c. Radiaalpuurpink d. Konsooliga horisontaalne freespink Question 5 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milliseid materjale saab töödelda elektroerosioonpingis? Select one: a. Elektrit mittejuhtivaid materjale b. Kõiki materjale c. Elektrit juhtivaid materjale d. Keraamikat ja komposiite Question 6 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millised neist on lehtmetalli töötlemise seadmed? Select one or more: a. Kruvipress b. Painutuspress c. Hüdrauliline lõikepress d. Lehetöötluskeskus Question 7 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist hambatöötlemisviisidest toimub laastu eraldamisega? Select one or more: a. Freesimine b. Tõukamine c. Rullimine d. Sepistamine Question 8 Correct Mark 4 out of 4 Flag question
KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
11) Peadeformatsioonide summa on võrdne:nulliga 12) Deformatsiooni kiiruse suurenemine viib metalli: plastsuse vähenemisele. 13) Külmdeformeeritud terase kalestumise võib kõrvaldada: rekristalliseeuva lõõmutamisega. 14) Suurim kogus töödeldabvast terasest töödeldakse järgmisel survetöötlusmeetodil: valtsimine. 15) Metalli haardetingimused valtsimisel tagatakse kõige paremini samaaegse: hõõrde teguri ja haarde nurga suurendamisega. 16) Kalibreeritud valtse ei kasutata: lehtmetalli tootmiseks. 17) Paljuvaltsilisi (üle 4 valtsi) valtspinke kasut eesmärgiga: suurendada tootlikkust. 18) Slääbe kasut: lehtmetalli tootmiseks 19) Õmbluseta torude tootmiseks kasut: kaldvaltsimist 20) Keevitatud torude valmistamisel kasut. lähtetoorikuna: ribatoorikut või lehtmetalli. 21) Millist toorikut ei ole võimalik saada valtsimise teel: mootoriklapp. 22) Millist toorikut pole võimalik saada pressimise teel: külmdeformeeritud lehtmetall
Tiibvärava valmimine Klient esitab ettevõttele tellimuse. Ettevõtja saadab tellimuse projekteerijale ning toimub esmase eskiisjoonise modeleerimine. Projekteerija kontakteerub kliendiga, toimub arutelu ning lõpp eskiisjoonise saatmine tootmisse. Ettevõttejuht saadab töötaja metalliettevõttesse. Metallilaost valib töötaja välja sobivad lehtmetalli latid ning ladustab need veoautole. Metall jõuab metallitöökotta, töötlemata metalli ettevalmistamine. Ettevalmistatud detailide väljalõikamine vastavalt joonisel ettenähtud mõõtudele. Detailide saatmine tsinkimisse Detailide kokku monteerimine Toote pakendamine ning ettevalmistamine transpordiks. Toote transportimine kliendile. Objekti ettevalmistused ning toote kokkupanek. Valminud objekti ning toote üleandmine kliendile. Aitäh kuulamast!!!
Müra võrdlev skaala Helitugevus dBA 160 Kõrva trumminaha rebenemine Ülehelikiirusel lendava 150 reaktiivlennuki lööklaine Reisilennuk mõnekümne meetri 140 kõrgusel Lehtmetalli stantsimine ja 130 neetimine Puidutööpingid; äike 120 Valulävi Elektrikitarr 110 Kuulmiskahjustused Suruõhuhaamer 100 Rong, linnaliiklus tipptunnil, 90 Niagara juga Treipink 80 Keskmine tänavamüra 70 Kodumasinad 60 Pideva mõju puhul mürastress
mööblikatet. Metallikunst Metallikunst on samuti üks tarbekunstiala, kus kasutatakse materjalina metalle (rauda, vaske, tina, alumiiniumi jt.) ning nende sulameid (messingit, pronksi, terast). Väärismetallide (kulla, hõbeda ja plaatina) töötlemist nimetatakse kullassepakunstiks. Metallikunstitehnikaid tunti juba vanaajal. Põhilised nüüdisaja viljeldavad tehnikad on valu (sulametalli valamine vormi), sepistamine, kohrutamine (lehtmetalli külmalt venitamine ja vormimine) ning teistest hiljem kasutusele võetud trugimine (lehtmetalli vormimine treipingil). Pinnakaunistustehnikad on graveering, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine (muust metallist või materjalist osade liitmine). Metalli tooted on tarbe- ja ilunõud, ehted, küünlajalad, ordenid ja medalid, arhitektuurne sepis ja muu sarnane. Vana- ja keskajal valmistati ka kaunistatud relvi ja raudrüüsid.
Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Millist (milliseid) lehtstantsimisoperatsioone kasutades toodetakse kausikujulisi tooteid? Vali üks: a. vedelikuga lehtstantsimine b. sügavtõmbamine c. reljeefstantsimine d. vormimine venitamisega Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kalibreeritud valtse ei kasutata Vali üks: a. sordimetalli tootmiseks b. lehtmetalli tootmiseks c. eriprofiilide tootmiseks d. ümarmetalli tootmiseks Küsimus 10 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kuumalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni (mm) Vali üks: a. 5 b. 50 c. 10 d. 30 Küsimus 11 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege tõmbamise teel valmistatud toodete põhiliigid Vali üks: a
valgusfilter silmapilkselt tumeduseni10-11 DIN. Kaarleegi kustudes taastub valgusfiltri algtumedus. Valgusfiltri tumedusastmeid on võimalik muuta Aktiivse valgusfiltri toiteallikaks on päikesepatareid. Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistanisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Käsikaarkeevitus Sulas olekus põhi- ja elektroodimetall segunevad keevitusvannis ja tardudes moodustavad keevisõmbluse. Metallelektrood on kaetud erilise kattekihiga, mis sulades tekitab gaase ning räbu, kaitstes sellega keevitusvanni pinda ning elektroodimetalli tilkasid hapniku ja lämmastiku kahjuliku mõju eest. 2
Valtsimine Taavi Leinasaar AA-13 sisukord • mis on valtsimine ? • Kuum valtsimine. • juhtme valtsimine. • Valtsimispingid. Mis on valtsimine? • Kolme rulliga lehtmetalli painutusmasin (valtsid) • Valtsimiseks nimetatakse plekkdetailide ühendamist nende servade vaheliti painutamise teel. Seda ühendusviisi kasutatakse katuste, vihmaveetorude, plekknõude jm. esemete valmistamisel. Kuum valtsimine • Kuumvaltsimisel muudetakse terase mõõtu, kuju ja metallurgilisi omadusi, rakendades kuumutatud metallile (mille temperatuur on vahemikus 1050 kuni 1300 Co) korduvalt survet elektril töötavate valtside vahel
kuumvormstantsimine horisontaalstantsimismasinal b. vormstantsimine vasaral c. sepistamine pressidel d. sepistamine sepistusvasaral Question 6 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek Select one: a. igakülgne surve b. surve koos tõmbega c. igakülgne tõmme d. tasapinnaline surve Question 7 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Külmalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni (mm) Select one: a. 5 b. 35 c. 20 d. 10 Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on lehtstantsimise põhilised kujumuute operatsioonid? Select one: a. sügavtõmbamine, äralõikamine b. ääristamine, mahalõikamine c. avalõikamine, puhastamine d. painutamine, ääristamine Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
b. sepavaltse ja rotatsioonsepistusmasinad c. rõngavaltspinke d. vasaraid ja presse Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Tõmbamine teostatakse Vali üks: a. kuumdeformeerimise teel b. temperatuuridel üle rekristalliseerumistemperatuuri c. igal temperatuuril allpool solidust d. külmdeformeerimise teel Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuumalt stantsitakse lehtmetalli paksusega kuni (mm) Vali üks: a. 10 b. 50 c. 5 d. 30 Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Peadeformatsioonide summa on Vali üks: a. lõputu b. üle 0-i c. alla 0-i d. võrdne 0-ga Küsimus 18 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Õmbluseta torude tootmiseks kasutatakse Vali üks: a. pikivaltsimist kalibreeritud valtsidega b. ristvaltsimist c
stantsimisega. Seal olid väga suured pressid millega oli võimalik välja lüüa erinevaid autode detaile. Kasutati nii robot keevitust, kui ka käsitsi keevitamist. Olemas oli nii MAG, MIG kui ka TIG keevitus. Tehases kasutati peamiselt terast ja vaske. Edasi liikusime leht- ja torutöötlusosakonda, mis oli küllaltki suur ja inimesi oli seal omajagu. Nägime laserlõikuse pinke, kus laserid lõikasid nii lehtmetalli kui ka toru. Pinkidel oli väga hea tarkvara, mis tagab efektiivsuse ja kiiruse. Lähedal olid ka lihvpingid ja vibrotöötluspingid, millega eemaldati lõikusest tekkinud teravad ääred. Edasi liikusime painutuspinkide juurde, kus kasutati laseritest tulnud materjali. Kõige rohkem jäi meelde selline lihtne töö nagu poleerimine, kus läheb vaja üllatavalt palju inim tööjõudu ja mida minu arvates saaks kindlasti efektiivsemalt teha.
