Voltmeetrite näidud Joonis 5. Voltmeetritega aseskeem. Voltmeeter UV1 on ahelasse ühendadud sõlmede 1 ja 4 (maa) vahele. Tema näiduks on sõlme 1 potentsiaal. Seega: UV1 = | 𝜑₁| = |-7,32| = -7,32 V Voltmeeter UV 2 on ahelasse ühendatud sõlme 3 ja 6 vahele. Tema näiduks on sõlmede 3 ja 6 potentsiaalide vahe. Sõlme 6 potentsiaal on leitav kui: 𝜑₆= 𝜑₄ - E₄ = 0 - 40= - 40 V UV 2= |𝜑₆ - 𝜑₃ | = |-40 - (-9,11)| = 30,89 V 6. Teise haru vool I₂ ekvivalentse generaatori meetodil. Ekvivalentse generaatori teoreem: Takistust omava eraldatud skeemiharu suhtes saab aktiivse kaksklemmi asendada ühe ekvivalentse generaatoriga, mida iseloomustab emj Eg ja sisetakistus Rg. Siinjuures Eg võrdub tühijooksupingega katkestatud haru klemmidel, sisetakistus võrdub kaks- klemmi sisendtakistusega Rg = Rsis A B Joonis 6. Haru 2 tühijooksuskeem Kirchoffi II seaduse põhjal:
Kui eeldame, et üksteisele järgneva koormusega intervallid on küllalt lühikesed, võib tegeliku soojenemiskõvera lähendada ühe eksponendiga. Saavutatav masina püsitemperatuur sõltub siis ajaühikus eraldunud keskmisest energiahulgast, s.t. keskmisest kaovõimsusest. Seega tuleks tegeliku koormusega ekvivalentseks lugeda konstantne koormus, mille puhul kaovõimsus võrdub tegeliku reziimi keskmise kaovõimsusega: Pe=(P1t1+P2t2+...+Pntn)/(t1+t2+...+tn) 25. Ekvivalentse voolu meetod mootori võimsuse valikul Kui mootor töötab konstantsel koormusel, mis on soojenemise mõttes ekvivalentne tegeliku koormusdiagrammiga, võrdub tema kaovõimsus n Pe Pc I e2 R kus Ie kannab nimetust I i2ti ekvivalentne vool (ta on ekvivalentne tegeliku muutliku I i 1 vooluga
mõõdetakse taktides, väärtused kindlal ajal mõõdetud, mis vahepeal toimub ei tea) ning ajahetki taktihetkedeks. Enamik tehnilisi süsteeme on diskreetsed, diskreetne signaal on arvude jada. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine: Modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv ning sisendite seos väljunditega. Süsteemi matemaatilise mudeli liigid: 1.Algebralised, seovad omavahel muutujate iga ajahetke väärtusi. 2. Diferentsiaalvõrrandid, seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3. Lineaarsed võrrandid, võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate
Koonduvaks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Ülesannete lahendamiseks tuleb süsteem taandad lihtsamale kujule ja leida tasakaalutingimused. Taandamise aluseks on teoreem: koonduv jõusüsteem on ekvivalentne resultandiga, mis läbib jõudude mõjusirgete lõikepunkti. Superpositsiooniaksioomi järeldusena võib jõusüsteemis olevad jõud üle kanda nenede mõjusirgete lõikepunkti ja seejärel jõurööpküliku abil asendada nendega ekvivalentse resultandiga Fres. Võib ka joonestada jõukolmnurga (joon2), kus liidetavad jõud kujutatakse teineteise järel, resultant on suunatud esimese vektori algusest teise lõppu. Üldjuhul koosneb koonduv jõusüsteem rohkematest jõududest. Need võib üle kanda mõjusirgete lõikepunkti ja järjekorras liita jõukolmnurkade abil. Resultant on suunatud esimese jõu algusest viimase lõppu.(joon3). Tasandilise jõusüsteemi korral on resultanti võimalik leida graafiliselt, kujutades jõude
Tt,5= Tt,7= Tt,7= 1 Teisendatud koormusdiagramm näeb välja selline T1 , t1, s T2, t2 , T3, t3 , T4, t4 , T5, t5 , T6, t6 , T7 , t7, t0,s N*m N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s N*m s 122 4 106 2 40 10 70 60 65,1 5 60 20 34,6 4 280 a) 2.Arvutame ekvivalentse momendi üldotstarbeliseks kestevtalitluseks mõeldud mootori valimiseks. (Ti 2 * ti ) Tekv = => tvk + p * t p + * (t käiv + t pid ) 3. Arvutame mootori valikuks vajaliku arvutusliku võimsuse Parv = Tekv * n => Parv = 45,0 * 105 =4720W=4,72KW 2 4
29.Jadaergutusmootori nurkkiiruse reguleerimine- mootori pöörlemissagedus ümberlülitamisega. n=U-I(ra+re) väheneb koormuse suurenemisel järsult, sest siis suurenevad korraga 31.Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine sagedusmuunduriga.Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. kui keskväärtus. Seda meetodit kasutatakse laialdaselt. Ekvivalentse momendi meetod. Elektrajami Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, projekteerimisel on lihtsam leida töömasina momendi graafikut. Sel juhul on mugav kasutada ekvivalentse lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui momendi meetodit. Reaalse joone asendamisel murtud joonega kasutatakse analoogseid valemeid nagu
2.Kontuurvoolude meetod Arvutused teen MathCad'is Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et voolud I3 ja I4 on esialgselt valitud suunale vastupidised. 3.Potensiaalid 4. Võimsuste bilanss PRi=PEi+ Pj PRi =I12*R1+ I22*R2+ I32*R3+ I42*R4+ I52*R5+ I72*R7 = 358,297 W PEi = E1*I1+ E2*I2+ E3*I3+ E4*I4+ E5*I5+ I* R7= 358,297 W 5. Voltmeetri näidud 6. Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil. Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. 7. Teise haru sisendjuhtivus ning teise ja kolmanda haru vastastikune juhtivus
7E1+ E 2 i2 2- R i6 6+ R i8R 8E 2- E 6 (2) Kontuurvoolude meetod Kuna kontuurvoolude meetodil saadud voolud võrduvad Kirchoffi võrranditest saadud vooludega, võib aravata, et leitud voolud on õiged. Tulemused näitavad, et vool I3 ja E1 on esialgselt valitud suunale vastupidised. (5) Voltmeetri näidud (6) . Teise haru vool ekvivalentse generaatori meetodil Leian elektromotoorjõu, mille lisamisel teise harusse selle vool muudab suunda ja suureneb arvuliselt kaks korda. (7) Teise haru sisendjuhtuvus
Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: (sõltumatult teisest pinge- ja deformatsiooni komponentidest). Liitpingsuse suurim nihkepinge: Ekvivalentse joonpinguse suurim nihkepinge: Teooria annab häid tulemusi tasandpinguses sitkete materjalide puhul, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune ja piirseisundiks on voolamine (teras). normaalpinge (pikkepinge) tangentsiaalpinge (nihkepinge) 4
Tallinn 2017 1 1 2 4(0) 3 Algandmed: R1 = R2 = 2 ; R3 = R4 = R5 = R6 = 1 ; E1 = 2 V; E5 = 1 V; E6 = 11 V. 1. Arvutada haruvoolud I1....I6: a) kontuurvoolude meetodil; b) sõlmepingete meetodil; 2. Koostada elektriahela võimsuste bilanss; 3. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil. 2 1. Arvutada haruvoolud I1....I6 a) kontuurvoolude meetodil { I 11 ( R1+ R2 ) + I 22 ( R2 ) + I 33 0=-E 1 I 11 R2 + I 22 ( R2 + R3 + R4 + R 6 )-I 33 R 4=-E6 I 11 0-I 22 R 4 + I 33 ( R4 + R 5 )=-E5 {
Bussiettevõte teeb parasjagu strateegilist otsust, kas kasutada klientide transpordiks kasutatud v bussidega bussipargi maksumus 8,1 miljonit eurot. Uued bussid kestaksid 10 aastat, misjärel nen maha müüa. Kasutatud bussid kestaksid 6 aastat ja seejärel on nende jääkväärtus ja turuväärtus miljonit eurot võrreldes 13,9 miljoni euroga kasutatud busside korral. Kõik kulud kokku (sh ka amo aastas. Kasuta ekvivalentse aastase annuiteedi meetodit, et määrata, kas bussiettevõte peaks otsustam Uus Investeering 14.9 Eluiga 10 Jääkväärtus 2.235 =15%*14.9=2.235 Müügitulu 14.8 Kulud 12.0 sh kulum* 1.267 =(14.9-2.235)/10=1.267 Rahavoog** 4.0665 =14.7-12.0+1
Välispind Joonis 3. põranda konstruktsioon Joonis 4. põranda joonis 10 1.3.1 Töö ülesanne 11 Leida hoone välispiirde ehk katuse soojusjuhtivuse U W/ (m2K). 1.3.2 Arvutuskäigud 1. Leian pinnast iseloomustava teguri B', valemiga: 2,475 ( valem 9) kus: P Kogu hoone perimeeter seest poolt arvestades, m A kogu põranda pindala, m2 B' põrandat iseloomustav tegur, m 2. Leian põranda ekvivalentse paksuse, arvutamiseks kasutan järgmist valemit: ( valem 10 ) kus: dt põranda ekvivalentne paksus w sokli kogupaksus, m pinnase pinnase soojusjuhtivus, (m2·K) Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on põranda puhul 0,17, (m2K)/W. Rf põranda soojustakistus, mille hulka arvestatakse kõik põranda kihid kaasaarvatud põrandakate. Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W 12
