AUGUST MÄLK Töö koostas Merike Olo, Kuressaare Põhikooli emakeeleõpetaja Juhendas Maidu Varik Töö on mõeldud lisamaterjalina 9. klassi kirjandusõpiku juurde. SISUKORD Andmeid elust Lagle talu Tuntumad teosed Õitsev meri Taeva palge all Hea sadam August Mälk merest 1900-1987 Eelmine Järgmine Andmeid elust Sündis Saaremaal Lümanda vallas Kipi külas Isa Toomas vaikne autoriteetne talumees, ema Marie jutukas ja lõbus naine. Kasvas kokku ranniku ja merega. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis.
sest protsessi iseloomustab madal tootlikkus. Elektrood on volframist Pidev lõpmatu pikkusega elektrood traadi kujul- puudub varras. Õhemate detailide ajakadu elektroodi vahetamiseks ja protsess toimub puhul lisametall vajalik ei katkestusteta- tõstab tootlikkust. Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult
[1] 6 Kokkuvõte Referaadist sain väga palju uut huvitavat teada, nii termomeetritest, skaaladest ja termomeetrite leiutamisest. Näiteks, et Eestis oli kuni 1940. aastani kasutusel Fahrenheiti skaala , mitte Celsiuse skaala, nagu praegu. Veel sain teada erinivate termomeetrite ehitusest . Isikliku huvi see siiski termomeetrite vastu ei tekitanud, kui laiendas silmapiiri. Soovitaksin seda referaati lugeda 9. klassiõpilastel, lisamaterjalina. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter#Temperatuuri_m.C3.B5.C3.B5tmise_ajalugu 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Manomeeter 3. http://inventors.about.com/library/inventors/blthermometer.htm 4.http://www.energyquest.ca.gov/how_it_works/thermometer.html 5.http://en.wikipedia.org/wiki/Thermometer#Early_history 6.Enn Pärtel, Jaak Lõhmus,"Füüsika IX klassile", Tallinn, 2003, kirjastus Koolibri
Analüüsin Mektory majas asuvava metallitöökoja keevituspinki ning selle juures töötamist. Lisaks hindan üldist ruumi sisseseadet ning ohutusvarustuse olemasolu. Tööruumis viisin läbi valgustuse mõõtmise. Töö kirjeldus: Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Mektorys teostatakse kahte tüüpi keevitust: elektrood ja traatkeevitust. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Pilt Keevitamine Mektory metallitöökojas Töökeskkond Töökeskkonnaks on siseruum, mille keskmine valgustatus on 320 Luxi
Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. 6 Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga
tekivad uued pinnavormid 17. kivimid 18. vulkaaniline tuff 19. maa sisesoojus 20. kuumaveealllikad ,geisrid ( turism ) 21. mineraalveeallikad ( tervisevesi ) 22. laavavool 23. mudavool 24. Atmosfääri paisatakse gaase, tuhka 25. Maavärinad 26. väävel Kodus: Mõtle ja vasta vihikusse: Kas vulkaanide näol esinevat ohtu on võimalik vähendada, vältida? Lisamaterjalina saab kasutada: 27. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H., Geoloogia alused. Tallinn: Valgus 1987 28. Terra . Toimiva maapallo. Ihminen ja Ympäristö. WSOY. 1994 29. National Geographic 05.1984 Herculaneum, 12.1992 Volcanoes 30. EE köide 6 lk. 56 Maa geosfääride areng( saab näidata vulkaanilise aktiivsuse muutusi aja jooksul) 31. L. Saveljev. Jäljed kivil. RK" Teaduslik kirjandus" Tartu 1947 32. http://volcano.und.nodak.edu/
......................................18 2 SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on valgud ja nende funktsioonid inimorganismis. Valgud ehk proteiinid on tähtsad polümeerid kõikides bioorganismides kaasa arvatud inimese omas. Nende tähtsus on põhjus, miks see referaat on kirjutatud. Töös on kasutatud põhimaterjalina ,,Bioloogia Gümnaasiumile I osa" aastast 2003 ja ,,Meditsiiniline Biokeemia I osa" aastast 2001, Kuid lisamaterjalina on lisatud infot Internetist. Töö jaguneb nelja peatükki: esimene ja teine peatükk käsitlevad täpsemalt valke, nende keemilist koosnevust ja struktuursust, kolmas peatükk uurib valkude klassifitseerimist süvenedes kõige enim levinumale klassifitseerimismeetodile ehk struktuursele klassifitseerimisele ja neljas ehk viimane peatükk süveneb inimese organismis leiduvate valkude funktsioonidesse ja seeläbi nende tähtsusesse meie elus.
