Ekspressionism
Ekspressionism ( Prantsuse keeles
expression= väljendus) on 20. sajandi algul
sündinud vool kunstis,kirjanduses ja
muusikas.
Espressionism levis 20.saj. alguses peamiselt
Saksamaal.
Eelkäijateks võib pidada foove, Edvard
Munchi ja Vincent von Goghi.
Osa ekspressionisme moodustas 1905. a.
Dresdenis rühmituse ,, Die Brücke"(,,Sild").
Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner
algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi
kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde.
Pranstlased tahtsid väljendada
ekspressionisnis eelkõige rahulikku
õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste
eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus,
mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade
ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
loomeinimesed
Õppematerjali autor
Ekspressionism Krasulina Anastassia 11A klass Tallinn 2013 Ekspressionism levis 20. Click to edit Master text styles sajandi alguses, peamiselt Second level Third level Saksamaal. Eelkäijateks Fourth level võib pidada foove ja Edward Fifth level Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Esimene laine Tekkis 20. sajandi alguses Saksamaal
Impressionism ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eine murul,1863, 214270, õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Olympia, 1863, 130190 Õli lõuendil ÉDOUARD MANET ÉDOUARD MANET Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Baar Folies- Bergere` is 1882 97/130 Õli lõuendil CLAUDE MONET Cl
Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati
abstraheerumine. Kirjanikke: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Ekspressionism kunstis Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905--1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud
20. sajandi alguses hakkas foovide mõjul Lääne-Euroopas tärkama ekspressionism (prantsuse keeles expression väljendus; ladina k expressio väljapigistamine) stiil, mis annab edasi kõrgendatud tundlikkust läbi värvide, joonistuse, ruumi, mastaabi, vormi, tundeküllase ainese moonutamise või nende kombinatsioonide. Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga. Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906), Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903), Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949), kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid
Kunsti detentsid 20 sajandi I poolel 20 sajandi kunsti tuntakse kui ka kaasaegset(modernseset) kunsti, tegelikult sai see alguse 19 sajandi lõpul.Modernismi ideoloogia pole kunagi saanud ainuvalitsevaks, kuid hakkas mõjutama paljusid 20.sajandi alguse kunstnikke ja publikut.Tänapäeval võib modernismi pidada üheks varjandiks avargardismi ideoloogiast. Et modernism pidas peamiseks kunstiteoste vormimuutusi,jagasid modernismist mõjustatud käsitlused 20.sajandi kunstiajaloo omapärase vormiga stiilideks või vooludeks(nn.-ismideks), mis üksteist välja vahetasid.Sellised ,,Moodsa kunsti ajalood" on tõeoolest üks võimalus kunsti arengut kaardistada. Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva züriiga näitused, eriti Pariisis 1903.aastal asutatud Sügissalong.See eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnutades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvaheli
See on mõjutanud kogu tema hilisemat loomingut. Rouault'i töödes on näha raskeid ja jõulisi kontuure nagu kirikuakendelgi. Ta püüdis oma teostega teenida katoliiklust ja armastas maalida piibli ainetel või luua kriitilisi moraliseerivaid teoseid. Temagi loobus valguse ja varjudega modelleerimisest ning ruumilisest sügavusest mis tegigi võimalikuks ajutise koostöö foovidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund - ekspressionism. Ekspressionismi eelkäiateks võib pidada Edvard Munchi ja vaimuhaiget Vincent van Goghi, aga järjekindlalt hakkasid "väljendust" rõhutama just foovid. Samal ajal tekkis ka Saksamaal väljenduslik kunst, aga seal oli eneseväljenduse põhisisuks hoopis rahutus, tihti ka ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Terminit "ekspressionism" kasutatakse põhiliselt just saksa väljenduskunsti kohta. 19. ja 18. sajandi vahetusel olid noorte, opositsiooniliselt meelestatud
Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20.sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks. Selle kunstisuuna eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Omal moel jätkas ekspressionism ka romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi toorseid värvikontraste või jällegi meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodusatas rühmitus ,,Die Brücke" (,,Sild"), sinna kuulusid Ernst Ludwig Kirchner, Karl Schmidt- Rottluff ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid