AUGUST MÄLK Töö koostas Merike Olo, Kuressaare Põhikooli emakeeleõpetaja Juhendas Maidu Varik Töö on mõeldud lisamaterjalina 9. klassi kirjandusõpiku juurde. SISUKORD Andmeid elust Lagle talu Tuntumad teosed Õitsev meri Taeva palge all Hea sadam August Mälk merest 1900-1987 Eelmine Järgmine Andmeid elust Sündis Saaremaal Lümanda vallas Kipi külas Isa Toomas vaikne autoriteetne talumees, ema Marie jutukas ja lõbus naine. Kasvas kokku ranniku ja merega. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis.
sest protsessi iseloomustab madal tootlikkus. Elektrood on volframist Pidev lõpmatu pikkusega elektrood traadi kujul- puudub varras. Õhemate detailide ajakadu elektroodi vahetamiseks ja protsess toimub puhul lisametall vajalik ei katkestusteta- tõstab tootlikkust. Seetõttu ka lihstam ole, paksemate puhul automatiseerimine ja mehhaniseerimine. kasutatakse lisamaterjalina vardaid. Volframist varras ei sula, seetõttu puudub elektroodi kulu. Õmblus on siledapinnaline, Keevitamisel ei teki räbu, seetõttu ei ole vaja õmblusi ilma räbu ja puhastada, mistõttu puuduvad lisakulutused. Ei esine oksiidilisanditeta. räbupesasid. Keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevisvanni. Keevituskaar on vähem Keevituskaar on soojuslikult
[1] 6 Kokkuvõte Referaadist sain väga palju uut huvitavat teada, nii termomeetritest, skaaladest ja termomeetrite leiutamisest. Näiteks, et Eestis oli kuni 1940. aastani kasutusel Fahrenheiti skaala , mitte Celsiuse skaala, nagu praegu. Veel sain teada erinivate termomeetrite ehitusest . Isikliku huvi see siiski termomeetrite vastu ei tekitanud, kui laiendas silmapiiri. Soovitaksin seda referaati lugeda 9. klassiõpilastel, lisamaterjalina. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter#Temperatuuri_m.C3.B5.C3.B5tmise_ajalugu 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Manomeeter 3. http://inventors.about.com/library/inventors/blthermometer.htm 4.http://www.energyquest.ca.gov/how_it_works/thermometer.html 5.http://en.wikipedia.org/wiki/Thermometer#Early_history 6.Enn Pärtel, Jaak Lõhmus,"Füüsika IX klassile", Tallinn, 2003, kirjastus Koolibri
Analüüsin Mektory majas asuvava metallitöökoja keevituspinki ning selle juures töötamist. Lisaks hindan üldist ruumi sisseseadet ning ohutusvarustuse olemasolu. Tööruumis viisin läbi valgustuse mõõtmise. Töö kirjeldus: Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Mektorys teostatakse kahte tüüpi keevitust: elektrood ja traatkeevitust. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. Pilt Keevitamine Mektory metallitöökojas Töökeskkond Töökeskkonnaks on siseruum, mille keskmine valgustatus on 320 Luxi
Asend PE on nn laeasend, mille puhul elektroodi kalle on liikumise suunas ca 70° Asend PF on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt alt üles. Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. 6 Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale
Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses...
.......................................18 2 SISSEJUHATUS Käesoleva töö teemaks on valgud ja nende funktsioonid inimorganismis. Valgud ehk proteiinid on tähtsad polümeerid kõikides bioorganismides kaasa arvatud inimese omas. Nende tähtsus on põhjus, miks see referaat on kirjutatud. Töös on kasutatud põhimaterjalina ,,Bioloogia Gümnaasiumile I osa" aastast 2003 ja ,,Meditsiiniline Biokeemia I osa" aastast 2001, Kuid lisamaterjalina on lisatud infot Internetist. Töö jaguneb nelja peatükki: esimene ja teine peatükk käsitlevad täpsemalt valke, nende keemilist koosnevust ja struktuursust, kolmas peatükk uurib valkude klassifitseerimist süvenedes kõige enim levinumale klassifitseerimismeetodile ehk struktuursele klassifitseerimisele ja neljas ehk viimane peatükk süveneb inimese organismis leiduvate valkude funktsioonidesse ja seeläbi nende tähtsusesse meie elus.
613 andmeid, mis on saadud EMÜ Metsanduse ja maakorralduse serveris võrgukaustast public:/Metsandusliku andmetöötluse alused 2011/2011]. Samuti on kasutatud K.Kiviste kodulehte [http://www.eau.ee/~kkiviste] kust oli võimalik saada väga täpseid juhiseid, lühendeid ja valemeid ülesande sooritamiseks. . Töö eesmärk on tundma õppida hinnangute, hüpoteeside ja regressiooni koostamist MS Exceli keskkonnas ning neid uurida proovitüki nr. 613 andmete põhjal. Lisamaterjalina kasutasin ka A.Kiviste poolt välja antud raamatut ,,Matemaatiline statistika MS Exeli keskkonnas" Punkt h i n n a n g u d , v a h e m i k h i n n a n g u d , v a li m i m a h t Eeldade s, et proovitü kil mõõdet ud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaa dse üldkogu mi kohta. Selleks tuli arvuta järgmise d statistik
Tallinna Nõmme Gümnaasium Jarmo Jagomägi Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2010 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel Kuu ja aasta Lehekülgede arv 16.2010 17 Referaat Uurimuse eesmärgiks on teada saada, miks mustanahalised on kiiremad kui valged. Selleks selgitasin välja erinevused ja eeldused geneetikas, töökuses ja eluolus. Infot sain erinevatest internetiallikatest kui ka Carl Lewise autobiograafilisest raamatust. Teemavalik tulenes sellest, et olen jälginud kergejõustikut juba aastaid ning jooksualad pakuvad suurt huvi. Kuna mustanahalised on alati olnud jooksualadel tipus, siis valisingi valgetega võrd...
