Praktikum 6 Elektriliinide planeerimine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 09.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on planeerida elektriliinid nii, et liinid jõuaksid igasse majapidamisse ning samas oleks elektriliinide viimine majapidamisest majapidamisse võimalikult odav ning maksumus ühe majapidamise kohta tuleks võimalikult väike. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'i, etteantud joonist kuhu liinid tuli joonistada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word). Töö tulemused: Tööle on lisatud joonis, kus kajastuvad liinilõikude pikkused. Allpool on
Praktikum 6 Elektriliinide planeerimine Töö eesmärk: Planeerida elektriliinid selliselt, et elektriliin jõuaks võimalikult vähese maksumusega igasse majapidamisse. Andmed liinide pikkuste ja maksumuse kohta on kantud tabelisse 6.1. Joonisel 6.1 on välja toodud plaan elektriliinide paiknemise kohta Koostaja: , 02.01.2013 Tabel 6.1. Elektriliinide pikkused ja maksumused. Liinilõik Liini pikkus (km) Kilomeetri Summa (EUR) hind(EUR) A-2 0,27 1300 351 2-1 0,23 1300 299 2-3 0,15 1300 195 3-7 0,43 1300 559
rimisega ning uute elektrirajatiste (elektriliinid, alajaamad, jaotussead- med) projekteerimisega (ja muidugi ka ehitusega) ning vananenud rajatis- te rekonstrueerimisega. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 4 Käesoleva kursuse eesmärgiks on tundma õppida elektrivõrgu ja tema põhiliste elementide – elektriliinide ja alajaamade − projekteerimise alus- te tundmaõppimine. Kursus koosneb viiest suhteliselt iseseisvast osast. I osa. Sissejuhatus. Käsitletakse mõningaid planeerimise ja projektee- rimise üldküsimusi. II osa. Elektrivõrkude projekteerimine. III osa. Elektriliinide projekteerimise alused. IV osa. Alajaamade projekteerimise alused. V osa. Projekteerimisettevõtete üldine projekteerimise tehnoloogia Kursuse eeldusaineteks on: AES 3045 Elektrivõrgud AEK 3025 Alajaamad
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, ...
Toit • Toit on peamiselt taimne: marjad, rohukõrred. • Sööb ka väiksemaid loomi: konnad, maod, putukad. • Kui võimalik nopib põllult kartulit ja porgandit. • Toitumisretked ei ostu suuremaks, kui mõned kilomeetrid. Pojade kasvades muutuvad vahemaad suuremaks. Miks on kaitse alla ? • Oht, et liik kaob – suurimateks ohtudeks on inimtegevus ja kliimamuutus. • Inimtegevus – sookured sõltuvad suurel määral põllumajandusest. • Tihenev elektriliinide võrk – sureb igal aastal kümneid ja sadu linde. • Kliimamuutus – märjad alad muutuvad kuivemaks. Kliima soojenemisega võib selle sajandi lõpuks pesitsusala liikuda 1000 km põhja poole. • Küttimisoht – tema söödava liha pärast. Liigi kaitsmine • Sookurg on kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab. • Koostatud kaitsekorralduskava. (Esimene 2003. aastal) • Sood on looduskaitse alla. Mida peaks kaitseks veel tegema?
Metsandus- ja maaehitustituut Iseseisvad tööd Tartu 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Essee.................................................................................................................................. 3 Teedevõrgu skemaatiline planeerimine............................................................................... 6 Elektriliinide skemaatiline planeerimine. ........................................................................... 10 Dokumentide vormistamine............................................................................................... 12 Tutvumine lõpputööga....................................................................................................... 16 Maa jagamine kruntideks................................................................................................... 17 Essee.
Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis
Elekter Ja Magnetism Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus
Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse
6. Elektri süsteem- Stopp nupp, madalpinge juhe, kõrgepinge juhe, piip, küünal, süütemoodul, (hooratas/magneto) 7. 0,5 mm süüteküünla elektroodi vahe! 8. L- kütus/tühikäik H-kütus/töökäik T-õhk/tühikäik 9. Saeketti saab peatada T kruvi regureerimisega 10. Jahutusribid vajavad iganädalast hooldust 11. .. 12. Langetussuunda mõjutavad- puu kalle, võra asetus, teised puud, maastik, kokkuveotee, tuul, elektriliinide paiknevus, sõiduteede paiknevus, kraavid, hooned.. 13. Langetussälgu sügavus 1/4 -1/5 , langetussälgu nurk (45)-60-90 kraadi, Tasapindade vahe 0-4cm, pideriba ¼ 14. Labidaga keeramine, Vintsimine, Kelk 15. Alt puu ära langetamine millel antud puu rippes on. 16. Ohutu vahemaa 2,5 puu pikkust 17. Sae käivitamine- Jalgevahel, maas 18. Igapäevane hooldus- keti teritus, saelati puhastamine, õhupuhasti
c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga kaasneb: a) üleujutuste kasv b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks c) kaevandusvete pumpamismahu kasv jms. Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb: a) oht kaldarajatistele b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas: a) Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid b) Pikenevad kuivaperioodid ja kõrbed levivad ka Lõuna-Euroopasse c) Üleujutuste risk suureneb jne. Euroopas on temperatuur kõige rohkem tõusnud lõunapoolsetes ja arktilistes piirkondades; sademete hulk on kõige rohkem vähenenud Lõuna-Euroopas ning suurenenud põhja- ja
nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'e, etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Tabel . Elektriliinide pikkused ja maksumused Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus (m²) 1:n 1 1260 56 22,50 1:2,49 2 1230 53,5 22,99 1:2,33 3 1400 57 24,56 1:2,32
Samuti ka voolava vee ja tuule energiat, mis on loodussäästlikumad. Kõige tavalisem viis on selline: kateldes põletadakse sütt ja õli, sealne vesi hakkab keema ja muutub auruks, suure rõhuga aur läbib turbiini ja paneb selle rootori pöörlemad, turbiin omakorda panevad pöörlema generaatorite rootorid, mille pinge on umbes 25 000V. Peale seda juhitakse elekter mööda juhtmeid transformaatorini, kus tõstetakse pinge kuni 400 000 voldini. Seejärel edastatakse seda elektriliinide abil trafodeni, kus pinge kohandatakse 220 voldini. Sealt edasi juhitakse elekter majadesse. Tavaliselt on elumajades pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas. Texases asub maailma suurim tuulepark, mille võimsus on 735 MW. Võrdluseks
kallimaks. Samas konkurents on tihe ja kõik vaatavad, kuidas odavamalt hakkama saaks. Nii ongi sellised sellised veod väidetavalt suuresti tellija südametunnistusel. Ülegabariitsed ja konsolideeritud veod Väga raskete või väga suurte esemete veo korral tuleb kogu teekond kooskõlastada riigi, omavalitsuse või mõne muu tee omanikuga. Tuleb selgeks teha, ega tee peal ei ole sildu või viadukte, mis võivad takistuseks osutuda, et veos mahuks elektriliinide alt läbi jne. Või kui ei mahu, siis kus on võimalikud ümbersõidud. Üldiselt tuleb aga vedu võimaluse korral tükeldada, s.t. tavamõõtmetes detailideks lahti võtta. Kui see ei ole tõesti võimalik, alles siis kasutada ülegabariitset erivedu.Konsolideeritud (ühitatud) saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades. Sellisel puhul veetakse koos mitme saatja kaupa või veetakse kaupa algpunktist sihtkohta
Energiamajanduse skeem looduslike energiavarade elektri-, soojusenergia, energia toimetamine tarbijale hankimine mootorikütuse tootmine nafta ja gaasi ammutamine ja elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia.
Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel puudub elektrijuhtivus, nimetatakse konvektsioonvooluks.