Vali üks või enam: a. Pulbrid b. Vedelikud c. Tahked materjalid Küsimus 6 Kas konsooliga freespinkidel töölaud: Vali üks: a. On liikumatu b. Asetseb sängil c. Liigub koos sambaga d. Liigub mööda sammast Küsimus 7 Mis seade on pildil? Vali üks: a. Ümarlihvpink b. Tsentriteta ümarlihvpink c. Universaallihvpink d. Tasalihvpink Küsimus 8 Milleks kasutatakse trummeltõmbepinki? Vali üks: a. Pulbermetalli valmistamiseks b. Lehtmetalli tõmbamiseks c. Traadi tõmbamiseks d. Toorikute trummeldamiseks Küsimus 9 Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Vali üks: a. Stereolitograafia b. Laserpaagutus c. Pinna kõvastamine d. 3D printimine Küsimus 10 Milline neist on pealiikumine freesimisel? Vali üks: a. Lõikeriista vertikaalne liikumine b. Töölaua liikumine c. Lõikeriista pöörlemine d. Tooriku pikiettenihe
Küsimuse tekst Milline neist on tripingi kinnitusrakis? Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1 Küsimus 7 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on mahtvormimise tüübid? Vali üks või enam: a. Sepistamine b. Pressimine c. Valtsimine d. Tõmbamine Küsimus 8 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on lehtmetalli töötlemise protsessid? Vali üks või enam: a. Tõmbamine b. Treimine c. Painutamine d. Lõikamine Küsimus 9 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tsentriteta ümarlihvpink b. Ümarlihvpink c. Tasalihvpink d. Universaallihvpink Küsimus 10 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tasalihvpink b. Universaallihvpink c
isetumeneva valgusfiltriga 4 Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistanisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või
isetumeneva valgusfiltriga Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 4 3. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistanisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks
c. tugevus d. plastsus Küsimus 3 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. painutamine, avalõikamine, äralõikamine b. väljalõikamine, sisselõikamine, painutamine c. väljalõikamine, sälkamine, sisselõikamine d. väljalõikamine, avalõikamine, sisselõikamine Küsimus 4 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline oleks terasest X2CrNiN18-7 lehtmetalli maksimaalne paksus kuumstantsimisel? Vali üks: a. kuni 12 mm b. kuni 5,5 mm c. kuni 30 mm d. kuni 100 mm Küsimus 5 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lehtstantsimise operatsioonid kasutati joonisel toodud toode valmistamiseks? Vali üks: a. avalõikamine, sügavtõmbamine, ääristamine b. väljalõikamine, sügavtõmbamine, ääristamine c. väljalõikamine, reljeefstantsimine, ääristamine d. väljalõikamine, sügavtõmbamine, painutamine
Joon. 6 Keevitusmask isetumenev Valgusfiltri kaitseks keevituspritsmete eest on filtri ees tavalisest klaasist vahetatav plaat. 5 Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutatakse talade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata
Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: ? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d). Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele
Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavutada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust terast. Painutus Painutust peetakse lehtmetalli töötlemise tähtsamaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmistoode või selle osa, mis jääb lõpptulemusel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate tööriistadega painutuspingil surutakse materjal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise sügavus. Standardsete painutusoperatsioonide puhul kasutatakse üldjuhul V-kujulise soonega matriitse. Spetsiaalsete rakenduste jaoks on
Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on 2,372 V. Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena LEVIK Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Vahevöös Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Maakoores
Puhta lõike ja optimaalse lõikamiskiiruse jaoks tuleb pendelliikumise reziim ja edasiliikumise kiirus valida vastavalt materjalile (nt metalli lõikamisel peab pendelliikumise reziimiks olema 0 ning saagi tuleb aeglaselt edasi lükata). Hea nähtavuse tagamiseks hoiab sisseehitatud puhur lõikejoone saepurust vabana. Metalli lõikamisel tilgutage lõikejoonele pisut õli. Lehtmetall tuleb kinnitada sobivale kõvale alusele (puitlaastplaadile või vineertahvlile). Sellega välditakse lehtmetalli edasi- tagasi võnkumist 6 Lööktrell Kasutamine Kirjeldatav trell on universaalne tööriist, mida võib kasutada kivide löökpuurimisel, kruvide keeramiseks puitu, metalli ja plastikusse ning keermestamiseks. Kui tööriista kasutatakse segamisvahendina või suure läbimõõduga avade puurimisel, siis tuleb kasutada mehhaanilise ajami 1. käiku Ohutustehnika ja õnnetuste vältimine
Vastus: Küsimus 14 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mittetraditsiooniline lõikamise protsess võimaldab lõigata ainult metalle? Vali üks: a. laserkiirega lõikamine b. plasmatöötlus c. elektronkiirega töötlemine d. veejoaga töötlemine Küsimus 15 Valmis Hinne 0,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millise mittetraditsioonilise lõikemeetodi kasutamisel on võimalik lõigata Cr-Ni-terasest lehtmetalli paksusega 3 mm kõige täpsemalt? Vali üks: a. plasmaga b. laseriga c. veejoaga ÕIGE d. elektronkiirega
Õige Vali üks: Hinne 7 / 7 a. laserkiirega lõikamine Märgista küsimus b. plasmatöötlus c. elektronkiirega töötlemine d. veejoaga töötlemine Küsimus 15 Millise mittetraditsioonilise lõikemeetodi kasutamisel on võimalik lõigata Cr-Ni-terasest lehtmetalli Õige paksusega 3 mm kõige täpsemalt? Hinne 7 / 7 Vali üks: Märgista küsimus a. plasmaga b. laseriga c. veejoaga d. elektronkiirega Lõpeta ülevaatus TESTI NAVIGATSIOON 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15
Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. laserkiirega lõikamine Märgista küsimus b. plasmatöötlus c. elektronkiirega töötlemine d. veejoaga töötlemine Küsimus 15 Millise mittetraditsioonilise lõikemeetodi kasutamisel on võimalik lõigata Ti Valmis sulamist lehtmetalli? Hinne 0 / 7 Vali üks: Märgista a. plasmaga küsimus b. laseriga c. veejoaga d. elektronkiirega Lõpeta ülevaatus TESTI NAVIGATSIOON 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Kuva korraga üks aken Lõpeta ülevaatus
Praktika algas 16.aprill 2012.a. Praktika pikkuseks oli 10 nädalat. Tööleping oli sõmitud tähtajalisena praktika ajaks. Praktika eesmärgiks oli tegeleda erinevate metalli töötlemis masinatega, omada kogemusi, erialalisi teadmisi ettevõtte tootmistegevuse tingimustes ning praktilisi iseseisva töö oskusi metallide lõiketöötlemises. Lapi Metall tegeleb: Lehtmaterjali töötlemine CNC plasmalõikepingil Lehtmaterjali töötlemine CNC painutuspingil Lehtmaterjali töötlemine CNC lehtmetalli töötlemise pingil MIG ja TIG keevitustööd punktkeevitustööd lintsaega lõikamine värvimine vedel- ja pulbervärvidega leht- ja torumaterjalide töötlemine ekstsentrikpressidel metalli puhastamine haavelpritsiga Sõmerpalu 2012 3 Võrumaa kutsehariduskeskus Ettevõtte iseloomustus: AS Lapi MT on metalltooteid, seadmeid ja metallkonstruktsioone valmistav
Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon 11. ) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Ülekatteliidet (Joon. 12 ) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Vastakliidet (Joon. 13) kasutatakse talade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Nurkliiteid (Joon. 14) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata.
