elutempo ning tunnete väljendamiseks. Oluliseks kujunes futurism venemaal, mille viljeleja oli Vladimir Majakovski.Sürrealism- Kujutav a kunsti ja kirjandusvool, tekkis Prantsusmaal. Mõiste enda lõi Guillaume Apollinaire: ,,sürrealism",miski, mis asetseb igapäevase tegelikkuse kohal ja mida saab luua siis, kui hüljatakse harjumus maa peal roomata ning lennatakse kõrgustesse, vabanetakse teadvuse kontrollist.Selle voolu tähtsaim teoreetik kirjanduses, prantsuse luuletaja ja kriitik André Breton. Sürrealistid leiutasid mõistuse kontrolli välistamiseks oma meetodi-automaatkirjutamise, mida võimaldavad teadvuse hämarseisundid. Imazism-Oli Ameerikas ja Inglismaal 20.sajandil alguskümnendeil levinud kirjandussuund, mis taotles teemade ja luulevormide täielikku vabadust, tähtsustas eredelt luulekujundeid. Venemaal vastas sellel imazism.Modernistlik luule- 20.sajandi algul tekkisid luules sümbolismi kõrvale uued voolud. Modernistlike
17. Nimetage 20. sajandi alguse norra ja rootsi kirjanikke. Knut Hamsun, Jøstein Gaarder, Sigrid Undset (Norra); Sven Delblanc, Eyvind Johnson, Harry Martinson, Vilhelm Moberg, Tomas Tranströmer (Rootsi) 18. Mitmest episoodist koosneb James Joyce'i romaan „Ulysses”? Teos koosneb kolmest suurest osast, milles on kokku 18 episoodi (3+12+3). Kogu romaan leaib aset ühelainsal päeval Dublinis. 19. Mida kujutab endast kirjanduslik meetod metafiktsioon? Kelle sulest ilmus 1914. aastal seda võtet kasutav romaan „Udu? Romaani „Udu” autor on hispaania kirjanik Miguel de Unamuno. Metafiktiivsed romaanid rõhutavad oma väljamõeldislikku olemust, lugejal on teose maailma süüvimine raskendatud. 20. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 21. Mis rahvusest oli Samuel Beckett? Mis keeltes lõi ta oma teosed? Nimetage kolm tema draama-
postmodernismi mõistegi eelnenud kultuurietapi nimetust. Tegu on modernismi edasiarendusega. Osa kirjandusteadlasi peab esimeseks postmodernistlikuks romaaniks juba James Joyce'i teost ,,Finnegans Wake" (1939). 20.sajandi viimastel aastakümnetel sugenenud postmodernismi põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine. Lähtutakse seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist. Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima, mõistmaks, mis meie ümber toimub. Filosoof Jean-Francois Lyotard on öelnud: ,,Postmodernne kunstnik ja kirjanik on filosoofi olukorras: tekst, mida ta kirjutab, ja teos, mida ta loob, ei järgi kehtestatud reegleid põhimõtteliselt ja nende kohta ei saa langetada hinnangut määrava otsustuse alusel, rakendades tuntud kategooriaid. See, mida teos või tekst otsib, ongi need reeglid ja kategooriad ise." Üheks postmodernismi võtmesõnaks on peetud mängu. Parimaid postmodernistlikke
Tragöödia enne ja nüüd - Kangelase/tegelase vastandumine: klassikalises tragöödias kõrgemate jumalike jõududega – nüüd saatuse või ühiskonnaga - Tragöödia ja traagika mõjub tänapäeva inimestele teistmoodi kui vare – inimeste maailmatunnetus on muutunud indiviidikesksemaks. Absurditeater - absurdsus – lad.k „ebakõlaline, mõttetu“ - absurditeater: seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumine absurdsusena. - Beckett „Godot’d oodates“ Komöödia - kreeka k „lustliku pidtustuse, maskeraadi laul“ - arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast poolest - klassikaline komöödia: vastand tragöödiale, madal žanr Komöödia tunnused - tegelasteks lihtsad inimesed - igapäevased situatsioonid - argine keelekasutus - lõpp on tavaliselt õnnelik, st tegelased... : pääsevad piinlikust või
1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759
silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega. Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa. Surmatantsu motiiv- surm maksab kätte maise ülekohtu eest. Renessansi kirjandus- literatura renancentista Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo de oro ei kattu ühe sajandiga, selle alla on võetud umbes poolteist sajandit (16.sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt
