SÜSINIK (0)

SÜSINIK 
Süsinik on keemiline element järjenumbiga 6, süsinik on mittemetall. 
Süsinik on oluline element orgaanilistes
ühendites ning keskel kohal orgaanilises keemias- seetõttu 
nimetatakse seda keemiavaldkonnas sageli ka süsinikukeemiaks.
C + 6| 2) 4) 
Süsiniku üldine iseloomustus
  Süsinik asub elementide perioodilisuse tabelis teises  perioodis , seega on 
tema elektronkate kahekihiline . Süsiniku  aatominumber on 6, ümardatud 
suhteline aatomimass 12. Sellele vastavalt on tuumas on 12 nukleoni A=N+Z, 
millest neutronite arv , N=A-Z, 12-6=6  ja prootonite arv on samuti 6. Kuuest 
elektronist kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja 4 teisel . Süsiniku 
aatomiraadius on suhteliselt väike ja elektronid asuvad kahes kihis, seepärast 
on väliskihi elektronid  tuumaga tugevasti seotud.
Süsiniku omadused
  Süsinik esineb looduses kahe erineva lihtainena- teemandi ja grafiidina. 
Kütuseks kaevandatavad söed (pruunsüsi, antratsiit, kivisüsi jt)  koosnevad 
samuti peamiselt süsinikust. Keemilise elemendi omadust mitut lihtainet 
moodustada nimetatakse allotroopiaks. Ühe ja sama keemilise elemendi 
erinevaid lihtaineid nimetatakse allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. 
Tänapäeval tuntakse üle kümne miljoni keemilise ühendi, millest enamiku 
moodustavad süsinikühendid. See on veel  eriti märkimisväärne sellepärast, et 
oma levikult maakoores on süsinik alles 13. kohal. Eestis on levinumateks 
süsinikuühenditeks lubjakivi, mille põhiühendiks on  kaltsiumkarbonaat  CaCO3,  
ja  dolomiit , mis on kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi kaksiksool 
CaCO3 MgCO3. 
Süsiniku keemilised omadused
 Süsi ja süsinikku sisaldavad ühendid  tavalisel  
temperatuuril ei sütti. Kõige madalamal temperatuuril süttib 
süsi ja kõige kõrgemal temperatuuril  teemant . Reaktsioon 
kulgeb sõltuvalt hapniku hulgast kahel eri vi sil. 
Piisava hapniku hulga korral tekib süsiniku ja hapniku 
vahelise reaktsiooni tulemusena 
süsinikdioksiidHapniku vajakul tekib süsinikoksiid. 
Hapniku vajakul tekib süsinikoksiid
A. Hapnikuga reageerimine (põlemine) – süsinik on  redutseerija . 
i. Täielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne 
osküdatsiooniaste.
C + O2              C       O2          
Mittetäielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne 
oksüdatsiooniaste 
2C + O
IV
-II
2              2C      O 
Vesinikuga reageermine- süsinik on oksüdeerija 
C + 2H2            C        H 4          
II
-II
- IV
I
2
Reageerimine
Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall .
C +  CuO =  Cu +  CO2 
Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan .
CH4C  +  H2 =   CH4 
Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste 
aatomitega ühiseid elektronpaare. See tähendab moodustab kovalentseid 
sidemeid . 
Süsinikul on 4  paardumata  (üksikut) elektroni väliselektronkihis.
C + 6| 2) 4) 
Süsinik võib olla reaktsioonides nii redutseerija (elektronide loovutaja) kui ka 
oksüdeerija (elektronide liitja)
Omapära
Süsiniku aatomite omapäraks on võime moodustada  pikki , püsivaid, erineva 
kujuga süsiniku aatomite ahelaid .
                                 hargnemata, sirges ahelas 
                                 näiteks butaani  molekulis

Document Outline

• Slide 1
• Süsiniku üldine iseloomustus
• Süsiniku omadused
• Süsiniku keemilised omadused
• Slide 5
• Reageerimine
• Slide 7
• Omapära