1), mis võimaldavad jälje keskmise läbimõõdu d ja survejõu F järgi määrata kõvadusarvu HB. Tabel 1.1 Brinelli meetod ei ole soovitatav, kui terase kõvadus ületab 450 HB ja värvilismetallide kõvadus on 200 HB. Kõvasulami kuuliga võib mõõta kõvadusi kuni 650 HB. Sel juhul käsutatakse tähistust HBW. Seega ei katsetata Brinelli meetodiga suure pinnakõvadusega karastatud teraseid. Samuti ei saa Brinelli pressil katsetada suuremõõtmelisi ja väikseid detaile, õhukest lehtmetalli ja mittemetalle. Brinelli kõvadusarvu HB järgi võib ligikaudselt hinnata katsetatud materjali tõmbetugevust ob empiiriliste seostega: väikese süsiniku sisaldusega terased Rm~0,36 HB malmid Rm~0,12 HB Rockwelli meetod Selle meetodiga määratakse karastatud teraste kõvadust Rockwelli pressi (joon. 1.15.) abil teraskuuli jälje sügavuse järgi (joon 1.16), kui kuuli läbimõõt on 1,588 mm (1/16") ja survejõud 980
9 Lõikepinke on Masinatehases kahte liiki, üks neist on plasmalõikuspink ja teine gaasilõikuspink. Mõlemad lõikusvõimalused asuvad ühel ja samal pingil, pinki on võimalik asetada metallitükki mõõtudega 2,5 x 12m. Plasmalõikuse (joonis 1) korral toimub metalli lõikamine elektrivoolu abil. Suur toormetalli tükk pannakse pinki, kahe elektroodi vahele, mille vahel tekib suur pinge ja sellega on võimalik kuni 30mm lehtmetalli lõigata. Selle eeliseks on kasutada metalli hästi ratsionaalselt ning tulemus jääb plasmalõikusega küllaltki täiuslik. Gaasilõikuse (joonis 1) erinevus plasmalõikusest on see, et lõikamine toimub gaasiga. Sellega on võimalik tükeldada paksemat, isegi 150mm lehtmetalli. Lõikamisel saab kasutada kahte gaasilõikepead, mis muudab töötamise palju kiiremaks. Mõlema lõikuse kasutamise korral joonistatakse struktuurid arvutisse ning masin töötab iseseisvalt
katalüsaatoritena jne. METALLIDE TEHNOLOOGIA: 1. Suurepärane tugevus ja väsimustugevus, kalestumine- plastsus väheneb. Ei tea kas plastse küldeformeerimise kohta sama. 2. Kuumsurvetöötlus: > 0,5...0,7Ts , kus Ts sulamistemp. Kelvinites; terastel > 750...800 C, Al-sulamitel > 350...400 C. Külmsurvetöötlus: T < 0,3Ts 3. Pidevtöötlemine- valtsimine, ektrudeerimine, tõmbamine; toodetakse lehtmetalli, traati, torusid jt pooltooteid. 4. Sepistamine, vorm- e. mahtstantsimine, lehtstantsimine.?? 5. Õmbluseta torud- õõnevaltsimine, torurullimine, ülerullimine. Sordimetall- metall läbib pigistus-, eel- ja lõppkaliibreid. 6. Suur täpsus ja pinnasiledus?? 7. Sordimetall ristlõike- mõõtemetega kuni 400 mm ja torud ning teised õõnesprofiilid välismõõduga kuni 800mm. Nii lihtprofiilid kui ka väga keerulise kujuga täis- ja õõnesprofiilid. 8