W 4.3 Ümarristlõike ekvivalentne paindemoment M Ekv σ Ekv = W Ekvivalentne paindemoment: M Ekv = √ M y + M z + T 2 2 2 Ekvivalentne paindemoment näitab antud ristlõike ohtlike punktide võrdpinge väärtuse määra teiste ristlõigete suhtes. Ühtlase ümarvõlli ohtlik ristlõige on see, mille ekvivalentse paindemomendi väärtus on suurim. Varda ekvivalentsed paindemomendid: Ekv , A =√ M Ay + M Az +T A √ 0 +0 +21,9 =21,9 Nm M III 2 2 2 2 2 2 Ekv , E =√ M Ey + M Ez + T E= √ 101,2 +58,5 +21,9 =118,93 ≈ 119 Nm M III 2 2 2 2 2 2 Ekv ,C =√ M Cy + M Cz +T C =√ 0 + 116,9 +21,9 =118,93 ≈ 119 Nm M III 2 2 2 2 2 2 Ekv , B= √ M By + M Bz +T B= √ 0 + 0 + 21,9 =21,9 Nm
I1 = (–E1+U10)/R1 = (–3+2)/1 = –1A I2 = –U10/R2 = –2/1 = –2A I3 = –U30/R3 = –(–0,5)/0,5 = 1A I4 = (U20 – U30)/R4 = (–0,5 – 1)/0,5 = –3A I5 = (U20 – U30 – E5)/R5 = (2–(–0,5) – 5,5)/1 = –4A I5 = (U20 – U10 + E6)/R6 = (1 – 2 + 2)/1 = 1A 3. Koostada elektriahela võimsuste bilanss ∑PRi = I12*R1 + I22*R2 + I32*R1 + I42*R4 + I52*R5 + I62*R6 ∑P = I1*U1 + I2*U2 + I3*U1 + I4*U4 + I5*U5 + I6*U6 4. Arvutada vool I5 ekvivalentse generaatori meetodil a. Norton'i teoreemi põhimõttel: R12 = R1 II R2 = 1*1/(1+1) = 0,5 Ω R1236 = R12 + R3 + R6 = 2 Ω R1236 = R12 +R3 + R6 = 2 Ω R12346 = R1236 II R4 = 0,4 Ω E1 = 3 V; E5 = 5,5 V; E6 = 2 V I11*(R1+R2) + I22*R2 = E1 I22*(R2+R3+R4+R6) + I11*R2 – I33*R4 = E6 I33*(R4) – I22*R4 = E5 IAB = -I33 = -14 A I5 = IAB * R12346 /(R12346 + R5) = -14*0,4/1,4 = -4 A b
4. Ümarvõlli ristlõike pingete analüüs 4.1 Ümarristlõike paindepinged See on kesk-peateljestik, mison määratud nulljoonega, nulljoone suhtes on paine tasapinnaline. 4.2 Ümarristlõike suurimad paindepinged Selle paindemomendi M tasand valitakse kesk-peatasandiks 4.3 Ümarristlõike ohtlikud punktid 4.4 Ümarristlõike ohtlike punktide võrdpinge 4.5 Ümarristlõike ekvivalentne paindemoment 4.6 Ümarristlõike ohtlik ristlõige Varda ekvivalentsed paindemomendid Ekvivalentse paindemomendi epüür Ühtlase ÜMARvõlli ohtlik ristlõige on = 1836,8 Nm 5. Ümarvõlli tugevusarvutus 5.1 Ühtlase ümarvõlli läbimõõt Võlli läbimõõt Lubatav tõmbepinge: Valides eelisarvude reast R10", saadakse võlli ohutuks läbimõõduks 80 mm 5.2 Tugevuskontroll ristlõikes H Suurim väändepinge Suurim summaarne paindepinge Ühtlase võlli tugevus on tagatud Paindepinge ja väändepinge epüürid Vastus
Põhjustab nii välist kui ka sisemist ohtu efektiivdoos kogu inimese keha kiiritust väljendav doos, mõõtühikuks Sv (siivert, sagedamini mSv ehk millisiivert ekvivalentdoos - inimkeha elundi või koe neeldumisdoosi ja toimiva kiirguse kiirgusfaktori korrutis Grei on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Tähis Gy. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik.Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest.Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. Bioloogilised efektid: Deterministlik:
tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuuma reaktsiooni etapid päikesel: I prooton põrkab elektroniga; II põrkel tekib neutron, eraldub neutriino; III prooton ühineb neutroniga deutroniks; IV kaks deutronit põrkuvad; V tekib heeliumi tuum. Grei (Gy) neeldumisdoosi mõõtühik. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) ekvivalentse kiirgusdoosi ehk biodoosi mõõtühik. Tuumafüüsika rakendusi tuumarelvad, elektrienergia tootmine, radioaktiivne süsinik võimaldab dateerida vanu leide, tuumaprotsessid leiavad kasutuse paljudes tehnilistes seadmetes. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu ehk gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist. Relatiivsusteooria põhiseisukohad formuleeris Albert Einstein. Kinemaatiline
Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega.