o Millel põhineb elektrimootori töö? Kasutusalad? Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks, Elektrimootoris kasutatakse voolu ja magnetvälja vastastikmõju. Kodumasinates, elektrilistes käsitööriistades. o Elektriohutuse põhilised punktid? Vältida elektriliste majapidamisriistade isolatsiooni rikki minekut, elektri kasutamist niisketes ruumides, töötamist elektriliinide vahetus läheduses. Olla tähelepanelik! ÕPIKUST: 1) pistiku väljatõmbamisel hoidke pistikust, ärge sikutage juhtmest; 2) ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all; 3) ärge lähenege maha kukkunud liinijuhtmele, vaid eemalduge sellest lühikeste sammudega vähemalt 20m kaugusele; 4)teavitage elektririkkest telefonil 1343; 5)voolu alla sattunud inimese lahti rebimisel kasutage isoleerivast materjalist
nende summa jääb muutumatuks: Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, mills süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi. See on põlemine. Selles reaksioonis
Kõik vastused on valed 8. Kõik vastused on õiged 19 Õlilülitis kustub kaar: 1. Õlis 2. Liivas 3. Tahkes aines 4. Tekkinud gaasis 20 Sulavkaitse on ettenähtud: 1. Koormusvoolude katkestamiseks 2. Lubamatute kõrgete pingete katketamiseks 3. Lühisvoolude katkestamiseks 4. Lubamatult madalate pingete katkestamiseks 21 Voolu piiravaid reaktoreid kasutatakse: 1. Trafode ülekoormusvoolude vähendamiseks; 2. Elektriliinide liigpingete vähendamiseks 3. Elektriseadmete ülekoormusvoolude vähendamiseks 4. Lühisvoolude vähendamiseks 5. Elektriseadmete kaitseks. 22.Millises järjekorras toimuvad lülimised elektrimootori käivitamisel (märkida lülitite lülimise järjekord) 23. Milline seade on alljärgneval joonisel 1. Võimsuslüliti 2. Lahklüliti 3. Maandusnoad 4. Koormuslüliti 24. Millise isolaatoriga on tegemist: 1. Tugiisolaator 2. Rippisolaator 3
puudutes soolhappe või väävelhappega. Kõige olulisem omadus alumiiniumil - madala tihedusega, see on kolm korda kergem rauast. Kõrge plastilisus (saavutatud lõõmutamisel temperatuuridel 350-410 ° C) võimaldab teha sellest väga õhuked lehed, näiteks fooliumi paksus võib olla kuni 0.005mm. Tugevuse tõstmiseks lisatakse alumiiniumisse ränit, mangaani, vaset ja muid metalle. Alumiinium ja tema sulamid on kasutatud lennukite- ja masinaehituses, hoonete ja elektriliinide ehitamises ja veel paljudes tööstusharudes. Sellest valmistatakse erinevaid konteinereid ja ventiileid keemiatööstuseks, toiduainetööstuseks kasutatakse fooliumist pakendeid . Laialt levinud on alumiiniumist tehtud köögitarbed. Sulamid ● Duralumiinium - alumiiniumi sulam vasega (2,2-5,2%), magneesiumiga (2-2,7%) ja mangaaniga (0,2-1,0%). Seda karastatakse vees pärast kuumutamist temperatuuril umbes 500 ° C
audio- ja videoseadmed, teisaldatavad valgustid näiteks laualamp. Paljukiuline kaabel on mitmeid kordi painduvam ja võib omada kuumuskindlat isolatsiooni või kaitsekihti. Paljukiulisi kaableid kasutatakse ka kohtades, kus esineb vibratsioon ja põrutused. Juhtmed võivad olla väga erineva läbimõõduga. Arvutis või muusikakeskuses kasutatakse väikese läbimõõduga juhtmeid, aga valgustite ja seinakontaktide ühendamiseks palju suurema läbimõõduga juhtmeid. Elektriliinide juhtmed omakorda on veel suurema läbimõõduga. Juhtmete läbimõõt valitakse neid läbiva voolu järgi. Peale läbimõõdu võivad juhtmed ja kaablid erineda ka isolatsiooni või kaitsekatte värvuse poolest. Arvutites, muusika-keskustes ja muudes sellistes seadmetes tähistab must värv miinust ja punane plussi. Koduses ja tööstuslikus elektrivõrgus on sinise isolatsiooniga neutraaljuhe, kollarohelise triibuga on maandusjuhe, faasijuhtmete isolatsioon on must või pruun.