Ilmneb, kui jäigalt ja isegi naeruväärselt Lõunas kõigile uuendustele vastu sõditi. Romaane: „Nad alandusid narrusse“ (1929), „Kaitstud elu“ (1932), „Rauasoon“ (1935). 5. loeng 20. sajandi mustanahaliste kirjandus Booker T. Washington (1856 – 1915) – USA afroameeriklasest mõtteklassik, 19. sajandi lõpu väljapaistvamaid ameeriklasi. Harlemi renessanss (New Yorgi linnaosa järgi) – 1910. – 1920. aastatel afroameeriklaste kirjanduslik ärkamine. Esindajaid: Jean Toomer (1894 – 1967) – hübriidraamat „Pilliroog“ ehk „Suhkruroog“ („Cane“, 1923) koondab 117 leheküljele proosat, luulet ja draamalõike. Kolmeosalise teose lühikesed novellid on põhiliselt pealkirjastatud noorte mustanahaliste naiste nimedega, kelle temperamenti, tugevusi ja nõrkusi impressionistlikus proosas väljendatakse. On lintšimislugusid, tegevust nii tööstuslikes Põhja linnades kui ka Lõuna maakolgastes
8. Oscar Wilde Iiri päritoluga luuletaja, proosa-ja näitekirjanik Oscar Wilde oli inglise estetismi juhtfiguure. Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu. Ta õppis algul Dublinis, siis Oxfordis klassikalist filoloogiat. Ülikooliajal kujunes välja ka tema kunstikäsitus, mille põhimõtteks oli ,,kunst kunsti vastu" kunstil polevat midagi ühist tõe ega moraaliga. Ta leidis, et kunst rajaneb valetamisel. Kunstikriitikuna pidas ta loenguid peale Inglismaa ka Põhja-Ameerikas ja Prantsusmaal, kirjandusese astus luule ja lühiproosaga. Edu tõid muinasjutud ning jutustused aga ka vaimukad salongikomöödiad. Tema peateoseks sai ,,Dorian Gray portree"
kolm aastat kestnud kohtu alusena ,,Rohtukasvanud radades". Estetism. Oscar Wilde (1854 1900) 19. sajandi lõpuks olid impressionism ja sümbolism minetanud oma esialgse hiilguse. Nende mõjul või asemel tekkisid uued ilmingud, millest üks olulisemaid oli dekadents. Dekadents (pr decadence langus) ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis. Dekadents annab vaba tee sümbolismile, kuulub selle juurde. Ta on seotud estetismi mõistega, mis rõhutab, et kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, tema eesmärk on tema ise. Estetismi eesmärgiks oli iluideaali kummardamine. "Me raiskame kõik oma päevad elu mõtet otsides. Teadke siis ometi, et see mõte on kunstis!" O.Wilde Oscar Fingal O´Flahertie Wills Wilde on iiri päritolu inglise kirjanik. Tema vanemad olid säravad ja ja ekstsentrilised isiksused. Isa oli tuntud silma- ja kõrvaarst, kelle teaduslik ja rahvaluulealane
,,Luule", lisaks on tema luulet ilmunud ,,Väikese luuleraamatu" sarjas (1984). Tähelepanuväärne on, et lisaks loomingule tegeles Alliksaar ka noorte kirjandushuviliste harimise ning arendamisega. Tartus Wemeri kohvikus hakkasid koos käima noored kultuurihuvilised, toonased üliõpilased, nagu P.-E. Rummo, J. Kaplinski ja M. Unt. Alliksaare loomingus eristatakse kolme perioodi: klassikaline vormipuhas, peamine zanr itaalia sonett, teemadeks ilu, luule, kunst eksperimenteerimine 60-ndate alguses, Alliksaare luule muutub aforistlikuks (mõtteterad), improviseerib palju, pole selgelt ülesehitust periood enne surma pöördub tagasi sümbolismi juurde, filosoofiline, nukker Alliksaare luulet on iseloomustatud kui mõttemängu: tema mõtted voogavad assotsiatiivselt (sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles peituvaid mõtete väljendamise võimalusi. Alliksaare luuletused sisaldavad filosoofilisi
Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega
Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses. Baudelaire elas boheemlaseelu ja tarbis narkootikume, põdes süüfilist. Baudelaire on varasümbolist. Taotles vormipuhtust nagu parnaslased