2 = 0 - I 4 R4 - I 3 R3 = 0 + 1 + 3 = 4V 2 = 0 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 + 11 - 3 - 4 = 4V 3 = 0 - I 3 R3 = 0 - (-3 1) = 3V 3 = 0 + I 4 R4 + E6 + I 6 R6 - I 2 R2 = 0 - 1 + 11 - 3 - 4 = 3V 4.Võimsuste bilanss algskeemi kohta P = P R E PR = I12 R1 + I 2 2 R2 + I 32 R3 + I 4 2 R4 + I 5 2 R5 + I 6 2 R6 PE = I1 E1 + I 5 E5 + I 6 E6 PR = 2 + 8 + 9 + 1 + 4 + 9 = 33W PE = - 2 + 2 + 33 = 33W P =PR E 5.Leian haruvoolu I5 ekvivalentse pingegeneraatori meetodil U 0 = E5 - I 40 R4 = 1 + 2,5 = 3,5V U 0 = Eg U0 3,5 I5 = = = 2, 0 A Rg + R5 0, 75 + 1 R1 * R2 4 ( R6 + + R3 ) * R4 (1 + + 1) *1 R1 + R2 4 3 Rg = = = = 0, 75 R *R 4 4 ( R6 + 1 2 + R3 ) + R4 (1 + + 1) + 1 R1 + R2 4
korral. Suurte kõikumiste korral keskmise koormuse järgi valitud mootor kuumeneb üle, kuna ei arvestata seda, et kaod sõltuvad voolu ruudust. Mootori soojenemise arvutamiseks on vaja teada ligikaudselt mootori mõõtmeid, seepärast valitakse mootor lähenduslikult: Praktikas valitakse mootorit keskmiste kadude meetodi järgi. Mootor valitakse sellise tingimuse järgi, et nimikaod oleksid arvutuslikest keskmistest kadudest suuremad või nendega võrdsed. Või ekvivalentse voolu meetodiga. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mootor valitakse ekvivalentse voolu, mitte keskmise voolu järgi kuna muutliku graafiku ekvivalentväärtus on alati suurem kui keskväärtus. 3. variant Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafikvõib olla antud võimsuse sõltuvusena ajast Mootori valimine lühiajaliseks talitluseks Lühiajalises talitluses on otstarbekas kasutada erimootoreid, mitte aga kestva talitluse mootoreid.
*asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust. Sideme tüübid: Kovalentne kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks ühine orbitaal: Ideaalselt kovalentne side moodustub samaliigiliste, rangelt ekvivalentse elektronegatiivsusega aatomite vahel. Iooniline: Olekus, kus naatriumi elektroni arvel täidetakse klooriaatomi 3p-alakiht,on energia minimaalne. Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel. Enamik keemilisi sidemeid on niisugused, milles elektronpaar on küll ühine, kuid ei jaotu tuumade vahel ühtlaselt. Selline side on polaarne. Sideme polaarsust hinnatakse aatomite elekronegatiivsuste järgi
Kirjeldab pinge moonutust protsentides. 12. Harmoonikute allikad Põhiliselt mittelineaarsed koormused e. jõuelektroonikat kasutavad ja elektrilahendusel rajanevad tööstuskoormused. (juhitavad ajamid, alaldid, inverterid, kaarahjud, lahenduslambid, arvutid, printerid jne). 13. Paralleelresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mõne harmooniku sagedus=resonantssagedusega ning harmooniku allika perspektiivist põikimahtuvus paralleelühenduses võrgu ekvivalentse induktiivsusega ning tekib pingeresonants ehk väga suured pinged. 14. Jadaresonants nähtused jaotusvõrkudes Kui mahtuvus ja induktiivsus on jadamisi (nagu eelmine punkt) ning vool läheb suureks. 15. Signaalpinged Näiteks arvestite kauglugemissüsteemid. Kui pingele on pealdatud teatud signaale edastavad pinged. Madalsageduslikud-110-3000Hz, kandesagedussignaalid 3-148,5kHz. 16. Elektrivarustuskindluse näitajad
selgroogsetele). *Segmentaalne duplikatsioon duplikatsioon suurte blokkidena. *Polüpoidsuse teke terve genoomi ploidia kordistumine Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikastioonide teel. *Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed. *Selgroogsete evolutsioonis toimunud ürgsed tetraploidiseerumise kahe duplitseerumise tagajärjel (2R hüpotees, Ohno 1993). Paljud Drosophilageenid ja geeniklastrid esinevad selgroogsetel 3-4 ekvivalentse klastrina (Hox, MHC jne.). *Selgroogsetel umbes 2x rohkem geen kui selgrootutel. Seletatav pseudogeenide tekke ja deletsioonidega. Duplikatsioon toimus umbes 450 ja 550 milj a. tagasi Imetajate genoomi evolutsioonis on toimunud palju kromosomaalseid ümberkorraldusi. *Segmentaalsed duplikatsioonid on järjestuste (1-100 Mb) ülekanne genoomi ühest regioonist teise (umbes 5% inimgenoomist duplikatsioonid). Nii intra-kui ka interkromosomaalsed
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a
vaid 50-65% elanikest on akustilise tingimustega rahul. HELIISOLATSIOONINÕUDED VÄLISPIIRETELE Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis. Müra normtasemed ehitiste välisterritooriumis on toodud Sotsiaalministri 4. Märtsi 2002.a. määruse nr. 42. Need on erinevaduutel (planeeritavatel) ja olemasolevatel aladel, kusjuures olemasolevatel aladel on ekvivalentse (keskmise energeetilise) nüra piirtaseme suusuresk elamu tänavapoolsel küljel 70 dBA. NÕUDEL RUUMIDE JÄRELKÕLAKESTUSELE Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib tuumides ülemäärase järelkõla tõttu.Õpperuumide helisummutav siseviimistlus peab soodustama kõne arusaadavust. Klassiruumid nägemus- ja kuulmispuuetega lastele peavad olema enam summutatud kui tavalised klassid (kärelkõlakestus 0.6 s). TEHNOSEADMETE MÜRA
9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12. Mis on ekvivalentne kiirgusdoos, kuidas tähistatakse, millistes ühikutes mõõdetakse? Ekvivalentse kiirgusdoosiga mõõdetakse kiirguse kahjustusi. Ühikusk on Siivert (Sv), mõõdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 14. Mis on isotoop? Isotoop on keemilise elemendi teisend, mille aatomituumas on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. 15. Mis on massidefekt? Massidefekt tuuma moodustavate nukleonide seisumasside summa ja tuuma seisumasside vahe 16. Mida nimetatakse laenguarvuks?