NOAROOTSI GÜMNAASIUM ... TEE TOORAINEST KEEMIATÖÖSTUSENI JA SELLE HINNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: Ülle Rääli Pürksi 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 1.Keemiatööstus.....................................................................................................4,5 1.1Keemiatööstus.........................................................................................4 1.2 Keemiatehnoloogia............................................................................................. ........................................4 1.3 Tooraine........................................
Erinevad osapooled peavad mõistma ühte moodi, mida tähendab puhas. Lisamaterjalina võib kasutada: - Põhjamaade Koristustööde kvaliteedistandardit INSTA 800 - Kinnisvara korrashoiu tagamise tegevused” (Eesti standard EVS 807:2004)
Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Enamkasutatavad keevitusviisid on: 1. Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus Joonis 1. Elektroodkeevitus MMA manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et
nende keemilist koostist ja struktuuri ning nende üle- ja alatarbest tingitud ohte. Kolmas peatükk on metoodika ja uuring. Seal räägitakse täpsemalt, kuidas saadi andmeid uurimistöö jaoks. Neljas ehk viimane peatükk on analüüs ja tulemused. Töös on kasutatud põhimaterjalina ,,Bioloogia Gümnaasiumile I osa" aastast 2003 ja ,,Meditsiiniline Biokeemia I osa" aastast 2001 ning lisaks varasemaid samalaadseid uuringuid Eestis ja mujal maailmas. Lisamaterjalina on kasutatud veel infot Internetist. 4 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE 1.1 Valgud ja nende ülesehitus 1.1.1. Valgud Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Nende molekulmass varieerub suures vahemikus, sest eri proteiinide koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv erineb suurel määral. Kuigi erinevaid aminohappeid on valkude ehituses 20, on vähe
17. Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada SISSEJUHATUS Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus ehk keevisliide. Elektroodkeevitus: MMA manual metallic arc euroronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näiteks märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5 mm ja pikkus 300 mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuolues ja väga mitmesuguseid materjale
Keevituse töövõtetes tuleks silmas pidada 19.ohutus keevitamisel Üldiselt keevitamisest: Keevisliide on kahest või enamast detailist koosnev keevitamise abil koostatud liide. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Elektroodkeevitus: MMA – manual metallic arc Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et
Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5 Absoluutne asukohamääramine ...........................
Pinge mõju õmblusele ja läbikeevitusele Liikumiskiiruse mõju - 25 /, - 25 / Väike keevituskiirus- õmblusmadal ja laia; ~ 2-3mm-sekundis, VÕNGUTADES ANNA AEGA ÄÄRMISES ASENDIS a-liite mõlema ääre suur läbikuumutus b- ühe külje tugev kuumutus B- õmbluse keskosa tugev kuumutus ( LÜHIKESED ÕMBLUSED) (KESKMISE PIKKUSEGA ÕMBLUSED) Joonis 1. Elektroodkeevitus MMA - manual metallic arc. Euronormidele vastav tunnusnumber on 111. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate (vt joonis 1). Elektroodide suurus määratakse elektroodi läbimõõdu ja pikkuse järgi, näit märge 2,5-300 tähendab, et elektroodi läbimõõt on 2,5mm ja pikkus 300mm. Elektroodikate võib olla happeline (A), aluseline (B), tsellulooskate (C) või rutiilkate (R). Elektroodkeevituse eeliseks on see, et selle meetodiga saab keevitada mitmesugustes ilmastikuoludes ja väga mitmesuguseid materjale. Puuduseks on see, et elektroodi peab
Minimum – minimaalne väärtus Maximum – maksimaalne väärtus Std.deviation – standardhälve Range – ulatus Kirjeldavate arvnäitajate arvutamine ja tõlgendamine 2012 Tulemuseks kuvatakse järgmine tabel: Statistics Koolis. Mitu aastat olete kooliharidust saanud, koolides õppinud? N Valid 1497 Missing 6 Mean 12,83 Median 12,00 Mode 11 Std. Deviation 3,122 Range 29 Minimum 2 Maximum 31 Sagedustabeli koostamine ja kujundamine 2012 Koostatud juhend on mõeldud lisamaterjalina kasutamiseks „Andmeanalüüsi“ kursuse kuulajatele. Näidiste ning õpetuste loomisel on kasutatud uuringu „Mina, Maailm ja Meedia 2008“ andmeid. Kõik näited põhinevad statistikapaketi SPSS versioonil 18.0. Juhendi koostas K.Osula. SAGEDUSTABELI KOOSTAMINE Anname ülevaate ühe tunnuse väärtustest nende kokkuloendamise teel. 1. Koostame ülevaate tunnuse haridustase vastustest. Valime Analyze/Frequencies Vali tunnus Harudustase ja vii see Variable(s) väljale.
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