· Vale elektrinäidu teatamine · Elektrivargused · Tehnilised kaod · Normaalsed kaod on määratud elektrivõrgu konstruktsiooniga ning neid on võimalik arvutada · Rikkekaod tingitud liinide kokkupuutest okstega, isolaatorite vigastustest, lühistest jne · Kommertsmeetmed · Arvestussüsteemi korrastamine ja täiustamine · Kaugloetavad elektriarvestid · Võlglastega ja elektrivarastega tegelemine · Tehnilised meetmed · Elektriliinide ja trafode rekonstrueerimine või asendamine · Organisatsioonilised meetmed · Võrgu skeemi ja talitluse optimeerimine · Koormuste sümmetriseerimine · Tarbimise juhtimine · Pingenivoo reguleerimine 46. Mida määravad elektrivarustuse kvaliteedinõuded? · Võrgusagedus 50 Hz: · Toitepinge veab vastama nimipingele madalpingel on toitepinge 230V · Muud nõuded: värelustugevus (flikker), pingelohud, toitepinge asümmeetria,
ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1
Kõik need on tehtud puidust. Aias on ka kaks kasvuhoonet, millest üks on uuem ja plastikust, teine vanem ning tehtud klaasist. Plastikust kasvuhoones kasvatatakse kurke ning klaasist kasvuhoones tomateid,paprikat ja viinamarju. Teedel puuduvad teekatted. Ukse ees on trepp, mis on tehtud betoonist, käsipuud on puust ja betoon on kaetud kiviplaatidega. Terrasse pole. Kommunikatsoonid: aia taga lõuna pool on elektriliinid. Telekommunikatsioon tuleb elektriliinide kaudu. Veevärk tuleb kaevust. Kanalistatsioon läheb kanalisatsiooniauku, mis asub lõuna poolses küljes värava juures. Vaated: Kujundatava ala olulisem punkt on maja ees. Sealt on vaade majale ja viljapuudele ning haritavale maale. Majast lõuna, lääne ja ida suunas on vaated kortermajadele. Majast põhja poole on vaade tagaaiale ja pargile. Olemasolevad funktisoonid: ala kasutatakse viljade kasvatamseks, lapsed kasutavad ala mängimiseks,
kliimamuutuseid: maa pöörlemise muutus ning maa magnetvälja ajutine nõrgenemine. Maa magnetväli on oluline kaitsekiht, elusorganismidele ning osoonikihile, kosmosest lähtuvate laetud osakeste eest. Kosmiline kiirgus pärineb Päikese pinnalt. Peale igapäevase kiirguse leiavad Päikesel aset ka krooni masspursked (ing. Coronal mass ejection), mille mõju liigub mõnikord otse Maa suunas. Selline päikese aktiivsus häirib näiteks raadiosidet ja elektriliinide tööd. Kui aga magnetväli nõrgeneb, kahaneb ka kaitsevõime. Päikesetormide ajal võivad laetud osakesed lüüa auke Maa atmosfääri. Keemiliste reaktsioonide tagajärjel võivb tekkida ka osoonikihi hõrenemine. Näiteks paikneb Antarktika kohal üks hõrenenud osooniga kohtadest , mida ei tohiks pidada inimtegevusega seonduvaks protsessiks. Lisaks kosmilise kiirguse mõju suurenemisele võib välja nõrgenemine ja pöördumine viia
Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse.Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast, kuid see võtab aega
helpides ei tule see elu õnnetu pisidetail enam isegi meelde. See küsimus. Et kuidas ma sain niiviisi teha? Aga mina mäletan seda ka ülehomme ja ülejärgmisel aastal. Kui mitte lauset, siis seda pilku. Kindlasti. 4 Suurema osa maiste jamade lahendamiseks on seadused kirjutamata. 5 Parim mida sa teha oskad, on põgenemine. Aga seda vaid füüsiliseks lõdvestumiseks. Nii istud sa näiliselt rahulikult roolis, mööduvate elektriliinide ja üllatustevaba maastiku taustal, planeerid hooletut möödasõitu... Mis? Muidugi mitte. Sul ei jagu südikust! Mõte lüliti ootamatust nullseisust tundub vabastav, aga tulemuse võimaluste hulk hirmutab. Kindlasti pole see 1+1=2. Ja siis leiad sa lahenduse. Kui mitte enese jaoks, siis laiemas plaanis kindlasti. Tarvis pole muud kui tibakest empaatiavõimet, võimet transformeeruda, saada osakeseks ülejäänud massist, läbi nende silmade, ruumist, läbi selle tahkude
