SAKSA KUNST Ekpressionism Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1. Eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk- rõhutatud eneseväljendus 2. Vool Saksa maalikunstis 20.saj algul Saksa ekspressionism = saksa fovism Tegutsesid kunstnike rühmitused: · Die Brücke (Sild) Dresdenis · Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchens Ekspressinostid kujutasid kaasagset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka porteid, maastikke. Ekspressonistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse- ja pettumusmeeleolud (see on eriev foovidest). Ekspressionistidele on iseloomulik: · Hooletu, rahutu pintslikäsitlus · Vormide lihtsustamine, kohati moonutamine · Intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid Palju harrastati graafikat, eriti puulõiget. Ek...
Jakob Westholmi Gümnaasium SAKSAMAA METSIKUD - KUNSTINÄITUS Retsensioon 11.a klass Tallinn 2017 11.novembril käisin KUMUs vaatamas näitust „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“. Näitus pakkus võimalust kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seadis näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite. Die Brücke oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi ...
20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (...
Ekspressionism Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme' < ladina keeles expressio 'väljapigistamine') on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse sü...
EKSPRESSIONISM Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud ...
Ekspressionism Ekspressionism 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga Prantsuse keeles expression "väljendus, ilme Ladina keeles expressio "väljapigistamine" Termin tuli laialdasemalt kasutusele 1910. aastal Ekspressionism kirjanduses Kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundlik väljendus Esiplaanile seati inimese sisemaailm Traagiline elutunnetus Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid Hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid Ekspressionism muusikas Algas 1910ndatel Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine Puudus kindel vorm Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud Ilusa harmoonia puudumine Arnold Schönberg Ekspressionism kunstis Foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi looming 1905. rajatud rühmitus Die Brücke muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et ...
20. sajandi alguses hakkas foovide mõjul Lääne-Euroopas tärkama ekspressionism (prantsuse keeles expression väljendus; ladina k expressio väljapigistamine) stiil, mis annab edasi kõrgendatud tundlikkust läbi värvide, joonistuse, ruumi, mastaabi, vormi, tundeküllase ainese moonutamise või nende kombinatsioonide. Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga. Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906), Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903), Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949), kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954). Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemis...
Fovism- 20.saj Prantsusmaal; Foovidel- hoogsad ja erinevate suurustega laigud, värvis puhtad ja kõlavad; Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, mis on tekkinud mõne motiivi vaatlemisel,värvid vastupidised; Fovism(pr.k fauves- metsloomad)- ekspressionistlikku tüüpi kunst. Ekspressionism- *19. ja 20. sajandite vahetusel, Saksamaal; *Ekspressionistidel- lihtsustatud, nurgelised joonistused, teravad, toored värvikontrastid, ,,porised" värvid, tuhm koloriit; *Eesmärk iseloomustada inimese hingeelu ja ühiskonna seisundit, inimesi ümbritsev loodus on ärev ja pingestatud; *Ekspressionism- kunstivool, mis muudab nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. Saksamaal 2 rühmitust: *Dresdenis 1905-1913 Die Brücke ; *1911-1913 Münchenis tegutsenud Der Blaue Reiter (Sinine Ratsanik) Tuntumad Saksa ekspressionistid: Emil Nolde, Franz Marc, Paul Klee, Erich Heckel, Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Barlach, Käth...
Ekspressionism Irena Sadskaja Tallinna pae gümnaasium 11.a 2012/2013 Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Prantsuse keeles tähendab expression 'väljendus, ilme' . Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma j...
Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses ja muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit ekspressionism hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 193...
Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Pariisis 1905.aastal Sügissalongis 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Värvid on puhtad, kõlavad, väljendavad positiivseid emotsioone, tihti vastupidised tegelikkusele. 3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? H. Matisse eesmärkideks kunstis oli eneseväljendus ja dekoratiivne lõpptulemus 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? Kujutavad muusika-ja rahvapidude motiive, religiooni. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,espressionism"? Ekspressioon väljendus(pr.k) 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistid negatiivsed emotsioonid - rahutus, maailmaalu,ühiskonnakriitika. Värviko...