613 andmeid, mis on saadud EMÜ Metsanduse ja maakorralduse serveris võrgukaustast public:/Metsandusliku andmetöötluse alused 2011/2011]. Samuti on kasutatud K.Kiviste kodulehte [http://www.eau.ee/~kkiviste] kust oli võimalik saada väga täpseid juhiseid, lühendeid ja valemeid ülesande sooritamiseks. . Töö eesmärk on tundma õppida hinnangute, hüpoteeside ja regressiooni koostamist MS Exceli keskkonnas ning neid uurida proovitüki nr. 613 andmete põhjal. Lisamaterjalina kasutasin ka A.Kiviste poolt välja antud raamatut ,,Matemaatiline statistika MS Exeli keskkonnas" Punkt h i n n a n g u d , v a h e m i k h i n n a n g u d , v a li m i m a h t Eeldade s, et proovitü kil mõõdet ud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaa dse üldkogu mi kohta. Selleks tuli arvuta järgmise d statistik
erinev elukeskkond. Lisaks võib mustanahalistel olla sport ainuke pääsetee saamaks elus paremale järjele või on nad sunnitud tegema rohkem füüsilist tööd, mis annab neile sportimises eelise. Uurimus sisaldab siiani edukaima mustanahalise kergejõustiklase saavutusi ning vastukaaluks ka kiireima valge sprinteri tulemusi, fakte negriidide geneetikast ning elutingimustest. Lisamaterjalina on uurimustöös infot mustade esitlustest muudel spordialadel. Kinnitust oma väidetele sain internetikeskkonnast, kus erinevad teadlased ja asjatundjad on analüüsinud mustanahalisi jooksjaid. Autobiograafilisest raamatust pärineb info siiani edukaimast mustanahalisest kergejõustiklasest Carl Lewisest. Uurimustöö käigus sain enda jaoks teada palju uut ja kasulikku. Pikaajalise kergejõustiku
8 4.2Hinnast üldiselt........................................................................................8 4.3 Hind.................................................................................................. Sissejuhatus Koostasime referaadi teemal Tee toorainest keemiatööstuseni ja selle hinna kujunemine.Oma referaadis selgitame teemaga seotud mõisteid, keemiatööstust ja selle harusid.Samuti haldame ka seoseid tooraine, keemiatööstuse ja selle hinna kujunemise vahel. Lisamaterjalina toome näiteid üksikutest toorainetest, nende rollist inimese igapäevaelus ja nende teest keemiatööstuseni.Samuti selgitame ka nende hindade kujunemist. Üheks teemaks, ilma milleta oleks antud teemal referaadi kirjutamine võimatu on ajalugu.Selleks selgitamegi Eesti keemiatööstuse arengut ja selle harude kujunemist.Ja selle rolli tänapäeval. Keemiatööstus Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise
Erinevad osapooled peavad mõistma ühte moodi, mida tähendab puhas. Lisamaterjalina võib kasutada: - Põhjamaade Koristustööde kvaliteedistandardit INSTA 800 - Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused” (Eesti standard EVS 807:2004)
Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Enamkasutatavad keevitusviisid on: 1. Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus Joonis 1. Elektroodkeevitus MMA manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et
nende keemilist koostist ja struktuuri ning nende üle- ja alatarbest tingitud ohte. Kolmas peatükk on metoodika ja uuring. Seal räägitakse täpsemalt, kuidas saadi andmeid uurimistöö jaoks. Neljas ehk viimane peatükk on analüüs ja tulemused. Töös on kasutatud põhimaterjalina ,,Bioloogia Gümnaasiumile I osa" aastast 2003 ja ,,Meditsiiniline Biokeemia I osa" aastast 2001 ning lisaks varasemaid samalaadseid uuringuid Eestis ja mujal maailmas. Lisamaterjalina on kasutatud veel infot Internetist. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1 Valgud ja nende ülesehitus 1.1.1. Valgud Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures vahemikus, sest eri proteiinide koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv erineb suurel määral. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, on vähe