transpordivahendites) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel (elektrijaamad) Miks elektrienergia? Tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum, kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia Elektrienergia on sellise domineeriva koha võitnud kõigepealt sellega, et: ◦ teda saab lihtsalt muuta teist liiki energiaks ◦ teda saab edastada elektrijuhtide kaudu (nt elektriliinide abil) Kütuse energia kasutamine soojuselektrijaamas 33% • ELEKTRIENERGIA • KAOD 42% JAHUTUSVEEGA • KAOD PÕLETAMISEL (mittetäielik põlemine, tuhagab lahkuv ja 14% korstnasse minev soojus) • MUUD KAOD
Sissejuhatus Tänapäeval on trantspordimajandus ilma õhusõidukiteta lausa mõeldamatu: kõik kaugemad reisid sooritatakse harilikult ikka lennukitega. Kiireloomulisi kaubasaadetisi ja postikotte liigub lennujaamade tõstukitel ja trantsporttööridel iga päev kümnete tonnide viisi. Raske on üle hinnata õhusõidukite tähtsust ka sõjanduses. Geoloogide rännakutel, metsatulekahjude avastamisel ja kustutamisel, elektriliinide ja gaasijuhtmete kontrollimisel, jääluurel, kalaparvede järgimisel, viljapõldude ülevaatusel, metsloomade jahil, suurte mastide püstitamiseks ja väga paljudel siin loetlemata töödel on lennukeid ja koptereid muutunud tihti täiesti asendamatuks .Maa- ja merejõududel ilma lennuväe toetuseta on väga vähe lootusi lahingus edu saavutada. Lennunduses on alati ristunud oma ajastu teaduse ja tehnika kõige eesrindlikumate esindajate mõtted
Lubamatult palju hävineb kuklaspesi metsamajanduslikel töödel. Talvise raie korral hävivad langil praktiliselt kõik pesad kuhila laialiajamise või kinnitallamise ja sellele järgneva külmumise tõttu. Suvisel lageraiel hävineb pesi vähem, kuid allesjäänud pesakonnad on määratud hukkumisele toidupuuduse tõttu. Seetõttu tuleb : 1.Lageraiele eelneval varakevadel elujõulised kuklaspesad langilt üle viia teise sobivasse kohta. Samuti tuleb pesad ära viia kraavide ja elektriliinide trassidelt enne puude langetamsit. 2.Hooldusraied ja aegjärgulised raied organiseerida selliselt, et puude langetamine ja kokkuvedu kuklaspesi oluliselt ei kahjustaks. Tuleb vältida siplegate poolt külastavate lehetäipuude raiumist. 3. Pesaterritooriumi piirkonnas tuleks loobuda keemilisest tõrjest, sest need piirkonnad on piisavalt kahjurikindlad. [7] Kaitse loomariigi esindajate kahjustava tegevuse vastu
piirnormid, milleks on eriti madalasagedusliku ja madalasagedusliku elektrivälja korral 1,0 V/m, madalasagedusliku magnetvälja korral 25 nT ja eriti madalasagedusliku magnetvälja korral 250 nT. Elektromagnetväli koosneb elektri- ja magnetväljast. Elektri ülekandmist ilma nimetatud väljadeta eksisteerida ei saa. Iga pingestatud elektrijuht või seade alates võimsatest elektriliinidest kuni iga kodumasinani välja tekitab enda ümber elektri- ja magnetvälja. Väljade tugevus elektriliinide ümber sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib. Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Elukeskkonnas peab elektromagnetvälja tugevus vastama kehtestatud riiklikele piirväärtustele. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatu piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. Kõrgepingeliinid
Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Laengukandjate korrapärast liikumist elektri- või pooljuhis elektrivälja mõjul nimetatakse juhtivusvooluks. Elektrilaenguga laetud makroosakeste või kehade liikumist vaakumis või keskkonnas, millel
Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele
Potentsiaalse tahtliku tapmise oht võib kerkida asustusmaterjali tootvates kalakasvatustes. Probleemiks on lindude küttimine rände ja talvitusaladel eelkõige Etioopias, Sudaanis ja Sahhara lõunaosas. Ka Lõuna-Euroopas on salaküttimine oluline oht. Keskkonnamürkide mõju võib olla Eestis vähemalt keskmise tähtsusega ohutegur. Keskkonnamürgid võivad teatud juhtudel vähendada must-toonekure toidubaasi ja see omakorda vähendab selles piirkonnas toituvate paaride produktiivsust. Elektriliinide tähtsust ohutegurina Eestis ei osata veel hinnata, kuid eeldatavasti see eksisteerib ning on keskmise tasemega. Eestis puuduvad usaldusväärsed andmed viimasel kümnendil elektriliinides hukkunud must-toonekurgede kohta. Liinides hukkumist on suhteliselt keeruline tõestada, kuna liinialused on sügiseti raskesti jälgitavad kõrge rohukasvu ja väikekiskjate aktiivse tegutsemise tõttu laipade hävitamisel. Peamisteks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktorik Euroopas on
Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel: Kui φ = 0 siis cosφ = 1 ja võimsus on maksimaalne, Kui φ = 90° siis cosφ = 0 ja võimsus on 0 Võimsus vahelduvvooluringis: N=I*U*cos φ (cos φ on võimsustegur) Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid elektrimasinaid. Kolmefaasilises süsteemis on elektromotoorjõudude summa igal ajahetkel null, see asjaolu võimaldab kolme faasi voolu üle kanda vaid kolme juhtme kaudu. Elektrienergia ülekanne: Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja
peakilp. Määramatu jõu all mõistetakse elektrisüsteemi varustuskindluses selliseid asjaolusid ja sündmusi mis ei võimalda elektriettevõtjal täita turuosaliste eest lepinguga võetud kohustusi ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilises talitluses ,neid asjaolusid või sündmusi kas ei võinud ette näha ,kuid neid sai ette näha ei saanud vältida ega ületada. Määramatuks jõuks loetakse eeskätt loodusõnnetusi elektriliinide projekteerimisnorme ületavat äikest ,tuult ,tulekahjusid, majandusblokaadi, elektrisüsteemidega ühendatud riikide vahel ,streiki, diversiooni akte ja eriolukorra väljakuulutamist. Summaarsete katkestuste hulka ei arvestata ka plaaniliste hooldustega ja remontidega seotud katkestusi millest on tarbija eelnevalt teade kanalite(ajalehe, võrguettevõtja veebilehe jms) kaudu. Pinge kvaliteedi tagamisel lähtub võrguettevõtja Eestis
- Veoviisi valik (kõige soodsam, kiirem ja optimaalsem veoskeem) - Transpordivahendite valik (kauba omapärale vastav veovahend (veose optimaalse mõõdud, teljekoormuste jaotus, turvaline kinnitamine), käsitlemise skeem (ümberlaadimine sadamates)) - Veokulude arvestamine (laadimine/mahalaadimine, autovedu, treileri kasutamise tasu, veoload/saateautod/politsei, liiklusmärkide eemaldus/paigaldus, elektriliinide väljalülitus/liinide tõsted, merevedu, kulu laevapiletitele, võimalikud seisakud/sõidukeelud jne) Hinnapakkumise esitamine - Veoskeemi lühike kirjeldus koos hinnapakkumisega - Tagasisise küsimine - Vajadusel uue soodsama/kiirema veoskeemi pakkumine - Tagasisise küsimine - VEOTELLIMUS! Näiteid erivedude tootmisprotsessist (pöörake tähelepanu võimalikele kitsaskohtadele)
Välgulöök võib süüdata rõivaid, paisata kannatanu maha või põhjustada isegi silmapilkse surma. Suuna kõik inimesed välgulöögi paigast eemale nii kiiresti kui võimalik. 6 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 2.2. Kõrgepingevool Kokkupuude elektriliinide ja kõrgepingekaablite kõrgepingevooluga on tavaliselt silmapilkselt surmav. Nendel, kes ellu jäävad, on rasked põletused. Lisaks põhjustab elektrilöök lihaskrambi, mis võib kannatanu eemale paisata, põhjustades vigastusi, näiteks luumurrud. Kõrgepingevool võib hüpata kuni 18 meetri kaugusele. Niisugused materjalid nagu kuiv puu või riided ei kaitse inimest. Elektrivool tuleb katkestada ja isoleerida enne, kui kannatanule läheneda