Ekspressionism Ekspressionism ( Prantsuse keeles expression= väljendus) on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses ja muusikas. Espressionism levis 20.saj. alguses peamiselt Saksamaal. Eelkäijateks võib pidada foove, Edvard Munchi ja Vincent von Goghi. Osa ekspressionisme moodustas 1905. a. Dresdenis rühmituse ,, Die Brücke"(,,Sild"). Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi t...
ekspressionism USA's peale II maailmasõda Koostaja: Roland Allmägi Juhendaja: Tiina Treibold Tallinn 2013 Ekspressionism (prantsuse keeles expression 'väljendus, ilme') Tegemist on 20. sajandi algul sündinud vooluga kunstis,kirjanduses, muusikas. See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Voolu algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus ,,Die Brücke" ning Müncheni grupi ,,Der Blaue Reiter" ümber koondunud kunstnikud. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja ,,Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja...
Fovism: hülgasid kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide ainuomase värvi kujutamine. Eesmärk tunnete ja meeleolu väljendamine. Värvid hoogste, erinevate suuruste laikudena, värvid puhtad. Pariisis Sügissalong . Ekspressionismi alus. Henri Matisse: Madame Matisse, La Serpentine, Avatud aken, Vestlus, Tants. Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl...
Fovism ja ekspressionism 1) Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? 1905 aastal Pariisis Sügissalongis näitusel. 2) Miks oli foovide rühmitusel seesugune nimi? Mis see tähendas, mille järgi pandi? Üks kunstikriitik mõtles pilklikult nimetada rühmitust foovideks (Prantsuse k. metsikud), sest värvid olid kantud lõuendile hoogsate erinevate suurustega laikudena ja need mõjusid erakordselt jõuliselt, peaaegu metsikutena. 3) Mille poolest sarnaneb foovide ja ekspressionistide looming? Mõlemad on väga emotsionaalsed ja hoogsad stiilid, tegelevad eneseväljendusega ja kasutavad enamast puhtaid värve ja värvikontraste. 4) Mille poolest erineb foovide ja ekspressionistide looming? Fovistid tahtsid väljendada rõõmu, rahulolu ja õnnetunnet, ekspressionistid kujutasid kõike aga dramaati...
Fovism Kus ja millal ? 1905. aasta Sügissalongis esines rühm noori Neil olid teised värvid, vesi võis olla punane, puutüvi violetne Hakati kutsuma "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Värvi ja pintsli kasutamine Kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine Värviti erksalt, säravad, segamata värvid Laigud suured, suured pinnad, Värvid ei pidanud olema nagu looduses Eeskuju Vincent van Gogh Foovide rühmituse Henri Matisse keskne kuju Arvas, et kunstnikul tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada Kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele Open Window, Coll...
Ernst Ludwig Kirchner 1880 - 1938 Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasuta...
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri aseme...
Fovism ja teised ekspressionistlikud suunad 1905. aastal Pariisi Sügissalongis suurel ülevaatenäitusel esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks Kunstiajaloolased räägivad fovismist kui moodsa kunsti...
Ekspressionism Krasulina Anastassia 11A klass Tallinn 2013 Ekspressionism levis 20. Click to edit Master text styles sajandi alguses, peamiselt Second level Third level Saksamaal. Eelkäijateks Fourth level võib pidada foove ja Edward Fifth level Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Esimene laine Tekkis 20. sajandi alguses Saksamaal. Ekspressionistid Click to edit Master text styles kujutasid kõike dramaatilises Second level valguses, deformeerides sel Third level Fourth level eesmärgil esemeid ja inimesi. ...
1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavandama kunstimuuseumi rajamist. 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis? 1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904. a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õ...
Kunstiajalugu ,,Ekspressionism" ,,Edvard Munch" Ekspressionism on 20. sajandil tekkinud liikumine, mis hõlmas mitmeid kunstivaldkondi, nagu näiteks kirjandus, muusika, teater. Selle sünnikohaks võib pidada Saksamaad, kus ta tekkis vastukaaluks positivismist innustatud liikumistele, nagu seda olid naturalism ning impressionism. Ekspressionism püüdis edasi anda ,,elus olemise" tähendust, keskendudes emotsionaalsetele kogemustele, mitte füüsilistele, nagu see oli kombeks kunstis seniajani. Seda iseloomustab kunstniku poolne reaalsuse moonutamine selleks, et anda tugevamalt edasi emotsioone. Varajased ekspressionismi viljelejad soovisid, et kunst oleks rohkem muusika sarnane, andes emotsioone ja tähendusi edasi pigem läbi vihjete ja vabade seoste, kui vormide ja välisilmete kaudu. Ekspressionism on subjektiivne kunstisuund, kuna see eeldab kujutatu lahtimõtestamist vaataja poolt. Tihti anti emotsioone edasi värviplekkide kaudu. Kuigi...
