakse ühe- ja
http://galemp.de/frameset.htm (elektrialased isikukaitsevahendid ja tööriistad) http://www.parem.com/ (tööriistade ja isikukaitsevahendite e-pood) http://epiphaniou-group.com/interweld/safety.htm (isikukaitsevahendite lühitutvustus ja pildid) http://www.molecules.com/esaint.shtml (ohutusmärgid) http://www.llnl.gov/es_and.h/hsm/chapter_10.html (nõuded isikukaitsevahenditele) http://www2.kumc.edu/safety/prevent/elortl.html (elektriohutuse slaidid) http://www.tenteam.ee/ohutusmärgid.html (ohutusmärgid) http://www.rjsafety.com/products.html (isikukaitsevahendid) http://bfsafety.com/protection.htm (isikukaitsevahendid) http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?ID=33939 (Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord) http://lex.andmevara.ee/cgi/aktitekst?=9953 (Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise kord) Elektripaigaldiste käidu eeskiri Elektriohutusseadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus .
kindlalt toetuda. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5m aluspinnast. 6.Ohtutu töötamine elektritööriistadega nurklihvija, segumikser, trell Trellid: Elektritrellid on ette nähtud aukude puurimiseks puitu, metalli, plastikutesse ja keraamilistesse materjalidesse ning löökmehhanismiga varustatud trellidega ka betooni, tellistesse ja kividesse. Võrgutoitega elektritrellide kasutamisel tuleb jälgida kõiki elektriohutuse nõudeid. Akutrellide puhul elektrikahjustuste oht madala toitepinge tõttu puudub. Puuri padruni muudetava pöörlemiskiirusega trellidega on võimalik ka kruvide keeramine ja aukude keermestamine. Enne trelli töölerakendamist tuleb veenduda tema korrasolekus. Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel. Trelli tuleb hoida kindlalt käes. Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest. Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste
ning teadmised elektriseadmetest või paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise. Töörühmajuhtija Isik, kellele on pandud vahetu vastutus töö korraldamise eest töökohal. Tal peavad olema erialane väljaõpe, erialased oskused ja kogemused konkreetsete tööde juhtimiseks ja tegemiseks. Järelvalvet teostav isik, töö jälgija Isik, kelle ülesanne on töödel elektriohutuse jälgimine. Lülitamiste juhtija Isik, kes juhib lülitustoiminguid elektripaigaldise elektrilise seisundi muutmiseks nii talitusseisundi muutmiseks kui ka tööde tegemiseks. Lülitaja Isik, kes vahetult sooritab lülitustoiminguid. Töö juhatus Töö juhatuse moodustavad ühelt poolt elektripaigaldise käidukorraldaja ja teiselt poolt elektritöö juht või mitteelektritöö puhul selle ettevõtja tööd juhtiv isik, omaelektritöö korral aga käidukorraldaja ainuisikuliselt. Töörühm
nõuetele, mis on märgitud tootestandardis või tehnilises tunnustuses. Tootjal on kohustus tagada toodete nõuetekohasus, mis eeldab toote vastavushindamist, asjakohaste dokumentide koostamist ja CE-märgiga varustamist. Tehnilise Järelevalve Amet teostab ehitustoodete nõuetekohasuse järelevalvet, mille käigus kontrollitakse vastavusmärgistust ja dokumente ning vajadusel tellitakse kontrollkatsetusi. 12 Elektriohutuse valdkonnas on Tehnilise Järelevalve Ameti ülesanded: · turujärelevalve elektriseadmetele - elektriseade peab olema ohutu ja varustatud vajaliku teabe ning märgistusega. Eestis peavad olema varustatud energiamärgistusega külmikud, sügavkülmikud ja nende kombinatsioonid, pesumasinad, kuivatid ja nende kombinatsioonid, nõudepesumasinad, elektriahjud, elektrilambid, õhukonditsioneerid,
annaabi.ee 