ühiku kohta 2 korda ja Rootsiga võrreldes 4 korda rohkem CO2. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 2530% rohkem soojust kui Helsingis. (1) Kasvuhoonegaaside suurim tootja Eestis on energeetikasektor, mis annab 92% kogu CO2 heitkogusest. Eestis põhineb elektrienergia tootmine peamiselt põlevkivienergeetikal, mis on muude kütustega võrreldes ka märksa suuremat keskkonnakahju. Juba elektrijaamade omatarve ja elektriliinide kaod moodustavad ligi 25% kogu elektritoodangust. Nii paisatakse näiteks Eestis 1 kWh elektri tootmisel õhku keskmiselt 1,18 kg CO2, seevastu Poolas on see elektritootmise keskkonnamõju näitaja 0,96 kg, Euroopa Liidu keskmine 0,34 kg ja nt Rootsis vaid 0,03 kg. (1) 4 2. Kyoto protokoll ja saastekvootidega kauplemine Eesti on alla kirjutanud Kyoto leppele, millega oleme kohustatud aastatel 2008-2012 vähendama
või mitte. Võrgu muutuja väljundid üks sõlm võib kohustatud võrgu muutuja sisendite teiste sõlmede tingimusel, et andmetüübid vahel toodangut ühe ja sisend teiste vahelisel kokkuleppel. 2. STANDARTID LonWorks on ISO / IEC standardi koosneb järgmistest osadest: · ISO / IEC 14908-1. sideprotokoll · ISO / IEC 14908-2. Keerupaarkaablid traat signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-3. Elektriliinide signalisatsiooni tehnoloogia · ISO / IEC 14908-4. IP ühilduvus (läbindusmehhanismid) tehnoloogia Lisaks teiste standardiorganisatsioonide poolt vormistatud standartid LonWorksile: · ANSI / CEA 709,1-B-2002. Kontroll võrgustike ja kodu kontroll (ANSI spetsifikatsioon KMH / CEA 709,1 kaudu kättesaadavaks Global Engineering dokumendid). · ANSI / ASHRAE 135-1995. MAC kihi Hoone automaatika ja juhtimissüsteem Networking standard
ilmastikuolude korral, sest tavatingimustes suudavad linnud edukalt tuulikuid vältida. Kaudselt võivad tuulikud mõjutada lindude haudumist, pesitsust, rännet ning toiduotsingut. Kuid pinnamood on Eestis tasane ning tuulikutele sobivad lagedad alad väikesed. Tavaliselt mahutavad kõige enam mõnikümmend, enamasti aga paar tuulikut. Seega ei kujuta nad lindudele väga suurt ohtu. Statistika näitab, et kümne kilomeetri pikkuse tuulikuriviga võrreldes hukkub linde viis korda rohkem elektriliinide tõttu ning viisteist korda rohkem liikluses ja lisaks veel linde hukutavad peegelklaasidega kõrghooned. Piisab kui ei ehitata tuulikuid peamiste rändeteede ja suuremate pesitsusalade lähedustesse. Selleks, et tuulikuid lindudele veelgi ohutumaks muuta tuleks vältida linde pimestavaid signaallampe ja kasutada monoliitseid torutorne, sest tihti armastavad röövlinnud varitseda sõrestikmasti lattidel. Saaki märgates ei pane nad enam pöörlevat tiivikulaba tähele
ebakompententsus, hooletus, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlik õnnetuste tekkimine Inimese emotsionaalne ja tervislik seisund Õnnetuste võimalikud põhjused Tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne) Välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne) Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused) Üks suurõnnetuse valemitest Riski suuruse määramiseks võib kasutada valemit R = (E + V + K) x T, kus R-riski suurus, E-kannatanute arv, V-tagajärjed varale, K-keskkonna kahjustus, T- õnnetuse tõenäosus Riski taseme/suuruse määramiseks: RT =R/OJ x KT OJ-operatiivjõud, KT-objekti kaitsetuse tase Kannatanute arv E ehk tagajärjed elule ja tervisele R = (E + V + K) x T I Tähtsusetu - ajutine kerge kahjustus (alla
• Puistatakse ja tihendatakse toru alla olev kaitsekiht • Paigaldatakse toru • Puistatakse pinnas mõlemale poole toru • Tihendatakse • Puistatakse torule pinnase kaitsekiht • Tihendatakse käsitsi võielektrimootori või pneumorulliga • Puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest 36. Teedeehituses teostatavad ettevalmistustööd 1) Tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) Tee trassi väljamärkimine looduses: 3) Side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) Torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) Tee trassi puhastamine metsast või võsast ning planeerimine; 6) Teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastmine , planeerimine ning ettevalmistamine 7) Ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine. 37.Teetrassi mahamärkimine pinnasetööde teostamiseks. 38. Märketööd pinnasetööde teostamiseks buldooseriga