3 Mida kuld endast kujutab Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Puhtal kujul on kuld helekollane, läikiv, pehme ja plastiline. Ühe grammisest kullatükist võib venitada kolme kilomeetri pikkuse traadi või valmistada kullast lehtmetalli (0,0001mm), mis on 500 korda õhem inimese juuksekarvast. Valguskiir paistab sellisest lehest läbi roheka valgusena. Kuld on väga pehme. Teda võib küünega kriimustada. Seetõttu on kullal erinevaid sulameid. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu moemaailmas väga populaarne valge kuld saavutatakse kulla sulatamisel nikli, pallaadiumi, tsingi ja vasega. Vasega sulatamine annab roosa kulla. Hõbeda, vase ja tsingiga sulatamine
§14. Trumli ja rulli vedu (1) Trumlid ja rullid, mida ei veeta selleks ehitatud või kohandatud sõidukil, tuleb asetada üksteise vastu ja vajadusel ristkülikukujulistele alustele. (2) Eesmised, külgmised ja tagumised trumlid või rullid tuleb sõidukil nende liikumise vältimiseks tõkistada. (3) Kõik sõidukile laaditud trumlid tuleb keskelt ketiga omavahel kindlalt ühendada. §15. Plaatmaterjali vedu (1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega. (2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav. §16. Puisteveose vedu Viskoosset või puistematerjali (ehitussegu, killustik, liiv, jäätmed jne) on lubatud vedada ainult sõidukiga, mille kere on tihendatud ja omab piisavalt kõrgeid servi, vältimaks veose sõidukilt pudenemist. 5. peatükk OHUTUSNÕUDED §17. Üldnõuded
Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on
ülekuumenemist, seejärel aga tooriku läbipõlemist, s.o. parandamatut praaki. Käsitsiõgvendamisel tuleb vasarat hoida varre otsast. Löögid peavad olema tabavad ja tugevad, vastavalt kõverdumise suurusele, ning pidevalt vähenema, liikudes kõige rohkem kõverdunud kohast vähem kõverdunu poole. Õgvendamine loetakse lõpetatuks, kui kõik ebatasasused on kõrvaldatud ja toorik on muutunud sirgeks, mida võib kontrollida joonlaua pealeasetamisega. Lehtmetalli õgvendamine on keerukas operatsioon (joon. 1). Kühmulist lehte õgvendatakse järgmiselt. Leht asetatakse plaadile kühmudega ülespoole ja kumeratele kohtadele tõmmatakse kriidiga joon ümber. Lehe servad toetuvad seejuures vastu plaati. Hoides lehte vasku käega kinni, antakse paremas käes oleva vasaraga lööke lehe servadest kühmu poole. Niisuguste löökide mõjul lehe tasne osa, mis liibub vastu plaati, venitatakse välja, mistõttu kühm järk-järgult õgvendub.
valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · tooraine ja materjal; · lõpetamata toodang; · valmistoodang; · müügiks ostetud kaubad; · ettemaksed varude eest. Tooraine ja materjal on selline vara, mida toodetakse ise või saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida
ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine) Lehtvormimine kasutatakse toorikuna lehtmetalli(sügavtõmbamine, painutamine, vormimine, reljeefstantsimine) Liigitus: Pidevprotsess valtsimine, ekstrudeerumine ja tõmbamine. Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv.
