· Isikute ühisus ... Ei oma õigussubjekti (isiku) staatust ... Nt. Seltsing (VÕS § 580): ,,Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga kindlaksmääratud viisil, eelkõige panuste tegemisega." · Asutamisel olev juriidiline isik ehk eelühing ... Periood asutamis- või ühingulepingu sõlmimisest kuni registrisse kandmiseni; ... Osaline õigusvõime saab omada pangakontot, teha asutamistoiminguid ... Kohaldatavad seltsingu sätted ... Tehtud tehingute eest vastutavad asutajad solidaarselt · Filiaal (ÄS § 384) ... Juriidilise isiku struktuuriüksus ning ei oma iseseisvat õigussubjektsust ega õigusvõimet Liigitamine: · Era- või avalik-õiguslik ... konkreetse juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mis eeldab asutajate poolt seadusega
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused.
ÄS reguleerib majandustegevuse eraõiguslikku, s.o kaubandusõiguslikku poolt. ÄS ei ole ainus majandustegevust reguleeriv seadus, sest äriõiguse allikad on ka TSÜS, raamatupidamise seadus (RT I 2002, 102, 600; 2009, 19, 116), pankrotiseaus (edaspidi PankrS, RT I 2003, 17, 95; 2009, 11, 67), krediidiasutuse seadus (RT I 2005, 8, 32; 2008, 59, 330). ÄS ei reguleeri näiteks kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on sätestatud võlaõigusseaduses. Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega
Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25). Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu. Juriidilise isiku õigusvõime On võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Tekib registrisse kandmisest. Asutatakse määramata ajaks. On põhikiri. Juhatust või seda asendava organi asukoht. Tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Üldkoosolek. Juhatus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Organi pädevus nähakse ette põhikirjas, ühingulepingus või seaduses. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule
võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus.
04. Negatiivsete asjaolude tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, st III isik ei saa tõendada asjaolu, et ta ei tutvunud registrikannete andmetega. Saab tõendada, et tutvus varasemalt, kui kanne oli olemas. Kas leping kehtib? Leping kehtib, kuna kanne kustutati 24. aprillil, mis tähendab, et kolmanda isiku, antud juhul B, jaoks oli kanne äriregistris tõene. Äriregister kaitseb kolmandaid isikuid ÄS § 34 lg 2. Sel ajal kui leping sõlmiti, oli A kantud registrisse. Äriregistri kaardil kuupäevad, millal kanne tehti ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe
oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus
oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle peavad tehingute tegemiseks andma nõusoleku vanemad, kes aga võivad hakata tegutsema vastuolus lapse huvidega. Kas kandemäärus on seaduslik? Küsimused on seotud kande tegemise ja tähendusega. Kes on FIE? FIE olemise määrab ettevõtlustegevus
*Ühinemisaruannet ei pea koostama, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või kui sellega on nõus ühineva ühingu kõik osanikud või aktsionärid, välja arvatud juhul, kui ühinevate äriühingute eelnenud majandusaasta ülemaailmsed realiseerimise netokäibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe ühinemises osaleva äriühingu ülemaailmne realiseerimise netokäive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ühineva ettevõtja äritegevus toimub Eestis. 3. Miks tuleb läbi viia likvideerimismenetlus (mis on likvideerimismenetluse eesmärgiks) ning millised toimingud tuleb likvideerimise käigus läbi viia? Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine, selle käigus müüakse aktsiaseltsi vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel ning lõpuks kustutatakse aktsiaselts äriregistrist
Samuti B lähtus registri kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
Kontrolliblokk vaja saada üle 50% häältest. Kumb on ohtlikum kontroll on tihti pankade käes. Meie seadus pigem soodustab seda, kuigi see on ohtlik. Juhatus kontrollib ühingut. 1.1.2 Ühinguõiguse piiritlemine teiste era- ja avaliku õiguse valdkondadest 1.2 Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad 2 Ühtset seadust pole. ÄS ühingute regulatsioon ja äriregistri regulatsioon. Tulundusühistu seadus eraldi. § 32 hea usu põhimõte tsüsis, § 33 hääle andmine, tegelt on see tahteavaldus. 35 ja 38 lg 1. Need on üldnormid. MTÜ väga lai mõiste, korteriomand nt. VÕS 7.osa. siin on kirjas ka mõned eraõiguslikud üldpõhimõtted hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Ühinguõiguse tava hea ühingujuhtimise tava. Tavanormistik on jõustatud läbi tln väärtpaberi börsi. Kui ei täida, siis sind ei usaldata. Mää.
kuna ta ei teadnud otsusest, millega teda tagasi kutsuti. Lähtudes ÄS § 34 lg-st 2 ([Äriregistri] kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige) lepingu sõlmimise hetkel B tegutses ausameelselt. Seega, mõlematel pooltel oli õigus lepingut sõlmida ja osaühing ei või esitada nõuded B vastu seoses tehingu sõlmimisega. Vastavalt ÄS § 187 lg-le 1 juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks
........................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja............................................................................................................11 Ärinime mõiste..............................................................................................................................12 Prokuura.........................................................................................................................................13 Äriregister.....................................................................................
Vastutus Osanikud vastutavad Täisosanik vastutab kogu oma Osaühingu kohustuste täitmise AS-i kohustuste täitmise eest Ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga varaga, usaldusosanik vastutab eest vastutab osaühing kogu vastutab AS kogu oma varaga, vastutab ühistu kogu ühingu kohustuste eest (ÄS, oma sissemakse suuruse ulatuses oma varaga, osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta isklikult oma varaga (TÜS, § 1995, § 79). Kohustusi võib (ÄS, 1995, § 125). Kui selle eest isiklikult (ÄS, § 135). AS-i kohustuste eest (ÄS, § 1). täita üksnes rahas (ÄS, 1995, § usaldusosanik on tasunud 221). vt. osaühingut. 101)
Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõude A vastu ei saa olla, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole. 5.Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1 Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI
1. ÄRIÜHING 1.1 Äriseadustiku regulatsioon Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud
aktsionäride osalus säilib. Ümberkujundamine on lubatud kõigi äriühingute puhul peale tulundusühistute. Ümberkujundamise nagu ühinemise ja jagunemisegi puhul saab eristada järgmisi etappe: Ümberkujundamisaruande koostamine Ümberkujundamisotsuse tegemine Võlausaldajatele teatamine Vara hindamine Äriregistrile avalduse esitamne ja ümberkujundamise registrisse kandmine 4. Tulundusühistu mõiste ja asutamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena hankijatena tööpanuse kaudu teenuste kasutamise kaudu mõnel muul sarnasel viisil Tulundusühistu asutamine toimub tulundusühistuseaduses sätestatud korras. Tulundusühistu
1 AKTSIASELTS 1.1 Aktsiaselts ja liigid Aktsiaks nimetatakse mõttelist (jagamatu) osa aktsiakapitalist, mis väljendab aktsionäri õigust osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab
raamatupidamises kajastati. Sellest tulenevalt näeb ÄS ette, et likvideerijad annavad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Arhiiviteenuseid osutavad arhiiviseaduse §-de 22 ja 23 kohaselt vastavat tegevusluba omavad isikud. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja isik peab nähtuma ka äriregistri kandest. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (ÄS § 219 lg 1 ja 3). Hoiule antud osaühingu dokumentidega võivad tutvuda eelkõige osanikud ja nende õigusjärglased, kuid kohtu loal on vastav õigus ka ühingu võlausaldajatel (ÄS § 219 lg 4).
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine
sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas eeskätt omakapitalist tehtavaid väljamakseid (dividend, oma osa tagasiostmine jne), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.
vastavalt ÄS § 317 (1;5). Sellest rajanevalt võib tehingu nõusoleku saamisega (annavad oma luba raisata rohkem kui oli esialgselt piiratud) arvestada kehtivaks. ÄS § 307. Juhatuse esindusõigus (1) Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. (2) Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. TSÜS § 129. Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing (1) Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena (PS § 147). Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 a. Kohtuniku sõltumatus Kohtute sõltumatus Kohtunike personaalne sõltumatus Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) Kohtuniku ametikitsendused Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel (Kohtute seaduse § 53).
varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. 5 osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise isiku asutamislepingut või
oma raha vabalt igaks otstarbeks aasta jooksul kasutada üles OÜ võimaluse dividendide kaudu kokkuvõttes rohkem puhastulu teenida. SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtluse eesmärk on ennekõike igapäevaseks äraelamiseks raha teenimine. Iseseisvalt raha teenimist alustatakse enamasti üksi, nö iseendale töö andmisest. Sellisel juhul on valida kahe ettevõtlusvormi vahel: kas olla füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või asutada osaühing (OÜ) ja olla selle ainuosanik ja juhataja. Ettevõtlikke inimesi huvitab kõigepealt, milline ettevõtlusvorm on kasulikum, ja kasulikkuse all mõeldakse reeglina seda, kui palju sama käibe juures raha isiklikku tarbimisse jääb. Seetõttu peaks ettevõtlusvormide võrdlus andma vastuse inimesele, kellel on valida FIE-na või OÜ ainuosaniku- juhatajana tegutsemise vahel, inimese enda seisukohast, ja ennekõike ettevõtluses teenitava raha
äriühingu liigist. Täis- ja usaldusühing · Tegutsemine · tegutsetakse osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. http ://www.aktiva.ee/13848/UU_asutamiseks_vajalikud_dokum Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised (lubatud on ka teenuse osutamine). Osaku kohta ei anta välja väärtpaberti ( dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellegile laenu). Täis- ja usaldusühing · Ärinimi · Täisühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,täisühing" või ,,TÜ". · Usaldusühingu ärinimi peab sisaldama alguses või lõpus täiendit ,,usaldusühing" või lühendit ,,UÜ". Täis- ja usaldusühing · Juhtimine · Täisühingul on kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