Kõige kõrgem mängi Karula rahvuspargis on Tornimägi kõrgusega 137m (1). Suured metsa-alad koos looduslike järvede ja soodega moodustavad Kagu-Eesti suurima metsamassiivi. Peamiselt rahvuspargi lõunaossa jääv tüüpiline loodusmaastik katab 70% rahvuspargi pindalast. Sellistes metsamassiivis leiavad endale elupaiga suuri inimest puutumatuid loodusmaastike vajavad loomad, linnud ja taimed. Peamiseks loodusmaastikku ohustavaks teguriks on teede ja elektriliinide jaoks laiade sihtide rajamine (1). Karula rahvuspargi pärandkultuurmaastik paikneb suurel osal kuplistikes, kus mullad on viljakamad kui teistel aladel. Pärandkultuurmaastik laiub peamiselt rahvuspargi põhapoolses osas, ning on elupaigaks paljudele liikidele, kes on harjunud elama inimsega kõrvuti (4). 2.2 Veekogud Mandrijää taandumisel tekkis Karula kõrgustiku alale palju järvi, millest 40 jääb rahvuspragi alale
Väga oluliseks nõudeks releekaitsele on see, et lühise korral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete elektriseadmete sisse- ja väljalülitamistel tekkivad ülepingeimpulsid jne. Alajaamade seadmete piksekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid, elektriliinide kaitseks aga piksetrosse ( vt Energiaõpik, www.energia.ee). 11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: 1) dielektriliste vedelike voolamisel
Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused 1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius
Kirjelda GPS punkti valiku põhimõtteid ja lahendamine,kus tuleb jälgida järgmisi aspekte. rekognostseerimist- Vaba nähtavus 15-20˚ 1)algtundmatuks peab saama üldjuhul täisarvulise horisondist ülespoole; Punkte ei tohi paigaldada väärtuse st. Nn fikseeritud lahendi,siiski lubatakse peegeldavate pindade ligidusse; Vältida punktide erinevus täisarvust kuni 0.01, 2)hea paigaldust elektriliinide, kaablite ja satelliidigeomeetria ja maksimaalne sateliide arv, sidekommunikatsioonide mastide ligidusse; Punktid 3)vaatlusaeg peab olema küllaldaselt pikk, peaksid olema autoga juurdepääsetavad ja kergesti 4)mitmeteelisuse puudumine, 5)lühikeste baasjoonte leitavad. puhul (<20 m) tuleb kasutada ühesageduslikke ja 56. Kirjelda GPS vaatlusaegade planeerimist ja
mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tanklad jne uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne Geoloogilised uuringud, Uue tehnoloogia Elektriliinide, torujuhtmete kaevandusohutus jms väljatöötamine, tööjõu ehitus ja hooldamine jm koolitamine jm Äriteenused 1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses
7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat töötamiseks. Tehnoloogia arenguga suureneb jõudsalt elektrienergia tarbimine, mille tulemusena elektritootjad omakorda tõstavad vajaliku elektrienergia hinda. Energiahindade tõusuga omandab energiasääst järjest suurema tähenduse
Sujuval sageduse muutmisel võib leida sageduse, mille juures pingekolmnurk taandub sirglõiguks. Vool on pingega faasis. ja vooluringi kogutakistuse määrab ainult aktiivtakistus. Niisugust olukorda nimetatakse pingeresonantsiks ja sagedust resonantssageduseks. Xl=Xc ja järelikult Ul=Uc, kus Uc- Ul=0 Kolmefaasiline süteem- Kolmefaasilist vahelduvvoolusüsteemi kasutatakse elektrijõumasinates ning ülekande- ja jaotusvõrkudes. Sellise süsteemi eeliseks on elektriliinide ja trafode väiksem materjalikulu. Veelgi olulisem on, et kolmefaasilise voolu pöörlev magnetväli võimaldab ehitada töökindlaid ning väga lihtsaid elektrimasinaid Elektrienergia ülekanne- elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle
annaabi.ee 