keevituskaare pingest ning voolutugevusest. Lühiskaars: väiksematle keevitusvooludel ja madalamal kaarepingel U< 15...20V, esineb lühisega siire. Sula elektroodimetalli tilk lühistab kaarevahemiku, mille tulemusel elektromagnetiliste (Pinch´i jõud) ja pindpinevusjõudude toimel eraldub traadi otsast metallitilk. Protsess kordub ning lühiste arv on 30...200 korda minutis. Iseloomulik on väike keevitusenergia. Kasutatakse õhukese lehtmetalli või mitmekihiliste õmbluste juure ehk põhjaläbimi keevitamiseks. Pihustuskaar: suurematel keevitusvooludel ja kaarepingetel U = 28...50V või argoonipõhiste segugaaside kasutamisel esineb peentilksiire ilma keevituskaare lühiseta. Eristatakse kriitilist keevitusvoolu, kus metallitilkade läbimõõt hakkab järsult vähenema ja siire toimub uduna. Keevituskaar on stabiilne ja suure energiaga. Keevitada saab suure tootlikkusega paksemat materjali allasendis
Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline legeerteraste keevitamisel (väheneb terases olevate legeerelementide väljapõlemine). KEEVITUSKAAR on kaarlahendus, mis tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metallaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumune. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. 6
· kasutatakse tootmisprotsessis ainult üks kord; · annavad oma väärtuse tootmisprotsessis loodud uuele tootele üle täies ulatuses [2: 108]. Tootmisettevõttes eristatakse nelja liiki varusid: · toore toorme all mõistetakse objekte, tarbitavaid tooteid, elemente jms, mida saadakse (tavaliselt ostetakse) väljast poolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toormena käsitatakse näiteks lehtmetalli, konstruktsiooniterast, värvi, jahu, kemikaale ja muid põhimaterjale. · pooltooted, abimaterjalid ja väikevahendid sellesse rühma kuuluvad ka varuosad, mida valmistatakse sageli kohapeal (et neid ei tuleks osta). Selleks on näiteks masinate varuosad või tootmisprotsessi jaoks olulised abimaterjalid (liivapaber, klambrid, pakkematerjal). · lõpetamata toodang pooleliolev toodang. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest.
ekstrudeerimine, tõmbamine, sepistamine, vormstantsimine) Lehtvormimine – kasutatakse toorikuna lehtmetalli(sügavtõmbamine, painutamine, vormimine, reljeefstantsimine) Mehaaniise energial põhinevad keevitusmeetodid: Liigitus: Pidevprotsess – hõõrdkeevitamine – kasutatakse autotööstuses.
peene osa moodustamine vormpressimisega. Järgneb otsa külmjamendamine, kuusandi vormimine, otsa ümardamine ning keermerullimine. Kombineeritud külmvormpressimine külmjamendamine omab lisaks tehnilistele eelistele ka majanduslikke eeliseid suurema läbimõõdua lähtetoorik on selle tootmiseks vajalikke operatsioonide väiksema arvu tõttu odavam. 5. Lehtvormimisprotsessid. Lehtvormimisel ehk lehtstantsimisel kasutatakse toorikuna, samuti lintmetalli lehtmetalli kitsa ribana. Lehtstantsitakse tavaliselt külmalt, kusjuures lähtetooriku paksus tavaliselt ei muutu. Kuumlehtstantsimist kasutatakse väikese plastsusega metallisulamite ning suure paksusega (>15....20mm) pleki stantsimisel. Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi: Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone
Külm ja kuumpressimine pressvormides, ekstrudeerimine sellele järgneva paagutamisega. Kasutatakse peamiselt lühikese kiuga armeeritud materjali saamiseks. Tehnoloogia puuduseks on hapra armatuuri vigastamise võimalus pressimisel ja kiulise armatuuri ja pulbrilise maatriksi halb segunemine. Survetöötlus ja keevitamine. Neid meetodeid kasutatakse metallkomposiitide saamiseks. See eeldab plastset deformeeritavat maatriksi, milleks kasutatakse enamjaolt lehtmetalli või fooliumi. Armatuur ei tohi pressimisel puruneda. Peale armatuuri ja maatriksi koos pressimist materjal paagutatakse juhul kui seda ei ole tehtud pressimise ajal. Dünaamilise kuumpressimise ja plahvatuskeevituse korral keevituvad komposiidi detailid kokku lühiajaliselt suure energia mõjul. Energia saadakse lõhkeainelt. Säärase meetodi juures on oluliseks see, et komposiit praktiliselt ei kuumene, mis võimaldaks komponentidel omavahel seguneda või lahustuda