17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Elektroodkeevitus: MMA manual metallic arc euroronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näiteks märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5 mm ja pikkus 300 mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuolues ja väga mitmesuguseid materjale
Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Elektroodkeevitus: MMA – manual metallic arc Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et
Atlandi ookeani, Lääne-Euroopa ja Lääne-aafrika ning Ida-Euroopa, Lääne- Aasia ja India ookeani kohal. GALILEO peaks saama valmis 2008. aastaks.GPS, GLONASS ja ENSS moodustaksid koos nn. GNSS (Global Navigation Satellite System). Kokkuvõte Käes oleva töö eesmärk oli anda ülevaade asukohamääramise süsteemist GPS ja luua materjal, millest oleks kasu kõikidel huvilistel ja ka mõne mõõtmistega seotud aine õpilastel. Tööd on hea kasutada lisamaterjalina, kuna vaatamata süsteemipopulaarsusele on eesti keelset materjali siiski vähe. Töö kirjutamisel püüdsin tuua välja huvitavamaid aspekte GPS süsteemitekkeloost ning kasutusvaldkondadest. Huvilised saavad esialgse ülevaate antud teema kohta lihtsamal kujul, kui seda on kõikvõimalikud inglise keelsed teaduslikud tekstid Oma töös keskendusin peamiselt ülevaate andmisele erinevatest mõõtmismeetoditest ja kasutusvõimalustest. Kuna töö on siiski ülevaatliku iseloomuga, puuduvad
Pinge mõju õmblusele ja läbikeevitusele Liikumiskiiruse mõju - 25 /, - 25 / Väike keevituskiirus- õmblusmadal ja laia; ~ 2-3mm-sekundis, VÕNGUTADES ANNA AEGA ÄÄRMISES ASENDIS a-liite mõlema ääre suur läbikuumutus b- ühe külje tugev kuumutus B- õmbluse keskosa tugev kuumutus ( LÜHIKESED ÕMBLUSED) (KESKMISE PIKKUSEGA ÕMBLUSED) Joonis 1. Elektroodkeevitus MMA - manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab
Minimum – minimaalne väärtus Maximum – maksimaalne väärtus Std.deviation – standardhälve Range – ulatus Kirjeldavate arvnäitajate arvutamine ja tõlgendamine 2012 Tulemuseks kuvatakse järgmine tabel: Statistics Koolis. Mitu aastat olete kooliharidust saanud, koolides õppinud? N Valid 1497 Missing 6 Mean 12,83 Median 12,00 Mode 11 Std. Deviation 3,122 Range 29 Minimum 2 Maximum 31 Sagedustabeli koostamine ja kujundamine 2012 Koostatud juhend on mõeldud lisamaterjalina kasutamiseks „Andmeanalüüsi“ kursuse kuulajatele. Näidiste ning õpetuste loomisel on kasutatud uuringu „Mina, Maailm ja Meedia 2008“ andmeid. Kõik näited põhinevad statistikapaketi SPSS versioonil 18.0. Juhendi koostas K.Osula. SAGEDUSTABELI KOOSTAMINE Anname ülevaate ühe tunnuse väärtustest nende kokkuloendamise teel. 1. Koostame ülevaate tunnuse haridustase vastustest. Valime Analyze/Frequencies Vali tunnus Harudustase ja vii see Variable(s) väljale.
56 57 58 59 60 Kui tähtis on teada ja mäletada... 138 II. HOLOKAUST JUUTIDE SÜSTEMAATILINE HÄVITAMINE NATSIDE POOLT Mart Kand Käesolev slaidiprogramm on mõeldud esitlemiseks gümnaasiumis. Koostamisel on silmas peetud, et programm täidaks ühe koolitunni – 45 minutit. Slaidide eesmärgiks on anda õpilastele õpikuvälise lisamaterjalina üldine ülevaade natside poolt juutide vastu toime pandud kuritöödest 1930. aastatel ja Teise maailmasõja ajal. Kuna programm on suunatud õpilastele, on tekst püütud koostada võimalikult konkreetselt, lihtsalt ja arusaadavalt. Õpetaja töö lihtsustamiseks on slaidide juurde lisatud soovituslikud märksõnad. Slaidide juurde kuuluvad soovituslikud märksõnad Slaid Selgituseks 20. sajand – genotsiidide sajand. Holokaust kui hoiatav näide genotsiidist.
annaabi.ee 
