Vooluringi osad (0)

Vooluringi osad

Lüliti on elektriahela või selle osa ühendamiseks või katkestamiseks mõeldud seade.
Lüliti põhiosad on liikuvate ja liikumatute kontaktide süstem, käsi-, vedru-, elektromagnet- või peumoajam ning klemmid .Eristatakse madalpinge - (kuni 1000 V) jakõrgepingelüliteid (üle 1000 v). Ülitugeva voolu ja kõrge pinge koral kasutatakse lülitites kaarekustuteid (püüavad ära hoida karlahendust).
On olemas mitut liiki lüliteid nt:
tumblerlüliti
klahvlüliti
surunupp-lüliti
pöördlüliti
liuglüliti
lukklüliti
Lüliti liigitus:
lülituskordade arv
lubatud voolutugevus (A)
lubatud pinge (V)
fikseeruvus
Tarviti on suvaline seade, mis tötab elektrivooluga.
Elektritarvitiks on näiteks arvuti, telekas , tinutuskolb, kell, pangaautomaat, kõlar, külmkapp, elektrimootor, küttekeha,
lamp, taskutelefon. Tarvits muundub elektrienergia
mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks
energiaks, küttekehas soojusenergiaks,
lambiks soojus - ja valgusenergiaks, telefonis
elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks.
Juhe ehk isoleerjuht on ühekordse isolatsiooniga ühest või mitmest juhist koosnev elektrit juhtivast metallist (tavaliselt vask või alumiinium või nende sulamid , erijuhtudel teras, bi– või väärismetall) elektrijuht , mida kasutatakse elektriinstallatsioonitöödel elektrienergia või -signaalide edastamiseks ja kaablite valmistamisel.
Paljasjuhtmed ehk paljasjuhid on juhtmete eriliigiks, mida kasutatakse elektriülekande õhuliinides ning elektritööde tegemisel teisaldatavates maandusjuhtmetes. Õhuliinide paljasjuhtmed ehk liinijuhtmed on isoleerimata Traadid või trossid, mida paigaldatakse elektriülekande liinide mastide isolaatoritele. Alumiiniumtrosse valmistatakse välisläbimõõduga 5,1 – 36,9 mm. Vaskjuhtmeid (trosse) valmistatakse diameetriga 2,24 – 25,2 mm, läbimõõduga kuni 3,6 mm koosneb juhe ühest traadist. Terasjuhtmeid (trosse) valmistatakse diameetriga 3 – 12,6 mm, läbimõõduga kuni 5 mm koosneb juhe ühest traadist. Valmistatakse ka terassüdamikuga alaumiiniumjuhtmeid diameetriga 4,5 – 42,4 mm. Liinide paljasjuhtmete materialina on kasutusel alumiiniumi-, vase- terase- ja teisi sulameid.
Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline , keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel.
Nt: generaator, päikesepatarei, aku, hüdroenergia, termoelement, tuulegeneraator !!!
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks ), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks:
Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad:
Molekulide soojusliikumise ( kulgliikumise , pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia;
Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia;
Tuumaenergia.
Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms.
Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Lihtsaim näide on süsinikku sisaldavate ainete keemiline reaktsioon õhuhapnikuga, mills süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi. See on põlemine. Selles reaksioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Öeldakse, et süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Protsess kulgeb enamasti intensiivselt, leegina. Samuti toimub vesiniku ühinemine hapnikuga, kus uue ainena tekib vesi, õigemini veaur, ja eraldub soojusenergia . Reeglina toimuvad kõik põlemisprotsessid meid ümbritseva keskkonna temperatuurist märksa kõrgematel temperatuuridel . Põlemisprotsessi käivitamiseks (alustamiseks) on vaja tõsta nende ainete temperatuuri süttimistemperatuurini - protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine.