Pooljuhtlaserid ehk valgusdioodid (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Indikatsioonielemendid

INDIKATSIOONIELEMENDID Indikatsioonielemendid võivad olla LED’id, hõõglambid, LCD-DISPLAY’d. LED ehk valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Õige suurusega pinge rakendamisel hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida valgusdiood sisaldab. Valgusdioodil on kaks kontakti – anood(+) ja katood(-). Valgusdioodide eelised on:  Kerge paigaldada  Ei põle läbi  Tõhusam konkreetse värvi kiirgamisel  Vibratsiooni- ja purunemiskindlad  Keskkonnasõbralik tootmine  Väikesed. Mahuvad kohtadesse kuhu teised valguslahendused ei mahu  Valgustugevust on kerge reguleerida  Valguse süttimise aeg on väga kiire

Elektrotehnika

10

doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

· vastutakistuse taastumiskestus trr, on ajavahemik päripingelt vastupingele lülitamise hetkest kuni hetkeni, mil ümberlülitumisel kujunev vooluimpulss kahaneb etteantud väärtuseni. 26. Milleks kasutatakse stabilitroni? lk 66, lk 100 Stabilitron on gaaslahendus- või pooljuhtdiood, mille tunnusjoonel on vooluteljega peaaegu paralleelne lõik, kus pinge sõltub voolust vähe. Stabilitron ehk Zeneri diood on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse Uz ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline tööreziim stabiilne ja kasutatav. 27

Elektroonika alused

1

doc

LED

LED Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni. Valgusdioode kasutatakse mitmesugustes elektroonikaseadmetes indikaatoritena, televiisori-

Füüsika

5

docx

Nimetu

LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tööpõhimõte Valgusdioodi kiirgus kujutab endast elektroluminestsentsi, mis tekib elektriliselt ergastatud elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. LED ­ Segmentelemendid Segmentelemendid on ühte korpusesse valatud erikujulised valgusdioodid, millede üheaegsel lülitamisel saab moodustada numbreid ja tähti. 3 Hõõglamp Hõõglamp on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud

Elektroonika alused

3

odt

Valgusallikad

Lambist tuleva valguse värvi määrab luminofoori koostis. Elavhõbelamp on gaaslahenduslamp, mida laialdaselt kasutatakse tänavavalgustuses suure valgusvoo pärast. Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ksenoon gaasiga kaargaaslahenduslamp. Ksenoonlamp leiutati 1940. aastal Saksamaal. 1951. aastal hakkas Osram neid tootma. Lampe kasutatakse filmiprojektorites, prozektorites, autode esituledes jm. 5. LED Valgusdiood ehk LED (Light-emitting diode) pooljuhtdiood, mis asub epoksüvaigust kapslis ning kiirgab valgust. LED-tehnoloogia on jõudnud nii kaugele, et mitmes valdkonnas on see võetud kasutusele hõõglambi, neooni ja luminofoorlambi parima alternatiivina. Peamisteks eelisteks alternatiivide ees on valgusdioodil suurus ja väga väike energiatarbivus, ning kuna valgusdioodid muudavad peaaegu kogu toodetava energia valguseks, siis on nende valgus

Füüsika

11

doc

Elektroonika kordamisküsimused

kuid 2000 10 miljonit transistori) 1 Mälude areng aitas tugevalt kaasa arvutite väikseks tegemise arengule. 1970ndatel leiutati pooljuhtmälud, mis olidki väikesed. Sealtmaalt hakkaski mikroprotsessorite aeg. Enne pooljuhtmälu kasutati mäluna ferriitmälusid. 1.2. Mis on elektronlamp Elektroonika algas elektronlambi leiutamisega, esimesed olid diood ja triood. Elektronlamp on klaaskolb, milles vaakum, plekist anood, ja traadist katood, kui katoodi kuumutada, elektronid lahkuvad katoodilt, kui anoodile anda positiivne laeng liiguvad elektronid sellele ja tekibki vool. Küttepinge oli 6,3V ja 50Hz. Otsese küttega katoodil temperatuur 1000°C, kuid kaudse küttega 650 ­ 800°C Diood juhib voolu ühes suunas. Sellega sai avastada raadiolaineid, pidada sidet.

Elektroonika

32

docx

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused

Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?  diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood);  triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood);  pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).  Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud

Elektriahelad ja elektroonika alused

43

pdf

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2

Elektroonika alused

Meedia

Kommentaarid (0)