15. Milliste värvide abil ja kuidas on võimalik saada kõiki erinevaid värvitoone? Ekraan koosneb kolmevärvilistest (punane, roheline, sinine) erinevatest tükikestest, erineva tugevusega helendudes on võimalik saada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone 16. Millistest elementidest koosneb teleri ekraan ja kuidas tekivad ekraanile erinevad värvid? Televiisori ja arvuti ekraanid tekitatakse värviline pilt kolme põhivärvi abil: punane, sinine, roheline 17. Mis on valgusfilter? Valgusfilter on materjal mis laseb läbi ainult enda värvi valgust, teised värvid neelduvad Ülesanded Muud mõisted: Valge valgus- valge valgus on liitvalgus, mis koosneb värvilistest valgustest Värviline valgus- värvilised valgused, mis üksteisele küllalt kiiresti järgnevad või vahetuvad, liituvad aditiivselt?????? Valgus- valgus on liitvalgus ja erinevad spektri värvid selle koostisosad
TELEVIISOR TELEVIISOR Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue"). • Igal värvusel on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. PLA...
Värvusõpetus Valguse spekter: Valge valgus ehk liitvalgs, koosneb spektri värvidest. Valge valguse spektri moodustavad punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne. Monitoril saadakse erinevad värvitoonid kolme põhivärvi(roheline, sinine, punane)segades. Valgusfilter: Valgusfilter-(värviline) klaas või plastik, mis laseb läbi kindlat värvi valguse ülejäänud neelduvad. Värviline pind: Värviline pind-neelab kõik valguseid peale selle millisena ta meile paistab. Speriskoop: Speriskoop-seadeldis, mille abil saab vaadelda spektri värve.
kätistega nahkkindaid (Joon.2). Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga (Joon. 5) ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga (Joon. 6). Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). Valgusfiltrid on vajadusel vahetatavad. Aktiivse isetumeneva valgusfiltri algtumedus on 3-4 DIN. Kaarleegi süttides tumeneb valgusfilter silmapilkselt tumeduseni10-11 DIN. Kaarleegi kustudes taastub valgusfiltri
Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga (Joon. 5) ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga (Joon. 6). Passiivse valgusfiltriga maskil Joon. 5 Keevitusmask passiivse valgusfiltriga on ühe kindla tumedusega valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). Valgusfiltrid on vajadusel
Kujutis : Tekitatakse läätsega . Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse...
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 11.04.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 9 OT FRESNELI DIFRAKTSIOON ÜMMARGUSE AVA KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Ümmarguse ava difraktsioonpildi uurimine, Valgusallikas, ekraanid avadega, valgusfilter, okulaar, optiline valguse lainepikkuse määramine. pink. Skeem Töö käik. 1. Asetage detailid optilisele pingile skeemi kohaselt. Ekraanide 3 ja 4 asend optilisel pingil on fikseeritud. Kaugus nende ekraanide vahel a=100 cm. Kontrollida seda. Lülitage sisse valgusallikas 1. 2. Okulaar 5 kinnitage alusele nii, et difraktsioonpilt jääks okulaari vaatevälja keskele. 3
3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate Joon. 4 Kaitseprillid detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning slaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga (Joon. 5) ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga (Joon. 6). Joon. 5 Keevitusmask Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega passiivse valgusfiltriga valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). Valgusfiltrid on vajadusel vahetatavad. Aktiivse isetumeneva valgusfiltri algtumedus on 3-4 DIN
Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3). joonis3: kõrvatroppid Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske . Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga.ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga. Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). 8 Elektroodid Kaarkeevituse elektroodi kaks põhiülesannet on: 1.voolu juhtimine keevituskohta kaarleegi tekitamiseks 2. keevisõmbluse tekitamiseks vajaliku lisametalli viimine keevisvanni
SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Suhkrulahuse eripöörangu või Töö vahendid: Poolvarju polarimeeter, kontsentratsiooni määramine analüütilised kaalud, mensuur, mõõtjoonlaud, suhkur Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 1 lamp 2 kondensor 3 valgusfilter 4 polarisaator 5 kvartplaadiga diafragma 6 uuritava vedelikuga täidetud toru 7 analüsaator 8 pikksilm Töö teoreetilised alused Mitmetel kristallidel ja lahustel on omadus pöörata neid läbiva lineaarselt poleriseeritud valguse polerisatsioonitasandit. Niisugused aineid nimetatakse optiliselt aktiivseteks. sEllisteks on näiteks kvartsikristallid ,suhkru,kampri,nikotiini lahused. Optiliselt aktiivset
SUHKRULAHUSE ERIPÖÖRANG Töö eesmärk: Töövahendid: Suhkrulahuse eripöörangu või Poolvarju polerimeeter,analüütilised kaalud, kontsentratsiooni määramine. mensuur,mõõtjoonlaud,suhkur. Skeem 1 2 3 4 5 6 7 8 · 1 lamp · 2 kondensor · 3 valgusfilter · 4 polarisaator · 5 kvartplaadiga diafragma · 6 uuritava vedelikuga täidetud toru · 7 analüsaator · 8 pikksilm Töö käik 1. Tutvuge polerimeetri ehitusega ja tema reguleerimisvõimalustega 2. Lülitage polerimeetri lamp sisse ning reguleerige pikksilma vaateväli tervaks 3. Leidke polerimeetri nullasend. Selleks pöörake analüsaator sellisesse asendisse
Valgusallika spekter näitab, millist valgust valgusallikas kiirgab. Valge valgus koosneb värvilistest valgustest, mille koostis on samasugune nagu Päikese valgusel. Ultravalgus ja infravalgus pole inimestele nähtav. Ultravalgus on organismidele ohtlik. Valgusfilter on seade (keha), mis laseb valgust läbi valikuluselt. Valgusfiltreid kasutatakse värviliste valguste eraldamiseks liitvalgustest. Valgusfilter laseb läbi iseenda värvi valgust. Valgused, mille värvus ei lange kokku filtri värvusega, neelduvad selles. Värviline pind on pind, mis peegeldab valgust valikuliselt. Värviline pind peegeldab iseenda värvi valgust. Valgused, mille värvus ei lange kokku keha pinna värvusega, neelduvad kehas. Nägemine on ümbritseva maailma tajumine valgusaistingu abil. Silm on nägemisorgan. Nägemiseks peab valgus silma sattuma.
3). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate Joon. 4 Kaitseprillid detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning slaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga (Joon. 5) ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga (Joon. 6). Joon. 5 Keevitusmask Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega passiivse valgusfiltriga valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). Valgusfiltrid on vajadusel vahetatavad. Aktiivse isetumeneva valgusfiltri algtumedus on 3-4 DIN
33).Kõrvartopid Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 4) ja keevitusmaske (Joon. 5 ja 6). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki Joon. 4 Kaitseprillid eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga (Joon. 5) ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga (Joon. 6). Joon. 5 Keevitusmask Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega passiivse valgusfiltriga valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). Valgusfiltrid on vajadusel vahetatavad. Aktiivse isetumeneva valgusfiltri algtumedus on 3-4 DIN
27).Joon. 27 Keevituskindad ja saapad Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 28). Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 29). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning šlaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga (Joon. 30) ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga (Joon. 31). Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega valgusfilter. Valgusfiltrid on vajadusel vahetatavad. Aktiivse isetumeneva valgusfiltri algtumedus on 3- 4 DIN. Kaarleegi süttides tumeneb valgusfilter silmapilkselt tumeduseni10-11 DIN. Kaarleegi kustudes taastub valgusfiltri algtumedus
(Silmas toimub liiga kiire valguse murdumine) Kaugnägijad- Kaugele näevad, lähedale ei näe. (Silmas toimub liiga aeglane valguse murdumine) Valge valgus on liitvalgus mis koosneb kõigist spektri värvidest. Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus
(Silmas toimub liiga kiire valguse murdumine) Kaugnägijad- Kaugele näevad, lähedale ei näe. (Silmas toimub liiga aeglane valguse murdumine) Valge valgus on liitvalgus mis koosneb kõigist spektri värvidest. Keha näeme värviliselt kuna kehale langeva liitvalguse korral peegeldub tagasi see spektri värv mis värvi keha on. (Teised spektri värvid neelduvad kehas) Inimene tajub ainult kolme värvi. Valgusfilter laseb läbi ainult seda värvi valgust, mis värvi ta ise on. (Ülejäänud spektri värvid valgusfiltris neelduvad) Valgusfilter on värviline läbipaistvast materjalist keha. Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise ja vastandik mõjuga. Otsene mõõtmine - Mõõteriistaga mõõdetakse otsitavat suurust. Kaudne mõõtmine Ei mõõdeta otsest suurust. Arvutatakse välja otsitav suurus. Tihedus
Maxwell tõestas teoreetiliselt, et olemas on elektromagnetlained, mis levivad ka tühjuses. Valguse levimiskiirus õhus on3*108 m/s. Optika: Laineoptika ja Kvantoptika. Lainepikkus (1 nm), laineperiood T (1 s), laine sagedus f (1 Hz), laine kiirus v (1m/s) v=f=/T Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid. Põhi: pun, roh, sin. Värvusi saab liita ekraanile üheaegselt erineva lainepikkusega valgusvihte juhtides, valgusfilter allika ees(nt hõõglamp). Valguse difraktsioon: on sirgjoonelise levimise teelt, esineb väikeste avade ja tõkete juures. Difraktsioon esineb kõigi lainete puhul, kui ava mõõtmed lainepikkusele lähedased on, kuid mitte suure ava korral. Valguse inferents: on laine energia ruumiline ümberjaotumine. (3 joon. Laine põhja ja harja koht.) 1)monokromaatne valgus-ühe kindla lainepikkusega kiirgus (laserid) 2)polükromaatne v.- sisaldab erinevaid
2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 hõõglamp 8 objektiiv 2 kondensaatori lääts 9 prismade süsteem 3 valgusfilter 10 limbiga okulaarvõrk 4 diafragma 11 okulaar 5 pööratav peegel 12 lugemismikroskoop 6 lääts 13 minutiskaala 7 töölaud 14 okulaar Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret
Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe. Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille (Joon. 6) ja keevitusmaske (Joon. 7 ja 8). Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning slaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Joon. 7 Keevitusmask Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga passiivse valgusfiltriga ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN)
Rakuvälised ained, mida toodab mükobiont ainult kooselus fotobiondiga. Paiknevad samblikus kas koorkihis või südamikukihis, olles ladestunud seenehüüfi seintele. Enamasti kristallilised ained, mis lahustuvad vees halvasti. Keemiliselt ehituselt väga mitmesugused (alifaatsed ja aromaatsed ained: depsiidid, depsidoonid, kinoonid). Sablikuaine on nt vulpiinhape. Samblikainete funktioonid: · Kaitse valguse eest Koorkihi pigmendid valgusfilter Värvitu atranoriin muudab valguse lainepikkust · Kaitse teiste organismide eest Allelopaatiline efekt Antibiootiline toime Kibe maitse - kaitse ärasöömise eest · Keskkonna kujundamine soodsamaks · Vajalikud füsioloogilistes protsessides · Jääkproduktid Uurimismeetodid: 1. Värvustestide meetod ± teatud kindlate ühenditga reageerides annavad paljud samblikuained kindla
eraldi filtreerides, nagu näha joonisel. LCD ise ei kiirga valgust. Kasutatakse fluorestseeruvaid torusid LCD kohal, kõrval või taga. Valge difusioonipaneel LCD taga suunab valguse ringi ja hajutab ühtlaselt laiali. Liikudes edasi läbi filtrite ja vedelkristalli läheb üle poole valgusest kaduma Värvivedelkristallpaneeli konstruktsioon: 1 - luminofoorlambid, 2 - tagumine polarisaator, 3, 5 - klaasplaat, 4 - vedelkristallid, 6 - punane valgusfilter, 7 - roheline valgusfilter, 8 - sinine valgusfilter, 9 - spetsiaalfilter, 10- eesmine polarisaator LCD-kuvari tööpõhimõte: Passiivmaatriksis kasutatakse lihtsat võret pingestamaks konkreetset ekraanipikselit. Klaasplaatidele kantakse läbipaistavast juhtivast materjalist triibud. Vedelkristall paigutatakse klaasplaatide vahele, plaatide väliskülgedele kantakse polariseeriv kile. Konkreetse pikseli sisselülitamiseks rakendatakse pinge ühe võre tulba ja teise võre rea vahele. 7
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
Lisaks sellele võimaldab keevitusmaski tume valgusfilter näha keevitustsoonis toimuvat. Valgusfiltri tööpõhimõtte järgi jagunevad keevitusmaskid kaheks: passiivse valgusfiltriga (Joon. 5) ja aktiivse isetumeneva valgusfiltriga (Joon. 6). Passiivse valgusfiltriga maskil on ühe kindla tumedusega valgusfilter (tavaliselt 10-11 DIN). Valgusfiltrid on vajadusel vahetatavad. Aktiivse isetumeneva valgusfiltri algtumedus on 3-4 DIN. Kaarleegi süttides tumeneb valgusfilter silmapilkselt tumeduseni10-11 DIN. Kaarleegi kustudes taastub valgusfiltri algtumedus. Valgusfiltri tumedusastmeid on võimalik muuta Aktiivse valgusfiltri toiteallikaks on päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Tumeduse aste DIN 30 75 9 75 200 10
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
orienteeruvad seejuuresvedelkristallaine molekulidega paralleelselt. Sõltuvalt kasutatud lisandainest omandavad ergastamata vedelkristallid kindla värvuse. Vedelkristallide ergastamisel elektrivälja värvus kaob. Mitmevärviliste kujutiste tekitamiseks kasutatakse spetsiaalseid värvifiltreid. Ühe taolise seadme ehitus nähtub allolevalt jooniselt Värvivedelkristallpaneeli konstruktsioon: (1- luminofoorlambid, 2- tagumine polarisaator, 3,5- klaasplaat, 4- vedelkristallid, 6- punane valgusfilter, 7- roheline valgusfilter, 8- sinine valgusfilter, 9- spetsiaalfilter, 10- eesmine polarisaator) Kuvapaneeli taga asuvad 4 luminofoorlampi, millede poolt tekitatud tugev valgusvoog suunatakse läbi tagumise polarisaatori. Polarisaatorit läbivad ainult need valguskiired, mille võnketasapind ühtib polarisatsioonitasapinnaga. Sõltuvalt vedelkristalli elementide (pikselite) ruumilisest orientatsioonist läbivad polariseeritud valguskiired neid või mitte
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