samasuunalise jõupaariga, mille momendil on sama moodul. 2. Jäiga keha seisund ei muutu, kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse. 3. Jäigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga, mille moment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Mres= Mi 12. Jõusüsteemi peavektor, peamoment: 13. Staatika põhiteoreem: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. 14. Varignoni teoreem: Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga. 15. Süsteemi raskuskese 16. Kujundi staatiline moment: Integraali Sx= A ydA nimetame kujundi A staatiliseks momendiks telje x suhtes,
.." tõlgitakse ,,Le moment où...", mitte ,,The time where..."). Eristatakse jällegi valikulist/vaba modulatsiooni ja kohustuslikku/ parandatud modulatsiooni. Vaba võib muutuda parandatud modulatsiooniks juhul, kui sellele on viidatud sõnaraamatutes ja grammatikates ning on õpetatud. Protseduur 6 Ekvivalents (samaväärsus) on sihtkultuuri vaste kasutamine eriti idioomide, kliseede, vanasõnade puhul. Enamik ekvivalentse on parandatud, et edasi anda mõtet ,, Like a bull in a china shop" =,,Nagu elevant portselanipoes" , kuid mõnikord, näiteks onomatopoeetiliste, ekslamatiivsete väljendite puhul (kogemata lüüakse haamriga näpu pihta: pr.k ,,Aïe!", ingl.k ,,Ouch!" ) on see vaba. Protseduur 7 Adaptsioonimeetodit kasutatakse sellistel puhkudel, kus mingi situatsioon väljendatuna lähtekeeles on tundmatu sihtkeele kultuurile. Tõlkijad peavad sellistel juhtudel
- z-telje suhtes - ,,c", millele vastab = 0,49; Varda tingsaleduste leidmine mõlemas suunas: Nõtkekõver telg y-y: ,,b" Nõtkekõver telg z-z: ,,c" Abisuuruse leidmine mõlemas suunas: Nõtketeguri leidmine mõlema suuna jaoks: Leiame ristlõike arvutusliku survekandevõime: Leiame ristlõike arvutuslik paindekandevõime 24 Kiiveteguri leidmine Kriitiline paindemoment Posti saledus: Leiame ekvivalentse paindemomendi tegurid ja . Kordaja leidmine: Kuna paindemoment mõjub y-y telje suhtes, ja tugede suund on z-z teljel, siis varras on siirduvate sõlmedega ja . Leiame kordajad eeldusel, et on tegemist väändetundliku vardaga (külgsuunaliste tugede vahekaugus on suur): Kordaja kzy leidmine: Mh=179,47 kNm Ms= kNm Kui 0,99 Stabiilsuskontroll: 25
Kui eeldame, et üksteisele järgneva koormusega intervallid on küllalt lühikesed, võib tegeliku soojenemiskõvera lähendada ühe eksponendiga. Saavutatav masina püsitemperatuur sõltub siis ajaühikus eraldunud keskmisest energiahulgast, s.t. keskmisest kaovõimsusest. Seega tuleks tegeliku koormusega ekvivalentseks lugeda konstantne koormus, mille puhul kaovõimsus võrdub tegeliku reziimi keskmise kaovõimsusega: Ekvivalentse voolu meetod, mis põhineb keskmise kaovõimsuse avaldisel Ekvivalentne vool on mingi püsiva väärtusega vool, mis kutsub esile samasuguse mootori soojenemise kui tegelik muutlik vool sama ajavahemiku kestel. Mootori valimise tingimuseks on Ekvivalentse momendi meetod. Mootori valitakse tingimuse Ekvivalentse võimsuse meetod. Ekvivalentse võimsuse all mõistetakse püsivõimsust, mille tõttu motor soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu
Kovalentse sideme puhul aatomid ei ioniseeru, arvutamine. sest sidemes osalenud elektronid kuuluvad Vastavalt polarisatsiooni liikidele koostatakse korraga mõlemale aatomile. Näiteks: H2, O2, F2 dielektriku aseskeem, milles polarisatsiooniga 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni seotud dielektrilist läbitavust kujutatakse ekvivalentse mahtuvusega kondensaatori liigid. mahtuvuse kaudu, polarisatsiooniga seotud Polarisatsiooniks nimetatakse laetud osakeste kadusid aga takistuste abil. piiratud nihkumist dielektrikus elektrivälja mõjul. Jagatakse veel omakorda rööp- ja Dielektriku viimisel välisesse elektrivälja,
757,26
= = ,
0 25000
3. Määrame kindlaks tegurid e ja Y
e = 0,22
Y = 1,96
22
4. Võrdleme suhet teguriga e:
0.4 s s1 0.6 0.8 0.98 9 1 0 50 10 0 15 0 20 0 25 0 30 0 35 0 40 0 5.19 2 ltj ( s) ttj s 1 36 1.879 ÜLESANNE Nr. 4 (Variant 7) Elektriajam töötab koormusdiagrammi järgi muutliku koormuse talitluses. Valida ekvivalentse momendi meetodi abil sobiv lühisrootoriga asünkroonmootor sünkroonkiirusega 1000 min-1 ning kontrollida valitud mootorit ülekoormusele. T1 , T2 , T3 , T4 , T5 , t1 , s t2 , s t3 , s t4 , s t5 , s Nm Nm Nm Nm Nm 65 25 35 40 50 30 25 35 15 90 LAHENDUS. Ekvivalentne moment 12 1 + 22 2 + 32 3 + 42 4 + 52 5 = 1 + 2 + 3 + 4 + 5
tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. 5 Mürast tingitud üldised tervisehäired: kõrgvererõhutõbi südameveresoonkonnahäired peavalu unetus väsimus lihaspinge stress kontsentratsioonihäired. Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. Kuulmisele mõjub kahjulikult juba 85 dB-ne müra, mis on veidi väiksem kui liiklusmüra tipptundidel. /8/ Oluline on teada, et kuulmist kahjustab rohkem pidev müra kui sagedaste pausidega ekvivalentse helienergiaga müraekspositsioon. Tööandja kohustused seoses müraga: Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra- ja infraheliga, vibratsioon, bioloogilised ained ja
suurimate väärtustega lõike- ja paindepinged. 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike ohtlikud punktid painde ja väände koosmõjul on alati ristlõike serva mingid diametraalsed punktid O1 ja O2 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? *sisejõudude (paindemomendid My ja Mz ning väändemoment T) epüürid arvutatakse lõikemeetodiga *ekvivalentse paindemomendi epüüri saab koostada kolmanda tugevusteooria järgi valemiga: 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgedel, suurimad väändepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgede keskel 8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides? (Eelmine joonis); *O1-ristlõike nurk, kus on suurimad
1 1 xC2 = = = - j12,732 Ω 2π f C2 2π ∙ 50 ∙ 250 ∙ 10−6 Induktiivpooli komplekstakistus avaldub valemist: xL = ωL = 2π f L xL1 = 2π f L1 = 2π ∙ 50 ∙ 20 ∙ 10−3 = j6,283 Ω xL 2 = 2π f L 2 = 2π ∙ 50 ∙ 30 ∙ 10−3 = j9,425 Ω xL 3 = 2π f L 3= 2π ∙ 50 ∙ 10 ∙ 10−3 = j3,142 Ω Järgnevalt leian algskeemis rööbiti olnud takisti R₁ ja kondensaatori C₁ ekvivalentse takistuse (valemis kirjeldatud kui: r′1 − jxC′1 ): R1 ∙ xC1 4 ∙ (−j15,915) = = 3,76 - j0,945 Ω R1 + xC1 4 + (−j15,915) Leian E₂ kompleksi väärtuse. Kuna ta jääb E₁-st 30˚ võrra maha siis: Ė₂ = E₂(cos⍺ - jsin⍺) = 100•(cos30˚ - jsin30˚)= 86,603 - j50 V = 100 ∠30˚ V Nüüd saan asendada kõik leitud suurused esialgsesse valemisse ning välja arvutada voolud:
31. Selgitada mõiste "kattetegur". Kattetegur- näitab mitu hammast on korraga hambumises =+, kus on otskattetegur ja on telgkattetegur. 32. Tuua seosed moodulite arvutamiseks kaldhammasratta normaal-, ots ja telglõikes. Moodul otslõikes on:, mt = mn / cos; mn = m (võrdne lõikeriista mooduliga) hamba kaldenurk. Moodul normaal lõikes: mn = mt cos Moodul telglõikes: ma = mt ctg 33. Selgitada kaldhammasrattaga ekvivalentse sirghammasratta mõiste. Kaldhammasrattaga loetakse ekvivalentseks säärane sirghammasratas, mille hammaste profiil langeb praktiliselt kokku etteantud kaldhammasratta hammaste profiiliga normaallõikes. 34. Tuletada algkoonuste nurkade ja ülekandesuhte vaheline seos koonusülekandel. Et algkoonused veerevad teineteisel libisemata, siis peab neil ühise moodustaja OP igas punktis olema võrdne joonkiirus. Näiteks punktis P peab kehtima seos:
õuna, teistele kirssi) seotud mineviku kogemusega · Indeksiaalne märk suhestatud oma märgiga aja v ruumi kaudu (nt liiklusmärk, mis näitab, et Tallinnasse on 185 km; signaal, hüüatus Suunab tähelepanu objektile) eksisteerib olevikus · Sümbol kokkuleppeline (nt keelav liiklusmärk, rist) ,,Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille Interpretant esitab teda kui nimetatud Individuaalse objekti Indeksi Ikoonilist märki." Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese)
Intressimaksete sagedus - basic · Probleem: sama intressimäära number tähendab erinevatel maksesagedustel erinevat saadavat raha · Eelnevas näites eeldati, et intressimaksed toimuvad üks kord aastas. Võimalikud on ka pool-aastased, kvartaalsed, igakuised jne maksed · Intressimäärade võrdlemiseks tuleb nad viia samale kumuleerimissagedusele või liitmisbaasile · Põhiprintsiip: ekvivalentse intressimäära leidmiseks tuleb võrdustada intressisummad © Robert Kitt Intressimaksete sagedus efektiivne intress · Liitintressi üldvalem on: (1+i/n)n · n tähendab intressimaksete arvu aastas · n=1 intresse makstakse kord aastas · n=2 intresse makstakse 2 korda aastas · Efektiivne intressimäär on mõne muu sagedusega
(u,v R) rahuldab meetrika aksioome). lim xa (x)(x) = (lim xa (x))(limxa (x))= 0*0=0 3. Koonduva jada piirväärtuse ühesuse tõestus. lim xa ((x) + (x)) = lim xa (x)+limxa (x)= 0+0=0 - 4. Koonduva jada tõkestatuse tõestus. 5. Sõnastada jada piirväärtuse peamised omadused. Üks omadus tõestada. 12. Näidata, et kahe ekvivalentse lõpmata väikese suuruse vahe on kõrgemat järku lõpmata 6. Näidata, et kui lim n yn = a ning xn < zn < yn, siis lim nzn = a. väike suurus. 7. Näidata, et koonduv jada on Cauchy jada (fundamentaaljada). Kui (x) ja (x) on lõpmata väikesed suurused piirprotsessis x a ja lim xa (x)/(x) = 0, siis 8. Näidata, et Cauchy arvjada (fundamentaaljada, mille liikmed on reaalarvud) koondub
allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiskes komponentideks. Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused - koonduva jõussüsteemi tasakaalu jaoks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võirdukd 0 Jõupaari moment jõupaari mõju kehale iseloomustab: tasapind milles jõupaar asub paari moodustavate jõudude suurusest jõuõlast jõupaari jõudude suunast mis määrab pöörlemissuuna Nende kõigi koosmõju kehale isel
suurimate väärtustega lõike- ja paindepinged. 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike ohtlikud punktid painde ja väände koosmõjul on alati ristlõike serva mingid diametraalsed punktid O1 ja O2 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? *sisejõudude (paindemomendid My ja Mz ning väändemoment T) epüürid arvutatakse lõikemeetodiga *ekvivalentse paindemomendi epüüri saab koostada kolmanda tugevusteooria järgi valemiga: 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? suurimad paindepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgedel, suurimad väändepinge väärtused on alati nelikant-ristlõike külgede keskel 8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides? (Eelmine joonis); *O1-ristlõike nurk, kus on suurimad
allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiskes komponentideks. Koonduvad jõud ja nende tasakaalutingimused - koonduva jõussüsteemi tasakaalu jaoks on vajalik ja piisav et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võirdukd 0 Jõupaari moment jõupaari mõju kehale iseloomustab: tasapind milles jõupaar asub paari moodustavate jõudude suurusest jõuõlast jõupaari jõudude suunast mis määrab pöörlemissuuna Nende kõigi koosmõju kehale isel
nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: Ekv III = 1 - 3 (sõltumatult teistest pinge- ja deformatsiooniseisundi komponentidest) Eelnevast: Ekvivalentse joonpinguse Liitpinguse suurim nihkepinge: suurim nihkepinge: - 3 Ekv max = 1 max = 2 2
FSK Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. ASK 40. Takisti (madala-, ja kõrgeoomilise) ekvivalentskeemid kõrgsagedusahelas. Ekvivalentskeemil asendatakse takisti jaotatud mahtuvus (hajumahtuvus) ekvivalentse kondekaga ning jaotatud induktiivsus (hajuinduktiivsus) induktiivpooliga. Nii võib takisti sageduslike omadusi hõlpsasti määrata analüüsides lihtsaid skeeme. 41. Takistite omamürade liigid ja millest nad sõltuvad? Mürasid võib liigitada kolme gruppi: segavad signaalid(häired), triiv ja elementide omamürad(soojusmüra ja voolumüra). Elektronide hulga statistilised fluktuatsioonid kutsuvad esile müra, tekivad pinge ja voolu juhuslikud komponendid
veeauruläbilaskvuse seisukohalt on olulised ehitusmaterjalide järgmised omadused: Tihedus (mahumass), ühikuks kg/m3; Sooja-erijuhtivus [W/(mK)]; Sooja-erimahtuvus c [J/(kgK), kWh/(kgK)]; Õhutihedus (praktilistes arvutustes kasutatakse õhu eriläbilaskvust m3/(msPa) ehk m2/(sPa)) Veeaurutihedus (difusioontakistus, mida standardi järgi iseloomustatakse ekvivalentse õhukihi paksusega m või difusioonitakistusteguriga suhtarvuga . Praktilistes arvutustes kasutatakse materjali auru-eriläbilaskvust kg/(msPa) ja materjalikihi aurupidavust m2sPa/kg); Niiskusesisaldus (kaalulise suhtarvuna: materjalis sisalduva aurustuva vee mass jagatud materjali kuivmassiga, kg/kg, või mahulise suhtarvuna: m3/m3); Niiskuseimavus (maksimaalne niiskusesisaldus); Mahu muutlikkus (soojuse ja niiskuse muutuste mõjul).
vektori algusega ( alguspunktiga ). Koonduvate jõudude tasakaaluks on vajalik ja piisav et nendele jõududele ehitatud hulknurk oleks suletud. Koonduvate jõudude tasakaalu võrrand ( analüütiline meetod jõudude liitmiseks) Def: Koonduva jõu süsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebraline summa kummalegi koordinaatteljele võrduks nulliga. Jõu lahutamine komponentideks: jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiseks komponentideks. Paralleeljõud. Jõudude liitmine ja lahutamine. Jõudusid, mille mõjusirged on üksteisega paralleelsed nim paralleeljõududeks. Olgu, meil vaja liita 2 samasuunalist paralleeljõudu P ja Q. Kuna nende jõudude mõjusirged ei lõiku, siis nende otsene liitmine rööpküliku aksioomi järgi langeb ära. Mõlemasse punkti rakendame võrdvastupidised jõud. Liites S1 ja P ja S2=Q saame resultantjõudu
M>0 : |f(x)| M ( x U (Xo)) Kui >o siis lõpmata väikese suuruse definitsiooni põhjal leidub selline U (X0),et | (x) 0|< /M (x U (X0){ X0}) ja seega >0 0 : | (x)|<( /M) * M= (x U (Xo){ X0}) *Järelikult on suurus (x) f(x) lõpmata väike piirprotsessis x xo. *Kui komponentide piirväärtused eksisteerivad, siis summa, vahe ja korrutise piirväärtus on vastavalt piirväärtuste summa, vahe ja korrutis. 16*(Ekvivalentsed lõpmata väikesed suurused. Näidata, et kahe ekvivalentse lõpmata väikese suuruse vahe on kõrgemat järku lõpmata väike suurus)Lõpmata väikeseid suurusi (x) ja (x) nim. piirprotsessis X->Xo ekvivaletseteks lõpmata väikesteks suurusteks, kui ). Seda fakti tähistatakse ( ). *Ekvivalentsete lõpmata väikeste suuruste vahe on kõrgemat järku lõpmata väike: Näiteks: x-sinx ~x3/6 (x->0) sinx ~x (x->0) 18*(Funktsiooni pidevus. Katkevuspunktide liigid)Funktsiooni f(x) nimetatakse pidevaks punktis a,
(7) : . .: , 1998 (8) . .., ... : - , 1975 8 Hind Teine oluline ostumüügi element - hind (pretium). "Ostumüügilepingu peetakse sõlmituna ütleb Gayus - kui on kokkulepitud hinnas, isegi kui hind ole veel tasutud." (6) Hind peab olema väljendatud rahasummas, selles erineb ostmüük vahetustehingust, kus üks pool peab andma asja ja teine pool peab andma selle eest ekvivalentse asja (6). Hind peaks olema määratletud. Kuid vahel Rooma juristide vahel olid suured vastuvaidlemised, millises ulatuses peab tingimata jõudma see kindlus. Üldtunnustatud oli, et hinda ei saa seada ostja ( "palju soovid", "palju mõistad õigeks," jne). Aga määrata hinda kolmandate isikute peale viites ( "kui palju hindab asja") Prokuliaani koolkonda juristid tunnustasid kehtivaks. (6), (8) (1)
Juhul kui vib eelnevat avaldist lihtsustada jrgmiselt: . Seega saab arvutuslikud aktiiv- ja reaktiivkoormused avaldada jrgmiselt: , kus on reaktiivkoormuste maksimumtegur. Paljude gruppide puhul leitakse resulteeriv kasutustegur: 2.6. Koormuste keskpunkt Koormuste keskpunkti all mistetakse teoreetiliselt kasulikuimat punkti alajaama, vi jaotuspunkti paigutamiseks. Koormuste keskpunkt on punkt, kus teoreetiliselt grupp tarbijaid on asendatud ekvivalentse tarbijaga. Alajaam vi vrgu jaotuspunkt paigutatakse vimalikult koormuste keskpunkti lhedale jrgmistel eesmrkidel: - summaarse grupisisese jaotusvrgu vhendamine - elektrienergiakadude vhendamine - tarbijate teineteisele ligilhedaste pingenivoode tagamine kui mitte arvestada maksumust ja vrgu muid nitajaid, siis koormuste keskpunkt ( K ) arvutatakse valemiga. Xk1 = Yk1 = Xi, Yi - tarbija koordinaadid n - tarbijate arv
annaabi.ee 