valmistoodangule ka selliseid objekte nagu müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Varusid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest. Tooraine ja materjal on selline vara, mida toodetakse ise või saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Toorainena käsitletakse näiteks väetisi, ravimeid, toorpuitu, lehtmetalli, määrdeõlid, pakkematerjalid. Lõpetamata toodang, nagu nimetus ütleb, on tootmisprotsessis pooleliolev toodang, millel ei ole valmistoodangule omaseid kvalitatiivseid ega kvantitatiivseid tunnuseid. Lõpetamata toodangu kogus sõltub tootmisprotsessi kestvusest. Valmistoodang on lõpetatud toodang mis ootab realiseerimist, näiteks teravili, marjad, mugulad, mööbel, vorstid, singid jne. Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad,
efekt. Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöödeldavuse põhjal: 1) Mittetermotöödeldavad sulamid, Al-Mn (1-2%Mn) ja Al-Mg (<10% Mg) süsteemi sulamid 2) Termotöötlusega (vanandamisega) tugevdatud sulamid. Termotöödeldavaist sulameist on vanimad, laialdaselt ehituskonstruktsioonides ja eriti lennukiehituses kasutatavad Al-Cu sulamid. Korrosioonikindluse tõstmiseks plakeeritakse neist sulameist lehtmetalli õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Laialdasemalt kasutatakse ka mitmesuguseid kolmekomponentseid sulameid Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, millel on suurem tugevus (eriti Al-Zn-Cu sulameil), parem termotöödeldavus. Omaette rühma moodustavad viimastel aastatel kasutusele võetud Al-Li sulamid, mille tugevus termotöödeldult on võrreldav Al-Zn süsteemi sulamitega, kuid väiksem tihedus (<2,6Mg/ m3 ) annab märgatavat efekti just lennukikonstruktsioonides.
Soojusreziimi valik keevitamisel oleneb keevitatavate metallide ja sulamite omadustest, samuti konstruktsiooni jäikusest ja seisukorrast keevitamise ajal. Mustmetallide keevitamisel peab ettekuumutus temperatuur olema seda kõrgem, mida enam kaldub antud teras karastumisele ja pragunemisele. Keevitusjärgse termilise töötlemise ülesanne on keevitamise käigus tekkinud pingete kõrvaldamine ja mehaanikaliste omaduste parandamine. Lehtmetalli ja torude keevitamine ning keevitamine remonditöödel. Ilma traadita keevitatakse kuni 2 mm paksust lehtterast, kus lehtede servad ääristatakse ning pannakse kokku, seejärel sulatatakse ääristatud servad keevituspõleti abil kinni. Pakse lehti keevitatakse traadiga, kusjuures lehtede vahele jäetakse pilu, mis peab vastama keevitatava detaili paksusele ja lehed traageldatakse kokku. Pilu ahenemise vältimiseks võib asetada sinna vahetükid
omaduste taastumine, siis kuum- survetöötlemisel deformatsiooni aste ei ole piiratud. Teraste puhul on kuumsurvetöötluse alu- miseks piiriks tavaliselt 750...800 °C. Töötlustemperatuurile li- saks kasutatakse survetöötlus- protsesside liigitamist tooriku liigi järgi. Eristatakse maht- ja leht- vormimist. Mahtvormimisel kasu- tatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprot- sessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse lii- gitatakse samuti pidevprotsessi- deks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprot- sessideks on valtsimine, ekstru- deerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse pea- miselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste prot- sesside abil toodetakse tükk- tooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine
annaabi.ee 
