Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektrivool keskkondades (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on elektrolüüt ?
  • Kuidas tekib elektrivool vedelikes ?
  • Mis on gaasilahendus?
  • Kuidas ta tekib?
  • Millised ained on pooljuhid ?
  • Millised on tähtsad pooljuhtide omadused?
  • Kus kasutatakse pooljuhte?
  • Mis on vahelduvvool ?
  • Milleks kasutatakse tööpõhimõte arvutusvalem?
  • Millal pinget tõsteva millal madaldava trafo kasutamine?
  • Millel põhineb elektrimootori töö?
o  Mis on  elektrolüüt ? 
  Elektrolüütideks on ained, mille vabadeks laengukandjateks on  ioonid
o  Kuidas tekib  elektrivool   vedelikes ? (selgita) 
  Keemiliselt  puhtas  vesi on dielektrik. Vesi, lahustades aineid, tekitab ioone. 
Juba väike lahustatava aine kogus muudab puhta vee elektrijuhiks. 
o  Mis on gaasilahendus? Kuidas ta tekib? 
  Gaasilahenduseks nimetatakse elektrivoolu gaasis. 
  Sõltumatu gaasilahendus tekib pärast põrkeionisatsiooni algust ja kestab edasi 
ka välise ionisaatori eemaldamisel. 
o  Millised ained on  pooljuhid ? 
  Pooljuhid on ained, mille  eritakistus  on metallide ja dielektrikute vahepealne 
ning mille  juhtivus  sõltub oluliselt temperatuurist, valgustatusest ja lisanditest. 
o  Millised on tähtsad  pooljuhtide  omadused? 
   Elektrivool  pooljuhtides on elektronide ja aukude suunatud liikumine. 
  Sõltuvalt sellest, kas lisandi valents on suurem või väiksem kui põhiainel, 
saadakse vastavalt elektron- ja  aukjuhtivus
  Kõige olulisem pooljuhi omadus on eritakistus, mis sõltub tugevalt lisanditest 
ning on kergesti mõjutatav väliste energiaallikatega. 
o  Selgita auk ja elektronjuhtivust! 
  Aukjuhtivuse korral tõmbab positiivse laenguga auk enda kohale kõrvalaatomi 
elektroni, tekitades omakorda kõrvalaatomis augu. 
  Elektronjuhtivuse korral juhitakse elektrivool ühes suunas. 
o  Kus kasutatakse pooljuhte? 
  Termistoris ja fototakistis. 
o   Valgusdiood  LED 
  On lühend sõnast  light  emitted diode  - on pooljuhtseadis, mis muudab 
elektrienergia  optiliseks kiirguseks ( infravalgus , nähtav valgus või 
ultravalgus ). 
  LEDis muutub elektrivoolu energia p-n siirdel erimärgiliste laengute 
rekombinatsioonil vahetult valguseks, 
o  Loetle säästulambi puudusi võrreldes teiste valgusallikatega! 
  Lühem eluiga, valgus kollaka tooniga, ei talu põrutusi, mõõtmetelt suurem, 
läheb töötades kuumaks. 
o  LED lampide eelised teiste valgusallikate ees? 
  Võivad kiirata erinevat värvi või ka valget valgust. 
  Väiksed mõõtmed, põrutuskindlus, pikk eluiga ( tuhat  korda pikem kui 
hõõglampidel), kiire süttimine, vastupidavus sisse-välja lülitamistele. 
  Puudusteks: kõrge hind, ei talu kõrgeid  temperatuure
o  Mis on  vahelduvvool ? 
  Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt 
muutub. 
o  Vahelduvvoolu reeglid ja seadused? 
  Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu 
tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama 
suur soojushulk kui alalisvoolu korral. 
o   Trafo  – milleks kasutatakse, tööpõhimõte, arvutusvalem? 
  Trafo on elektriseadis vahelduvpinge muutmiseks ja see töötab 
elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 
  Kasutatakse vahelduvpinge tõstmiseks kui ka  langetamiseks
  Generaatoritest tuleva voolu pinge vajaliku tasemeni  viimine  ülekande jaoks. 
  K = n1/n2 = I1/I2 = U1/U2 = E1/E2  
  P=I*U 
o  Millal pinget tõsteva, millal  madaldava trafo kasutamine? 
  Tõstva: 
  Madaldava: elektrijaamadest voolu ülekandmine tarbijatele. 
o  Elektrienergia ülesanne? 
  Elektrienergia ülesanne on laengukandjate liikumise suunamine. 
o  Millel põhineb elektrimootori töö? Kasutusalad? 
  Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, 
  Elektrimootoris kasutatakse voolu ja magnetvälja vastastikmõju. 
  Kodumasinates, elektrilistes käsitööriistades. 
o  Elektriohutuse põhilised punktid? 
  Vältida elektriliste majapidamisriistade isolatsiooni rikki minekut, elektri 
kasutamist niisketes ruumides, töötamist elektriliinide vahetus läheduses. 
  Olla tähelepanelik! 
  ÕPIKUST: 1) pistiku väljatõmbamisel  hoidke  pistikust, ärge sikutage 
juhtmest; 2) ärge  kasutage  elektriseadmeid vannis ega duši all; 3) ärge 
lähenege maha kukkunud liinijuhtmele, vaid eemalduge sellest lühikeste 
sammudega vähemalt 20m kaugusele; 4)teavitage elektririkkest telefonil 1343; 
5)voolu alla sattunud inimese lahti rebimisel kasutage isoleerivast materjalist 
eset ja lülitage  elekter esimesel võimalusel välja; 6) kutsuge välja  kiirabi  
telefonil 112 
Elektrivool keskkondades #1 Elektrivool keskkondades #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eva197 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

FÜÜSIKA KONSPEKT 11-KLASS
7
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT 11. KLASS

Ülijuhtivus on nähtus, kus ained madalal temperatuuril ei oma elektrilist takistust. Vooluallika elektromotoorjõud on võrdne kõrvaliste jõudude tööga ühikulise laengu ümberpaigutamisel kogu suletud vooluringi ulatuses. Voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega. Lühisvoolu tugevus on määratud vooluallika elektromotoorjõu ja sisetakistuse suhtega 2. ELEKTRIVOOL KESKKONDADES Elektrolüüt on aine, milles laengukandjateks on ioonid. Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks nim protsessi kui näiteks vaskkloriidi lahustada vees, siis veemolekulide toimel laguneb sool ioonideks CuCl 2 = Cu2+ + 2Cl- Elektrolüüsiks nim elektrivoolu toimel kulgevaid redoksreaktsioone. Elektrivool elektrolüütides on ioonide suunatud liikumine. Vooluga elektrolüütides kaasneb ainete eraldumine elektroodidel.

Füüsika
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ühik 1 T N/A*m Magnetvälja energia Magnetvälja tekitamiseks tuleb kulutada elekrienergiat ja vastupidi: kadumisel indutseerib magnetväli elektromotoorjõu ja voolu, see tähendab, et magnetvälja energia muundub elektrienergiaks. Energia, mis salvestub magnetväljas voolu suurenemisel nullist I-ni, väljendub valemiga: EM=WM=LI2/2 L - Induktiivsus henrides (H) I- Vool amprites Vahelduvvoolu tekitamine Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus perioodiliselt muutub, mis tähendab ka suuna vastupidiseks muutumist perioodiliselt. Laiatarbelise vahelduvvoolu I ja U muutuvad harmooniliselt, st siinus- ja koosinusseaduse järgi ning nende hetkväärtusi tähistatakse i ja u. i = I m sin t ja i = I m cos t . Siinuse ja koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Vahelduvvoolu generaator ­ selle töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel

Füüsika ii
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

...................................................................................................38 7.7. Ülekandenähtused...............................................................................................41 7.8.Alalisvool.............................................................................................................42 7.9. Elektritakistus..................................................................................................... 43 7.10. Elektrivool vedelikes ja gaasides......................................................................45 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud .......................................................................... 46 7.12.Geomeetriline optika..........................................................................................47 7.13.Fotoefekt (välis- ja sise-)................................................................................... 52 8.Tiirlemine ja pöörlemine ...........

Füüsikaline maailmapilt



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun