50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hull maarvan
Õppematerjali autor
on auto metallkere. Sellise ühendusviisi korral on auto kõik elektritarvitid ühendatud omavahel rööbiti ning neile on rakendatud ühesuurune pinge. Tavaliselt on auto kere ühendatud aku negatiivse poolusega. 1. Mille poolest erineb nulljuhe faasijuhtmest? Elektrivõrgu maandatud juhet nimetatakse nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Maandamata juhet nimetatakse faasijuhtmeks. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. 1. Millal võib tekkida lühis? Lühis tekib tavaliselt riknenud isolatsiooniga või isolatsioonita faasi- ja nulljuhtme juhuslikul kokkupuutel elektriseadme Maaga ühendatud metallkerega. Lühis võib tekkida ka siis, kui rikutakse elektriohutuse nõudeid ja remonditakse pingestatud elektriseadmeid. Lühise tekkimist saab vältida, kui katkestada elektrivool elektriseadmete remontimisel ja rikete kõrvaldamisel. 1. Mis on kaitsme ülesandeks? Kaitsme ülesandeks on vool katkestada, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud
Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis 5. Milline ulesanne on vooluvorgus kaitsmel? Kirjelda (void ka joonistada) sulavkaitsmete ehitust ja toopohimotet. Kuhu kaitsmed tavaliselt paigutatakse? Kaitsme ülesandeks vooluringis on katkestada voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. sulavkaitsme põhiosaks on kergesti sulavast materjalist traat, see asub portselanist korgist ja ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. sulavkaitsme traat talub kestvalt teatud tugevusega voolu, nt 10A või 20A jne, kui vooltugevus ületab seda, siis traat sulab ja katkestab voolu. Kaitsmed paigaldatakse majades,korterites elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. 6
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
Sulavkaitse ei kaitse elektrimootorit (elektrivõrku) liigkoormuse eest. 6A korkkaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat ülekoormust. Lühisvool peab ületama 3-kordselt kestvalt sulari nimivoolu, sest ainult sellisel juhul põleb sular läbi mõne sekundi jooksul. Elektrimootori käivitusvool ületab selle nimivoolu tavaliselt 5 - 7 korda. Kui sulavkaitsmed valida mootori nimivoolu järgi, ei saa mootorit käivitada, sest kaitsmed põlevad läbi. Käivitusvoolu järgi valitud kaitsmed on jälle liiga suured. Praktikas võetakse sulavkaitsme sulavriba nimivool 2,5 korda käivitusvoolust väiksem, kuid sellisel juhul ei kaitse sulavkaitse mootorit liigkoormuse eest, sest ta pole nii tundlik. Tavaline sulavkaitse kaitseb mootorit ainult lühiste eest, liigkoormuste eest aga kaitsevad mootorit ka eri tüüpi sulavkaitsmed või releed. Elektrimootorite käivitamiseks tuleb kasutada C tüüpi
1.vahetada hõõglampe pärast veendumist et lambi võimsus ei ole suurem kui valgustil kirjasolev lubatav võimsus. 2. Vahetada luminofoor lamp valgustite lampe ja süütureid. 3. Sisse ja välja lülitada elektrikilbis asuvaid lüliteid sealhulgas kaitselüliteid. 4. Kontrollida likkevoolu kaitselüliti rakendumist. 5. Vahetada oma elamu või korteri keerekaitsmeid(kõnekeeles kaitse korke) jälgides seejuures et uue kaitsme nimivool ei oleks suurem kui läbipõlenud kaitsmel. Mittemingil juhul ei tohi hakata kaitsmeid parandama. 6. Vahetada pingevabalt oma valgusregulaatoris, teleris või muus elektritarvitis asuvaid pisikaitsmeid. 7. Kontrollida indikaatoriga pinge puudumist. 8. Pingevabasolukorras vahetada kaitsejuhita elektritarviti riknenud ühendus ja pikendusjuhet ja pistikut uute vastu. 9. Pingevabas olukorras vahetada kaitsejuhita pistikühendusega valgusti paind juhtmes
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid