Võrumaa Kutsehariduskeskus Ehitiste tuleohutusnõuded Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitise või selle osa tuleohutuse määravad ehitise kasutamise otstarve, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja ehitises toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus. Tulekahjude peamiseks põhjuseks on tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne hoone ehitamise alustamist, et ennetada põlenguohtu. Olulised tuleohutusnõuded Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: · säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime · on ehitises tule tekkimine ja levik takistatud · on ehitises suitsu tekkimine ja levik taki...
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Orgaaniliste ühendites süsiniku valents on alati 4. Molekulvalem: Näitab aine koostist kui palju ja milliste ele...
Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei leia Tihti kuulavad inimesed oma südame häält. Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelreaktsioon sinust endast. Kui sinus on palju kurjust, siis on alatihti tahtmine see välja lasta. Võib öelda, et see kurjus, mis on sinu sees, tuli ka ringiga ei kusagilt mujalt kui sinust endast. Võib olla andsid oma kurjuse kellelegi varem edasi ja tema omakorda edasi. Lõpuks tuleb see kõik paha tagasi sinu juurde ja tihti ei saa selle vastu midagi teha. Inimeste olevus ühiskonnas mõjutab ka ...
Pooljuhtlaserid ehk valgusdioodid Valgusdiood elektroonikas kasutatav pooljuhtdioood, Tähendus mis kiirgab valgust. Rohkem tuntud nime all LED. Õige suurusega pärispinge rakendamisel elektroodidele hakkab vagusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest komponentidest, mida diood sisaldab Kaks kontakti anood ja Kuidas töötab ? katood. Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Televiisorid, raadido, telefonid, Kasutamine kalkulatorid, led käekell Tänan kuulamast !
Kütused test. 1. Bensiini oktaanarv iseloomustab bensiini: a) isesüttivust b) Detonatsioonikindlust - õige c) bensiini aurustuvust d) bensiini kangust 2. Mis juhtub talvel suvise diiselkütusega? a) aurustub liiga kergesti ja lendub paagist b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) d...
Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Ehitise tuleohutusnõuded Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Ehitusmaterjalid ja põlemine lk.34 Tulekindlus lk.5 Olulised tuleohutusnõuded lk.6 Olulistest tuleohutusnõuetest tingitud ehitisele esitatavad nõuded lk.79 Tehnilised tulekaitsevahendid lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud allikad lk.12 Sissejuhatus Väikeelamutes on tulekahjude tekke peamine põhjus tulega hooletu ümberkäimine. Tuleohutusele tuleb mõelda juba enne ehituse alustamist, hiljem on tarvilike muudat...
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel. 9.b Mürgisus · Uuritakse loomade peal. · Ei tohi aurusid sisse hingata, Välja arvatud lõhnaained), ei tohi maitsta. · Peab kandma kummikindaid. · Mõnikümmend grammi keedusoola süües või inimene surra. · Raskmetallide kogunemine organismis( maksas, neerus) võib põhjustada raske mürgistuse. Tuleohtlikkus · Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahused.Nt eeter,etanool,bensiin ja paljud teised. · Põlema ei sütti vedel lahus vaid lahuse auru ja õhu segu. · Tahked ained on vähem tuleohtlikud. · Plastmassi põlemine võib tekitada rasket mürgistust.( Laguneb polüvinüülkloriid) Söövitav toime. · Söövitava toimega keemiatooded on kontsentreeritud happed ja leelised. · Argielus on kasutatavatest hapetest kõige ohtlikum näiteks äädikhape. · Hapetega töötades on vaja panna kätte kummikindad. Plahvatusohtlikkus...
,,Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida." Millegi tegemine paistab alati õnnestuvat paremini ise oma eesmärgis kindel olles ja selle saavutamisse uskudes. Pidevalt kaheldes ja mõeldes, kas valitud tee on ikka õige, ei olegi võimalik midagi saavutada. Sageli oleme sunnitud tegelema ebameeldivate kohustustega. Me saame nad küll tehtud, kuid tulemus oleks kindlasti parem, kui me suudaks või oskaks mõelda asja endale kasulikuks. Tihti kuulavad inimesed oma südame häält. Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti. Samuti aitab süda meil tunda rõõmu ja õnne. See on meie südame hääl, mis vaikselt meie elu otsuseid teeb. Inimeste tunded võib võrrelda kui ahelreaktsiooni. Vahepeal oleme me ilmaasjata kurjad ja anname ka teistele sellest märku. Aga kust see kõik alguse sai? Alguse saab see lõputu ahelrea...
Veermik Veermiku kaudu toetub autokere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telkiutest koos ratastega. Sõiduautotel kasutatakse põhiliselt keerdvedrustust. Autokere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autodel kasutatakse teleskoop tüüpi vedelik amortisaatoreid ja gaasiamortisaatoreid. Viimased hoiavad autorattaid suurepäraselt teel. Amortisaatorid leevendavad teekonarustel tekkivaid autokere kõikumisi ja muudavad sõitmise mugavaks. Samuti on nad tähtsad liiklus ohutuse seisukohalt. Amortisaatorid valitsevad rehvidele mõjutsevaid püstjõudusid ja vedrustuse liikumist , ning hoiavad nii autorattaid pidevalt konktaktis teega. Rikkis amortisaator võib kurvis põhjustada külglibisemist. Rehvid Rehvid jagunevad turvise mustri tüüpi järgi talve-ja suverehvideks. Turvavöö Peab olema kinnitatud ja pingutatud nõuetekohaselt .Kinnitamatta turvöö puhul , on oht liikl...
Elekter kodus Tänapäeval on elektriseadmete kasutamine muutunud nii endastmõistetavaks, et sagely unustatakse, kui ohtlik võib elektrivool inimesele olla. Igal aastal juhtub aga elektriseadmete kasutamisel inimeste teadmatuse ja hooletuse ning elektriseadmete rikete tõttu palju raskeid õnnetusi. Et neid vältida, tuleb teada olulisimat elektriohutuse nõuetest, osata elektriseadmeid kasutada. ennast ja seadmeid säästvalt, osata jälgida seadmete korrasolekut, et vajaduse korral saaksid rikked kiirelt parandatud. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on...
Biodiisli head ja halvad küljed Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biodiislil on palju eeliseid: · On taastuv · On energiasäästlik · Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse · Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes · Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni · Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka · Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas · On valmistatud Eestis kas põllumajanduslikest või ümbertöödeldud tooraineressurssidest · On lihtne kasutada · Taastuvenergia ja tasakaalus CO2 ringlus - biodiislit toodetakse taimsetest õlidest, õlikultuure saab kasvatada korduvalt, tänu sellele on biodiisel taastuv energia. · Põlemisel tekkiva CO2 kogus on võrdne õlitaime poolt kasvamisel tarbitud CO2 kogusega,...
Lõke Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus- ja valgusallikas. Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab ...
SÜSINIK Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks. C + 6| 2) 4) Süsiniku üldine iseloomustus Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises perioodis, seega on tema elektronkate kahekihiline. Süsiniku aatominumber on 6, ümardatud suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6 ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast on väliskihi elektronid tuumaga tugevasti seotud. Süsiniku omadused Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja ...
Laura-Ly Lotamõis LABORATOORSED TÖÖD KIUDUDE KOHTA ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 SÜNTEETILISED KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 2 LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Tallinn 2014 TEHISKIUD LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik T...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 7 VEDELKÜTUSE LEEKPUNKTI MÄÄRAMINE Üliõpilased Matrikli nr.-d: Rühm: Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemust käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Leekpunkti määramise seade 2. Analüüsitava kütuse proov 3. Termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalset temperatuuri, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kü...
Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki kõrgesse piirkonda. Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekajse(2111m). Pinnamoelt madal on Lõuna- Rootsi ja Läänemere ranniku ida osa. Kliima Rootsis valitseb valdavalt mandriline kliima. Läänemeri jäätub talviti sageli, seetõttu on idarannik läänerannikust külmem. Kuna Rootsi väga pikaulatusega põhjast- lõunasse, siis on ta territooriumil kliima erinevused suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Transport Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee ...
Töö eesmärk Määrata vedelkütuse leekpunkt ja võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega Tööks vajalikud vahendid 1) leekpunkti määramise seade 2) analüüsitava kütuse proov 3) termomeeter mõõtepiirkonnaga 0...200ºC Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Leekpunktiks nimetatakse minimaalselt temp-i, milleni kuumutatud pinnalt eralduv vedelkütuse aur lahtise leegiga kokku puutudes hetkeks süttib. Sellel temperatuuril kütus ise veel ei sütti. Kui kütuse temp. On leekpunktist kõrgem, tekivad kütuse süttimise tingimused leegiga kokkupuutel. Temperatuuril, mille juures kütus süttib ja põleb vähemalt 5 sekundit, nim. Süttimistemperatuuriks. Vedelkütuse leekpunkt ja süttimistemp iseloomustavad kütuse tuleohtlikkuse astet, samuti ka niiskuse ja kergeltaurustuvate komponentide hulka kütuses. Nende abil on võimalik kaudselt otsustada antud kütuse kvaliteedi ja koostise üle. Tööstuses otsustatakse leekpunkti põh...
Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja Tere, lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja! Ma pean teile täna kõne õppimisest ja õpetajatest!! Alles see oli, kui väikesed koolijütsid ema-isa käekõrval kooli läksid. Uhiuus koolimüts peas, valge pluus seljas, lilled käes. Lilled oma esimesele õpetajale. Ausõna, võimas! Ei mäleta täpselt oma esimest koolipäeva, küll aga seda, millal minu esimesest õpetajast, klassijuhatajast minu jaoks vaieldamatu autoriteet-arvamusliider sai. See oli siis, kui õpetaja oma imeilusa käekirjaga tahvlile kirjutas, kui laulutunnis klaverilt kaane tõstis ja seda imelist pilli mängima hakkas, kui tahvlile joonistas või enda tehtud pilte näitas. Ta oskas minu jaoks kõike, mida minagi tahtsin osata. Sest peale oli mu emal tükk tegemist, kui tal tuli vastamisi seista minu poolt esitatud "aga õpetaja- ütles!" argumentidega, kui meil vaidlemiseks läks. Vaene ema, eks oli ju temagi...
Keemia 1.Mõisted! OKSÜDEERIJA- aine, mis seob(liidab) elektrone OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine reaktsioonis(o.a suureneb) REDUTSEERIJA- aine, mis loovutab(lahutab) elektrone REDUTSEERUMINE- elektronide liitmine reaktsioonis(o.a väheneb) REDOKSREAKTSIOON- reaktsioon, mille köigus elementide o.a muutub 2.Sulamid (mis nad on?, miks valmistatakse?, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium A...
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted ...
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraam...
Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas ...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5. Gaaside ja ainete kuivatamine CaO - H2SO4 – hügroskoopne aine – imab vett (konts. H 2SO4) Silikageel – adsorbent – tugeva vee siduva toime tõttu kasutatakse ainete kuivatamiseks NaOH – 6. Lihtainete omadused, esinemine ja kasutamine H...
Green Engine Technology - Petrol Engines Põhimõtteliselt mootorid, mis töötavad lahja õhu ja kütte segu peal kutsutakse ingliskeeles ,,Leab Burn Englines" (Lahja põlemisega mootorid). Jaapani autotootjad, Toyota juhtides on sellise tehnoloogia suurimad edasimüüjad. Ilmselgelt, et mida lahjem küttesegu on seda säästlikum mootor on. Aga selleks on 2 põhjust miks tavalised bensiini mootorid ei tööta lahja küttesegu peal hästi. Esiteks segu on liiga lahja ja ei sütti. Teiseks väiksem kogus kütet segus annab välja vähem jõudu. Lahja põlemisega mootorid suudavad need 2 punkti ära hoida väga tõhus segamis protsess. Nad kasutavad eri kujuga kolbe, sisselaske klapid on asetatud kalde alla mis ühtib kolbidega, sisse tulev õhk tekitab keerise põlemis kambris. Keeris tekitab parema segunemise õhu ja kütuse vahel, seega suurelt vähendades halvasti segunenuid kütuse osakesi, mida ei põletata ära tavalistes mootorites. See võimaldab täie...
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
TÄHED Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2; -1; 0; 1; 2; 3; 4; 5; 6 Kõige Kõige nõrgemad heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas sed...
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elastne ...
MEFISTOFELES: Maa pisijumal elab endistmoodi- pn sama kentsakas kui siis, kui loodi. Tal pisut kergem oleks kiratseda, kui mõistus tema teed ei valgustaks. See loomadest peab eraldama teda, kuid teeb ta loomadestki hullemaks. FAUST: Võid ahvide ja laste ees, kui sulle piisab, tark ja sügav näida. Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida. (tundmust ei saa teeselda) WAGNER: Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele. FAUST: See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on kui leiab vihmausse. MEFISTOFELES: Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis. FAUST: Kui petta suudad mind ja aina meel enam rahutus ei paina, kui elu nautimas mind näed, siis võitnud on su võluväed. MEFISTOFELES: See jutt ei heida teile halba varju. See ala-tean, kui tülgas on ta. Kui haigus, mill...
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus Nimi ELEKTER Referaat Õpetaja: Ain Toom Kuressaare 2007 SISUKORD Arvutiteenidus.............................................................................................................................1 Elekter..................................................................................................................................... 1 Kuressaare 2007..........................................................................................................................1 1.Ajalugu.............................................................................................................................3 2.Lühis.................................................................................................................
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Erinevad Katusetüübid Referaat Juhendaja: Lembit Lill PÄRNU 2012 Sisukord Kimmkatus............................................................................................................3 Rookatus................................................................................................................4 Sindelkatus............................................................................................................6 Laastkatus..............................................................................................................8 ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ERINEVAD KATUSEKATTE MATERJALID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS 4 3. ROOKATUS 5 4. PUITKATUS 7 5. KOKKUVÕTE 10 6. KASUTATUD KIRJANDUS 11 1. SISSEJUHATUS Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest. Referaadis on samuti välja toodud mõned tähelepanekud, mida teha selleks, et saavutada katuse maksimaalne eluiga. 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS Alumiinium-tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune galvaniseeritud terasest ka...
1.Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, materjalide loetelust ja spetsifikatsioonist (sisaldab koguseid ja mõõte), tehnilistest ja arhitektuurilistest joonistest, hooldusjuhenditest ja muudest asjakohastest dokumentidest ja materjalidest. Ehitusprojekti sisu ja mõiste juriidiliselt on esitatud ehitusseaduses. Ehitusseaduse § 18 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist. Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisema ekspluatatsiooni ja hoolduse läbiviimise seisukohast. Iga teine isik või organisatsioon saab ehitusprojekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja osk...
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
Materjaliõpetus kordamisküsimused 1. Loetle metallide füüsikalised omadused. 2. Loetle metallide mehaanikalised omadused. 3. Loetle metallide tehnoloogilised omadused. 4. Loetle metallide kasutusomadused. 5. Mis on tugevus? Missugused detailid peavad olema tugevast materjalist? 6. Mis on kõvadus? Nimeta 2 kõvat metalli. Missugused detailid peavad olema kõvast materjalist? 7. Mis on sitkus? Missugused detailid peavad olema sitkest materjalist? 8. Mis on valatavus? Kas parem on valada terast või malmi? Miks? 9. Mis on keevitatavus? Kas keevitada on parem musti või värvilisi metalle?Miks? 10. Mis on elastsus?Missugused detailid peavad olema elastsest materjalist? 11. Mis on plastsus? Nimeta mõni plastne metall või sulam. 12. Mis on tihedus?Nimeta 2 kergmetalli ja 2 raskmetalli. 13. Mis on soojusjuhtivus? Nimeta 2 head soojusjuhti. 14. Mis on elektrijuhtivus? Nimeta 2 kõige paremat elektrijuh...
Saamislugu Goethe hakkas seda kirjutama aastal 1773, kasutades keskaegset Rutbeufi süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte ja sügavus kuna inimesi ei huvita ainult pealiskaudne sündmustik. ,,Seks sageli on palju aastaid vaja, Et valmida saaks vili vaimupuul" ,,Ei petlik hulk ju hetkest kauem huuma. Meis tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma....
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a. See piirdus siiski vaid peamise...
Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maa...
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus...
Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
Keemia Referaat Pille Riin Pipar Kostivere Põhikool 7.klass juhendaja: Ingmar Kokk 1.1 Millega tegeleb keemia ? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. ai...
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et ena...
Metallide asend perioodilisuse süsteemis ja aatomi ehitus Metallideks nimetatakse metallilisi elemente lihtainetena.Metalle iseloomustab metalne läige, nad on head elektri- ja soojusjuhid ( parim hõbe). Suur osa metallidest on plastilised, neid saab sepistada,valtsida, jne.Kõige plastilisem on kuld.Paljude füüsikaliste omaduste poolest erinevad metallid üksteisest oluliselt Kõvadus: Kroomil 9 (Mohsi järgi) ; tseesiumil 0.2 ( pehme vaha) Sulamistemperatuur: -390 elavhõbedal ; 34100 volframil Tihedus: 0.53 g / cm3 liitiumil ; 22,4 - 22,5 g / cm3 osmiumil ja iriidiumil Mendelejevi tabelis paiknevad metallid Perjoodides - eespool ja rühmades - allpool Kõige aktiivsemad metallid on all vasakul (Cs ja praktiliselt mitteeksisteeriv Fr) kõige aktiivsem mittemetall on ülal paremal - fluor Sinisega on ligikaudu kujutatud ala mille "hõlmavad" metallid, kollasega mittemetallid ja poolmetallid. Silmaga on näha, et metallilisi elemente on märgat...
ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö ...
annaabi.ee 