Villu Fovism - Fovismi alguseks võib lugeda 1905. aastat. - Samal ajal eksisteerisid ka teised kunsti voolud ja stiilid nagu näiteks neo-, post- ja impressionism. - Fovismi peetakse esimesks moodsa kunsti suunaks. - Impressionismis olevad värvitäpid muutusid laikudeks, mis olid iseseisvad ja ei tahetud enam saada optilist efekti. Kindlaid värve ei esinenud. - Fovism ei leidnud tunnustust, alguses oli fovism pilkesõna. - Fovismi arengule sai tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong. 1905.aasta Sügissalongis hakkasid silma rühm noori kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Need maalid mõjusid erakordselt jõuliset, peaaegu metsikutena. Need olidki esimesed fovistid (kutsuti foovideks...
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu kapitalistlik tootmisviis vabade käsitööliste ühiskonnaga Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
FOVISM 1905-1915 20.saj tekkis vilgas näitustegevus 1903 Pariisis asutati Sügissalong, kus korraldati retronäitusi van Goghi, Cezanne’i ja Gaudini töödest(impressionistid). ISELOOMUSTAB: o Loobuti detailidest: detailivaene o Intensiivsed värvid o Värvide valik suvaline o Valgus-varjuta; s.o. tasapinnalised o Tihti tume kontuurjoon Fovinistlikud maalid mõjusid jõulistena, metsikutena – kunstikriitikult pilkenimetus foovid Eesmärk väljendada kunstniku meeleolu, tunnete väljendust, mis tekib objekti- subjekti vaatlemisel. MATISSE – rühmituse juht, maalija, graafik, skulptor; arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik; „Tants“, „Punased kalad“. DERAIN – täiendvärvide kontrastid. VLAMINCLS – eeskujuks van Gogh; tööd elurõõmsad, rahutu, laia ja jõulise pintslilöögiga. DUFY – heledad, õrnad värvitoonid; muusikariistad, ...
20.sajandi I poole suundumused kunstis 20. sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv kunst. Sellisele väljendusrikkuselepanid aluse postimnressionistid, kes olidki omamoodi vahelüliks vana ja niinimetatud moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunsti vallas võib seletada tohutute muutustega inimühiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud kõik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused.-religioonid, ning -arusaamad. See kõik mõjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond või religioon nõuab. ...
NEOIMPRESSIONISM ehk püäntillism. point - pr.k. puurt. Kunstivool, mis sai alguse 1880ndatel ja vaibus 20.saj. algul. Aluse panijaks peetakse GEORGES SENSAT'. Uuris inimeste värvitaju käsitlevaid teoseid, keemiat ja joonte kujutamise seoseid emotsioonidega. Selle põhjal koostas keerulise värviteooria. Teistesse maadesse levis PAUL SIGNAC'i kaudu. Neoimpressionistide eesmärk oli -------------materjali puudu--------------------- Futurism Kunstivool, mille alguseks peetakse luuletaja, kirjaniku ja kunstniku FILIPPO MARINETTI artiklit 1909 aasta Pariisi Le Figaro's. ´´Hävitage muuseumid, mis katavad meie maad nagu surnuaiad``. ´´Kunstiteos peab olema agressiivne, kihutav võidusõiduauto on kaunim, kui Samothraki Nike``. Futurismi õitseaeg kestis kuni 1916. aastani ja arenes samaaegselt kirjanduses, maalis, skulptuuris, kinos jne. Liikumise teoreetilised osad kattusid osaliselt fasistidega....
Kunstiajalugu Kool 9.kl Nimi Merovingide kunst 5.-7. Saj. Frangi riigi valitsejate suguvõsa järgi nimetus. Kirjutati ümber kristliku sisuga käsiraamatuid. Kirjutati pärgamendile. Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal. Karolingide kunst 8. Saj. Jätkus käsikirjade kirjutamine ja kaunistamine. Ehitati suuri kloostri komplekse-vaimse ja majanduselu keskused: kirik, kool, laut, köögiviljaaed, põllud, kõrts. Romaani stiil 10.saj. Kasutati Vana-Rooma ehitusvõtteid. Algasid palverännakud pühapaikadesse. Hakkati ehitame teede äärde suuri kirikuid ja kloostreid. Aknad tehti ümarkaartega ja kirikud tehti väikeste akendega ja paksude seintega, mis tehti kohalikust maakivist. Gooti stiil Tunnuseks...
Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel 20 sajandi kunsti tuntakse kui ka kaasaegset(modernseset) kunsti, tegelikult sai see alguse 19 sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pann...
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. ...
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. ...
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : ...
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid v...
20. sajandi kunst Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusrom...
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autori...
20. sajandi I poole peamised kunstivoolud Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult iga kunstnik, vaid ka iga teos on unikaalne,kordumatu. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega,nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20. sajandi alguseks oli uuenduslik, nn. moodsa kunsti ühiskondlik seisund paranenud. Sajandivahetuse kunsti mitmesuunalisus oli publikut harjutanud stiilide ja laadide pluralismiga.Kriis ametlikus kunstis oli kõigutanud usku ,, igavestesse reeglites...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
20 sajandi kunst Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
Saksa ekspressionism Mis on ekspressionistliku kunsti eripäraks? Ekpressionistliku kunsti eripäraks on: värvikasutus ja vormi otsingud. Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj) mõjutajad- Nietsche, tema ideed individuaalsusest olid väga populaarsed sel ajal Rühmituse liikmed ja nende loomingu lühianalüüs: Emil Nolde Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte, huvitavaid maske (nt. Aafrika) ning algeliselt ja kirglikult salapäraseid maastikke. Ta ei kasuta piirjooni, ainult vorme ja värve. Nolde maalides oli hästi ...
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes t...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
Moodsa kunstivoolud 20.sajandi Euroopa kunstis Kristina Saluste Paldiski Gümnaasium ÕO. 10.klass 20.sajandi alguse maailma kunsti vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Nii linnapildis kui ka muuseumides leidus rohkelt vana kunsti, seetõttu sündis ka seal enamik uusi kunstivoole. Ülemaailma maabus sinna noori kunstnikke, kes soovisid end täiendada või lihtsalt elada kunstist küllastunud keskkonnas, saades osa kunsti uuenemisest. Paljudele neist jäigi Pariis teiseks koduks, sulandudes sealsesse kunstiellu. Impressionism Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel e...
1. S?mbolismi olemus. 2. Skulptor Auguste Rodini 3 t??d. 3. Juugendi olemus. Riik. Miks tekkis? 4. Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 t??d, E. Munchi 2 t??d. 5. Postimpressionism. Van Gogh 2 t??d, Gauquin 1 t??, Cezanne 1 t??. 6. Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Milliised olid uued teemad? 7. Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? 8. Fovism. Riik. S?na fovismi t?hendus. Matisse t??. Millised olid maalid? 9. Ekspressionismi olemus. Riik. 10. Kubismi olemus. Kust sai Picasso t?uke kubismile? Picasso 2 t??d. 11. Futurismi olemus. Riik. Kuidas anti edasi liikumist? Balla 1 t??. 12. Abstraktsionismi olemus. Riik. 13. Dadaismi olemmus. Riik. Mida panid n?itusele? M. Duchamp'i 1 t??. 14. S?rrealism. Riik. Kuulsaim s?rrealist? Millele toetus, kust saad m?jutusi? 2-3 t??d sellelt mehelt . 4 Sümbolismi olemus .......
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad kat...
1 Impressionism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 34 põhjal 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! *Kujutatakse objekti valguse ja õhu kaudu. *Peamine motiiv on maastik. *Nähtavat pilti maailmast on antud edasi väikeste erivärviliste pintslitõmmetega. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. 3) Va...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