luuletuse ja luulekatkendi. Kirjanduslikuks -1927), eesti näitekirjanik. Eesti realistide suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Liivi vanemasse põlvkonda kuuluv A. Kitzberg on pärit looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, Pärnumaa Laatre valla saunikuperest. Ta töötas avades loominguliselt uued võimalused. Liivi Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. A. ainukese eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused" Kitzbergi kirjanduslik kujunemine kulges (1909) avaldas "Noor-Eesti". Esimesena aeglaselt, alles viiekümnendais eluaastais lõi ta tunnustasid tema luulet «Noor-Eesti» rühma oma tippteosed - eesti näitekirjanduse kuuluvad kirjanikud. klassikalised draamad. Esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks on romantiline ajalooline 10. Vilde Eduard, eesti realism ja eesti romaan
romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga. Autorid: Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas, Oks, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, Juhan Jaik. Karl Rumor novellikogu ,,Sammud kaduvikku" (1928) kuulub tolleaegse novellistika paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud ainult naljategemisega teosed, vaid neis oli ka kirjanduslik tähendus. Kivikas ja Hiir olid Eesti futurismi rajajad esimesed futuristlikud katsed. Gailitil on nö kindel süzee, nende lugude puhul tekib tunne, et kõik on väga segane. REALISM (nn uusrealism u 1921) Autorid: Luts, Gailit, Mälk, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas jt. Realism tuli vaikselt ühiskondliku kindlustunde suurenemise ja kirjanduselu tasakaalustumisega. Romaan kerkis esile, ,,Tõde ja õigus" I osa (1926) alates kasvas romaanide hulk. Leebe realism. Lugemine oli jõukohane
aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see
kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest. Tähelepanu hakati pöörama vaimsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sümbolism kirjanduses sai tõuke Charles Baudelaire`i luulekogust ,,Kurja lilled". Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele püüseb ligi üksnes kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2
sajandi vene kirjanikest Bulgakov. 29. Milles seisneb Fausti süü Margareta hukkumises? Margareta hukkumises seisneb Fausti süü selles, et teda pole kohal siis, kui teda kõige rohkem vaja on. 30. Miks ei saa Mefistofeles Fausti hinge? Kumb ei täitnud verega kinnitatud kokkulepet? Mefistofeles ei saa Fausti hinge, sest kuna Fausti poolt öeldud võlusõnad on öeldud inimkonda aidates ja seega sekkub jumal. Verega kinnitatud kokkulepet ei täitnud Mefistofeles. 31. Milline kirjanduslik liikumine Saksamaal valmistas ette romantismi tuleku? Kuidas on Eesti seotud selle liikumisega? Romantismi tuleku Saksamaal valmistas ette kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung". Selle kirjandusliku liikumise arvates algab kogu kultuur rahvaluulest ja ka eesti haritlased võtsid selle mõtteviisi üle. 32. Nimeta kaks inglise romantikust luuletajat. Kaks kuulsamat inglise romantikust luuletajat on Byron ja Shelly. 33. Milline inglise kirjanik on rajanud romantilis-ajaloolise romaani
kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu ,,Kui saaks seda imet vaadata." Debora Vaarandi Valjalast. Sündis 1916. valik kogu ,,Kauge hääl." Väga tark luuletaja. ,,Eesti mullad" see luuletus sai 1965a esimese Juhan Liivi luule preemia. On kirj luuletuse ,,Saaremaa valss." Poeem: ,,Talgud Lääne soos," ,,Tuule valgel"(1977). Debora oli rahva kirjanik. Smuul ja Debora olid mingi aeg abielus. Ülo ja Jüri Tuuling Ülo kiitsakas abemeta, Jüri vastupidi. Ülo kirj tõsiseid asju Jüri jälle naljakaid
Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill
Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma Arhitektuur- ,,Triumfikaar", ,, Jumala ema kirik Pariisis" Illustreering- E. Valter ,,Sipsik" Helilooming- ,,Mu isa maa ja mu arm" Muusikalid, teater- ,,Hüljatud" ,,Carmen" Filmikunst- ,,Kevade" 2. Elulooraamat- Usain Bolt 3. Noor-Eesti ja Arbujad I RÜHMITUS NOOR-EESTI (1905-1915) Tartu Gustav Suitsu algatusel loodud kirjanduslik rühmitus. Rühmituse tähtsamad tegijad olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala. Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Nooreestlaste juhtlauseks oli ,,Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!", st tuua Eestisse Euroopa kirjandust. Püüdes välja murda kultuuri
Kui trupis vähemalt üks tuntud näitleja, siis olidi menu suhtes kindlustatud. Jäme nali, ebatsensuurne keel, frivoolne zest jne. Farss hõivab Prantsusmaal nö kultuuri alakorruse kindlalt ja jõuliselt. Üleval pool noorte luuletajate rühmitus ,,Plejaad", koosnes seitsmest poeedist, tuntuim neist Pierre de Ronsard (1524-1585), renessansi sugemetega, antiigipüüdlus. Orienteerusid Itaalia commedie erudite'le kõige selle nõrkuste ja puudustega, puudus selle kirjanduslik pool (mitteelulisus).1549. Aastal avaldas Plejaad oma manifesti, kus muuhulgas öelda, et lava tuleb ära võtta farsilt ja moraliteelt ja anda see uuele tragöödiale ja komöödiale. Plejaadi autorite näidendeid etendati õukonnas, populaarseim oli Etienne Jodelle'i komöödia ,,Eugene ehk Kohtumine" 1552. aastast. Rääkis see noorest vaimulikust ja tema intriigidest ja seiklustest. Plejaad aitas kaasa vanade teatrivormide lahkamisele. Pariisi ainus teatrisaal oli Hotel de Bourgogne
keelt.Ülikoolihariduse sai Oxfordis. Aastal 1895 mõisteti Oscar Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Wilde'i teosed keelati ning ka tema endised sõbrad pöörasid talle selja. Oscar Wilde suri viletsuses Pariisis. Suured teadmised antiikkultuurist, rinreis Ameerikas. Peab loenguid esteetikast ("Mul pole midagi deklareerida peale oma geniaalsuse."). Kirjanikud loovad tundeid. Kunst on kasutu, praktilise väärtuseta. Hindab Tolstoid, Falubert'I, Balzaci, Dostojevskit, ei meeldi naturalism, Zola. Looming: "Kavatsused" ülistada kunsti, läheneb ka absurdile. 1881 kogumik "Luuletusi"- impressionistlikud, romantilise alatooniga. 1877 jutustus "Canterville'I lossi kummitus". Näidendeid: "Leedi Windemere'I lehvik", "Kui tähtis on olla tõsine?", "Ideaalne abielumees". Kunstmuinsjutud "Õnnelik prints ja teised
metsaüksindusse. Jõuab kääpa jõele. Mõõgal on peal soome sepa needus ja seetõttu lõikab ta kalevipojal jalad alt. Kangelane sureb ja tema vaim tõuseb taevasse. Eepose lõpus valvab kalevipoeg põrguväravas, kus tema vaim sunnitakse kehasse tagasi ja kalevipoeg ärkab ellu. Kuna äralõigatud jalgu enam tagasi ei saa panna, siis saadetakse ta põrgu väravasse ratsa valgel hobusel. · Koidula elu ja kirjanduslik tegevus, isamaaluule 1843-1886. luuletuste ja juttude kirjutamist alustas ta ,,Perno Postimehe" juures, kus töötas isa abilisena. Kodiula looming sündis ajal, kui eesti kirjakeel oli alles kujunemisjärgus, sellepärast esineb tal ka kohmakaid ütlemisi või kunstnikke keelevorme, aga need puudused korvab luuletuses völjenduv ehe isiklik tunne. Luulekogud ,,Vainulilled"(luuletused ,,Kodu") ja ,,Emajõe ööbik"- sisaldavad neist ainult väikest osa. Jakobson pakkus Lydiale
seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas kritiseeris ta juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud.Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panthéoni. "Nana" , "Söekaevurid!" ·· Zola näitas oma kirjanikuannet juba hilisromantilises esikraamatus "Jutud Ninonile" (1864). Filosoof Taine'i ja Goncourt'ide mõju all pöördus ta naturalistliku meetodi poole. Esimene naturalistlik romaan oli "Thérèse Raquin" (1867; e k 1930 pealkirjaga "Sa ei pea mitte abielu rikkuma", tlk Marta Sillaots; e k 1988, 1999 tlk Häidi Kolle). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku romaanitsükli, nn jõgiromaani "Rougon-Macquart'id" (18711893), kuhu kuulusid nt "Lõks" ), "Nana" , "Daamide õnn" ,"Söekaevurid" ·· Zola on näide vastutavast kirjanikust
ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest
7)Eesti kirjanike(Tuglas, Suits) tõlkimine soome keelde. Siuru Siuru moto on ,,loomise rõõm-see olgu meie ainus tõukejõud." (Fr. Tuglas). Siuru jätkas Noor- Eesti uusromantilist suunda, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklikke tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna Gustav.(Gailit(Ge), Under(Printsess), Semper, Tuglas(Felix), Adson(Paaz), Visnapuu(Vürst)). Siuru luuletajad on emotsionaalsed. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album. Esimene album võeti väga hästi vastu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
langesid meresügavustesse, keskaegsed vangikongid, kus ruumid tõmbusid kokku, peale selle, et see ruum muutub kitsamaks. Novellide peategelaseks oli tihtipeale romantiline noor naine. Kusjuures see noor kaunis naine, kellega siis peategelane abiellub või kellest luuletuses kirjutatakse, on suremas, haige. Poe naised olid aristokraatilikud, kahvatud, väga kaunid, haigalselt tundlikud ja enamik neist sureb novellides ära. ,,Kõige täiuslikum kunst on kauni naise surma kujutamine." Ilu ja armastuse sümboliks oli tema novellides alati naine, ta ülistas naist. Armastus on võrdne surmaga, alati omavahel seotud. Tema kangelased ei soorita kuritegusid mitte kasu pärast, vaid sellepärast, et proovida, kas neil jätkub kurteoks jõudu ja julmust. Teaduslik-fantastilised novellid põhinesid omaaja tehnikasaavutustel. Poe oli nendega kursis, kasutas ja loetles neid. Detektiivloodega saavutab Ameerikas suure
leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu pere kaotas oma raha ja nii pidigi Guy asuma tööle ametnikuna ministeeriumis. Õhtusel ajal tegeles ka kirjandusega. Samuti jagus tal aega, et mööda Seine` i sõita. Alguses köitis teda luuletamine. Aga hiljem sai temast proosakirjanik, ent ta oli piisavalt kriitiline, piisavalt pika
7. Naturalism, Emile Zola (1840-1902) Naturalism Naturalism on äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures väljendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". (Naturalism oli viimane kirjanduslik liikumine, mis haaras terve Euroopa. Pärast seda tuli uusromantism...) Täiesti erapooletu stiil., kirjanik ei tohi väljendada oma suhtumist asjasse, tema kohus on vaid kirjeldada. Naturalistid vaatlesid inimest ja ühiskonda kui loodusnähtust. Emile Zola Zola sündis Pariisis ja kolis kahe aastaselt Lõuna-Prantsusmaale. Tema isa oli insener, itaallane. Väga ettevõtlik meesterahvas. Isa töötas Aix´i linnas, ent kahjuks haigestus kopsupõletikku ning suri enne kui
luulet. Paul-Eerik Rummo (Tuhkatriinumäng (1969) läbimurre. Skandaalid. Pseudopus (1968) Oidipuse müüt sotsiaalse vaatenurgaga ja süsteemikriitilise vaatenurgaga. Mõlemad peaaegu samal ajal kirjutatud, sarnased juhtumid. Enn Vetemaa (draamaloomingu algus ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale näitlejale (pauguga lõpus)" (1968) ajastuomane telenäidend, lastekultuuriline pool. 1960ndatel on Eesti kirjanduses kirjanduslik tekst telele orienteeritud. Draamauuendus üldpilt: 1960ndate ja 1970ndate vahetus on muutuse aeg. Draamas esialgu see muutus annab sarnaseid lahendusi: võõra teksti kasutamine, mudelsituatsioon, kõige üldistamine, tingliku draama esiletõus. Ühte tüüpi modernistlik näidend, mis esile tõuseb. Selle tüübi kõige eredam näide on ,,Tuhkatriinumäng". Ülevaade 1970ndatest ja 1980ndatest Toimub hargnemine. Draama on rikkalikum ja mitmekesisem kui 1960ndate lõpu draama
1) arhailine ajajärk 2) klassikaline periood e atika periood 3) hellenismi ajajärk 4) Rooma impeeriumi periood. VANAROOMA KIRJANDUS - Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Kui kreeka kirjandus kujunes loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori, Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose "Odüsseia". „Ilias“ Ilias räägib Trooja sõjast. Trooja sõda kestis 10 aastat. Zeusile ennustati, et ta ei tohi saada ühe nümfiga lapsi Zeuis korraldas nümfi abielu ühe Kreeka kangelasega pulma kutsuti kõik jumalannad, v.a. tülijumalanna Eris
Tuglas. Tarapita tegutses aastail 1921 1922. Teiste hulgas võisid end tarapitlaseks nimetada Johannes Barbarus, Johannes Semper, August Alle, Friedebert Tuglas, Marie Under. 12 Tarapita astus vaimuvabaduse nimel võitlusse niisuguste ohtlike sotsiaalsete pahedega nagu saamaahnus ja tõusiklikkus. Tarapitlased jätsid tagaplaanile tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama. Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks