Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Ei ole midagi huvitavamat, kui inimene"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tammsaare, paranes, olevus, millegipärast, arvavad, teebki, väljend, vähihaige, teostama, raviga, ajust, loevad, sunnib, tapma, tragöödia, peast, abistab, teresa, abistas, öelnud, emotsioonid, nõustun"Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Anton Hansen Tammsaare Meie, inimesed, oleme salapärased, kuid ometi nii lihtsad olevused. Paljude jaoks oleme me pealtnäha ainult igapäevased "esemed" maailmaruumis nagu seda on autod. majad ja loomad. Tänaval kedagi kohates ei mõelda selle inimese kujunemise või arengu põhjuste peale. On see liiga keeruline ja salapärane? Jah, usun küll. Inimest ei saa võrrelda ühegi teise looma, taime, linnu, eseme või mistahes nähtusega maailmas
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega. IV osa tegevus toimub kodanliku vabariigi algaastatel Tallinnas, V osa sündmustik areneb taas Vargamäel. Lähteaine on selles suurteoses murdunud läbi kirjaniku isikupärase loomingulise prisma,
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................
e) Arutle, milles avaldub romaanis psühholoogilisus, milles iroonia. Lisa näited! Psühholoogilisus avaldub romaanis selle kaudu, et autor on põhjalikult kirjeldanud tegelaste mõttekäike, emotsioone ja tundeid. Näiteks (katkend raamatust): Tõnu ei ihkavat ju muud, kui et tal hea oleks elada, sest paha on tal küllalt olnud. On aga Tõnul hea, siis on Mairlgi hea ning hea ka nendel, kes neist kord maha jäävad. II A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus” I osa 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest. Noor abielupaar Andres ja Krõõt asuvad elama Vargamäele. Nad näevad ränka vaeva, et Vargamäest saaks korralik talukoht. Andres peab ka tihti kohtus käima, kuna tema naaber Pearu keerab talle kogu aeg käkki. Krõõt sünnitab Andresele kaks tütart ja ühe poja, kuid peale poja surma sureb Krõõt. Andres võtab omale uueks naiseks Sauna- Mari, kelle abikaasa Juss tegi enesetappu
uni või tegelikkus. Kuid samas see, mida me unes näeme, on justnagu maalid, mida ei ole saadud vormida tõeliste asjade samasteks. Descartes on aga kindel selles, et aritmeetika, geomeetria ja teised taolised, mis käsitlevad midagi kindlat ja kaheldamatut, et need on tõesed. Sest olgu me ärkvel või unes, kaks pluss kolm on ikka viis ja ruudul ei ole rohkem külgi, kui neli. Ta usub ka, et on olemas kõikvõimas Jumal, kes on loonud inimese. Samas leidub neidki, kes eitavad Jumalat, arvavad, et kõik tema kohta öeldu on väljamõeldis ja sellele ei oska Descartes midagi vastu öelda ning ta võttiski endale pähe uue mõtte, et Jumal on hoopis üks paha vaim, kes eksitab inimesi. Ja kuigi ta jäi sel hetkel kindlaks oma uuele meditatsioonile, siis ta arvas, et see on raske, kuna inimene kipub ikka vanade harjumuste juurde naasema ning arvab, et ka tema lõpuks. Esimese meditatsiooni suurimaks probleemiks kujuneb minu arust see, kas inimese meeled petavad või on nad tõesed
Marite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustu
arenenud, et saab foobiatest jagu ja kas meedia mõjutab kuidagi foobiate levikut. 15 (53,6 %) õpilast arvas, et see ei ole suureks probleemiks, kuna ravi on hästi kättesaadav ja ka hirme vältides on võimalk normaalselt elus hakkama saada. 13 (61.9 %) õpilast arvas aga, et foobia on suureks probleemiks, sest info on internetist hästi kättesaadav ja inimesed, kes sealt foobiate kohta loevad, mõtlevad oma hirmu foobiaks edasi ehk paljud arvavad, et väike hirm on juba foobia. Samas inimesed, kellel on päriselt foobia, ei saa teha asju, mis neile võib-olla meeldiks ja see segab nende igapäevaelu. (Vt. Joonis 7) Joonis 7. Kas foobia on tänapäeva ühiskonnas suureks probleemiks? 22 Küsitluse põhjal võin väita, et kõik õpilased teavad enam-vähem, mis on foobia. Küll aga võib
1.Sissejuhatus Unenäod on minu jaoks olnud alati väga huvitav nähtus. Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
See keeld tühistati varem. 1 1349. aasta veebruaris põletati Strassburgis kõik juudid, kes kätte saadi(ligi 900). See oli esimene organiseeritud rünnak juutide vastu. Kuna linna ei olnud haigus veel jõudnud, siis loodeti samamoodi, et suudavad seda vältida juute hävitades. Võimud ei suutnud ega tahtnud juute kaitsta. Paavast Clemens VI andis välja küll käsu, et juute ei tohi tappa, nemad ei ole katkus süüdi ning need, kes seda arvavad on Saatana poolt pimestatud. Kuna paavst uskus oma ihuarsti Guy de Chauliac-i, kes väitis, et juudid ei ole võimelised sellise haiguse puhanguks. Kahjuks ei toonud paavsti hoiatus muutust ning juutide tagakiusamine jätkus.1 Vana viha võeti juutide vastu ülesse, et sellele terrorile oleks vabandus. Need juudid, kes suutsid põgeneda lahkusid linnadest hirmus, et kui nad haigusesse ei sure, siis nad lihtsalt tapetakse
Kui aga mõtlema hakata, siis näib keha ja hinge vastasmõju olevat seletamatu, sest neil ei ole midagi ühist. Hinge ei iseloomusta näiteks ruumilisus, tal pole ruumikoordinaate. Okasionalism- Okasionalism on arusaam, mille kohaselt keha ja hing ei mõjuta teineteist. Keha ja hingega toimuvat kooskõlastab igal juhtumil eraldi Jumal. Näib, nagu oleks keha ja hinge vastasmõju probleem kadunud, kuid peidetud kujul jäi ta alles. Nimelt on Jumal väidetavalt vaimne olevus ning inimese keha kooskõlla viimiseks inimese hingega, peab Jumal inimese keha mõjutama. Ettemääratud harmoonia teooria- Ettemääratud harmoonia teooria kohaselt kooskõlastas Jumal juba n-ö aegade alguses keha ja hingega toimuva. Nii et ka veel sündimata inimeste keha ja hinge sündmused on juba ette määratud ning sellest ka nende kooskõlastatus. Taolist teooriat on selgitatud kahe kella analoogiaga: hing ka keha on nagu kaks kella, mis käivad
vägivaldsed ning tahavad, et laps oleks neile alandlik. Sellele viitab see, st peale füüsilist vägivalda ei võeta last kunagi sülle ega püüta leida lepitust vaid nuttev poiss jäetakse sinna kus ta on. Kui last lüüakse tõmbub ta küüru, kui seda tehakse sageli tõmbub ta küüru juba eelnevalt, seda mitte löökide kartuses vaid alandusest. Alati ei ole halvaks inimeseks peres just isa ka emad võivad olla väga julmad ja karistada oma last. Seda seepärast, et vanemad arvavad, et see on üheks oluliseks kasvatusmeetodiks ja nii saab laps aru temale antud korraldustest ja selle täitmata jätmisest või hooletult tegemise pärast. Vanemad on arusaamal, et läbi kehalise karistuse saavad lastest korralikud kodanikud. 11 7. ILMA ISATA POISS Meist pole keegi surematu ka mitte isad nad haigestuvad ja surevad nagu kõik teised inimesed. Mõned aga lihtsalt kaovad laste elust. On palju lapsi kes on kaotanud isa
Kella asemel päikest , vareste päevast lendu ja muid märke kasutades, saab ta justkui vabaks kellaorjusest, mis teda linnaelus piinanud oli (''Väga paljud tuttavad pidasid kelli otsekui väikesteks ebajumalateks ja minulegi tundus selline suhtumine mõistlikuna. Orjuses elades on kasulik etttekirjutustest kinni pidada, et oma isandat pahandada mitte ära pahandada.''). Veel tunneb p metsas ainsa inimesena endal suurt rolli kui ainus, kes on võimeline halastust ilmutama (''Ainus olevus kogu metsas, kes saab tõepoolest toimida õiglaselt või ebaõiglaselt, olen mina''). Lisaks avastab ta võimalusi, mida kõike tema keha ja käed on võimelised tegema (''Käed on imelised!''), seega omandab ka tema keha tema jaoks suurema tähtsuse. Ta suudab tõestada oma sitkust raskes olukorras ja kõik see teeb tema uue elu uues maailma mõttekamaks. Mis on aga tema elu mõte nüüd? Küllap on see vastutus loomade ja eelkõige omaenda elu ees
Lõpuks, kui ta enam ei suuda kannatada, otsustab ta oma armukese tappa. Pääsedes armusaarelt minema, ei leia noormees enam seda kodu, mis tal varem oli olnud. Seetõttu jääbki ta reisima. Tuglase novelli suur teema on armastuse üleküllus. Kui armastust saab liiga palju, võib see lämmatada ja muutuda vastumeelseks. Nii on elus iga asjaga. Novell kirjeldab võõrast keskkonda, mis lõpuks saab peaaegu omaks, kuid mitte täielikult. Inimesest ei saanud kunagi hiiglast. A.H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast" Enne suure teema juurde minekut tuleks ära mainida raamatu eripärane eessõna. Tammsaare väidab, et tema pole sugugi autor, vaid viis lihtsalt ühe tundmatu noormehe käsikirja trükki ja tegi vajalikud muudatused, et noormees saakski tundmatuks jääda. Selline võte oli eesti kirjanduses midagi uut ja huvitavat. Raamatus jookseb kaks paralleelset joont, loo jutustamine ja "tundmatu noormehe" arutlused ja eneseanalüüs
Arutle, milles see väljendub. Juudit ja Olovernes olid rahva jaoks suured eeskujud, kellest räägiti alati head. Inimesed tulid alati oma muredega nende juurde, sest arvati, et Juudit ja Olovernes suudavad nende probleeme lahendada või siis head nõu anda. Peamine on aga see, et nad olid kõigi vastu sõbralikud ja lahked ning seetõttu rahvas austas neid väga, kuna tavaliselt on suured ja kuulsad juhid ahned ja ebasõbralikud. 10. Selgita, kuidas väljendub teoses Tammsaare läbinägev hoiatus patriootiliste ja religioossete ideede kuritarvitamise eest. Juudit kasutas kogu aeg ettekäändena Jehoovat, et oma tahtmist saada. Näiteks: selleks, et Olovernese juurde saada, ütles Juudit, et ta sai Jehoovalt unenäos teate. Lisaks veel see kui rahvas hakkas linnas märatsema, siis valetati inimestele, et Jehoova olevat Juuditile teada andnud, et paari päeva pärast saab jälle süüa ja juua. Minu arust on see väga hea näide,
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Filosoofilisi mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Fil. Mõtlemine algab aga fil keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Fil tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Fil püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Fil pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Fil ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid. Seal kus tekivad selgemad vastused, siis tekivad ka uued küsimused. Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning
sõnumi koju tõi. Juhtumit polnud tol ajal võimalik hoolikalt uurida, kuna Teeba oli sel ajal suurte segaduste keerises. Ümbruskonda terroriseeris hirmuäratav koletis, sfinks, kellel oli lõvi keha, kotka tiivad, naise rind ja nägu. Ta luuras teelisi ja esitas neile, kelle kinni püüdis, mõsitatuse, lubades kõiki, kes ülesande ära lahendavad, vabaks lasta. Kuna ükski ei osanud õigesti vastata, hävitas hirmus olevus inimesi, kuni linn jäi lõpuks piiramisolukorda: seitse suurt linnaväravat, mis olid teebalaste uhkuseks jäid suletuks ning näljahäda hakkas linnarahvast piinama. Sel ajal ilmus nuheldud maale ülijulge ja -arukas võõras, kelle nimi oli Oidipus ja kelle lahkumise põhjuseks oli Delfi oraakli ennustus, et temast saab isatapja. Oidipus oli maha jätnud kodulinna Korintose, kus teda peeti kuningas Polybose pojaks. Kuna Oidipus oli kodutu inimene, kellele tema
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
Aja jooksul õppisid inimesed haigustega võidelda. Nii juhtus rõugetega, nende vastu mõeldi välja kaitsepookimine. Kuid aga see ei õnnestunud teha esimesest korrast korralikult: pärast rõugepanekut nõrkemad inimesed surid, mõned jõudsid nakatama oma pereliikmeid ja surid perede kaupa. Kõik see tõi rahvasse vastasseisu kaitsepookimisele, ent inimesel alati oli kartus kõige uue ees. Aga meditsiiniolukord Tallinnas muutus ja paranes pidevalt. See, et mõned Tallinnast pärit arstid töötasid väljastpoolt Eesti, näitab seda, et aja jooksul meditsiin muutus paremaks. Meedikutel olid ka oma reeglid, millise järgi nad pidid töötama. Näiteks nad pidid mäletama ametisaladusest, pidid töötama kvaliteetselt, sest patsient võiks nendele kaevata, ning meedikuid karistatakse hooletu töö eest. Arvan, et kõik see parandas ka patsientidele ravi kvaliteedi, sest nad ka võiksid
Tark mõtlemine on alati andnud selle omandajale kätte eelised ja kõrgema positsiooni teiste seas. Sellest omakorda järeldub, et haridus on väga vajalik, seda eelkõige just tänapäeval, kus ilma hariduseta pole elu võimalik ette kujutadagi. Olgu inimesel rikkust või ülbust palju tahes, mitte kuidagi ei saa vastu nutikusele. Seda kohtame ka paljudes filmides ja teostes, kus nutikad tegelased saavad paljaste kätega jagu suurtest relvastatud armeedest või näiteks Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus", kus Andres suutis olla Pearust üle jõuga, kuid eelkõige nõuga. Kuulsad valitsejad on just tänu oma strateegiatele ja mitmekülgsele mõtlemisele jäänud ajalukku, sama kehtib ka tuntud riigipeade kohta. Mõttejõud, mida inimloom omab, pole võrreldav ühegi teise elusolendiga. Kui inimene soovib, võib ta ennast kasvõi surnuks mõelda. Kadri Kõusaare kõmulises filmis ,,Magnus" jutustab,
too oli sunnitud tunnistama, et tegelikult ta ikkagi ei tea midagi. 7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid. Tõeline olemine on see, kui miski mitte kunagi ei hävi
7. Milles seisnes Sokratese maieutika? Sokratese maieutika seisnes selles, et Sokratese arust oli inimese hinges peidus palju teadmisi. Temale omaste küsimuste esitamisega suutis Sokrates inimeste uutele ideedele tulemise palju hõlpsamaks muuta. Seepärast kutsuski Sokrates seda meetodit maieutikaks ehk ämmaemandakunstiks. (Ta aitas uusi ideid ilmale tuua). 8. Sokratese arvates pole põhjust surma karta. Inimesed arvavad, et see on suurim pahe, aga täpselt ei tea keegi. Veel arvas Sokrates, et filosoofil on õige surma soovida, kuna keha põhjustab ainult kannatusi, kehast vabanedes neid aga poleks enam. Ta ütles, et oleks nõus mitu korda surema, kui pärast surma tõsimeeli saaks vestelda juba varem manalateed läinud inimestega (nt. Homeros). 9. Selgitage Platoni seisukohta, et on olemas tõeline olemine ja mittetõeline olemine. Tooge näiteid.
saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud. Peamiselt on kaheldud selles, kas emotsionaalsel intelligentsusel on midagi pistmist intelligentsusega. Arvatakse, et tegu on pigem emotsionaalse kompententsusega. Samuti heidetakse ette, et puudub emotsionaalse intelligentsuse korrektne diagnoosimise vahend. 2.2 Pärilikkus ja keskkond Osa autoreid rõhutab intelligentsuse kujunemisel keskkonna rolli, teised arvavad, et, intelligentsust mõjutavad peamiselt pärilikud faktorid. Selguse saamiseks on uuritud kaksikuid (ühesugune pärilik foon) ja lapsendatud lapsi (neid võib pere ülejäänud lastega sarnaseks teha just sama keskkond). Ühte perekonda kuuluvate bioloogiliselt võõraste laste intelligentsuses ilmneb teatav sarnasus. N: Johann Sebastian Bachi suguvõsas 26 silmapaistvat muusikut. Ei saa välistada ka keskkonna osa, sest selles suguvõsas pöörati muusikale suurt tähelepanu
...jõuad kaugele. John Ronald Reuel Tolkien *** Esimene mees kes võrdles noore naise põski roosiga oli arvatavasti poeet,esimene kes seda kordas oli arvatavasti idioot. Salvador Dali Surm on palju universaalsem kui elu,kõik surevad aga mitte kõik ei ela. A. Sachs Kuulus on tore olla kuna kui sa oled ise igav,siis teised arvavad,et see on nende endi süü. Henry Kissinger Kass vaatab inimesele ülevalt alla, koer alt üles, ainult siga vaatab sind kui võrdset. W. Churchill Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. T. Szasz
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari Mets " VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA " Essee Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Eetika kajastab endas mitmesuguseid käitumisreegleid ja norme. Kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Nii ka sotsiaaltöös, kus peaks eriti tähtsal kohal olema inimeste kuulamine ja probleemidele koos lahenduse leidmine. Mitte ülbus ja teiste abivajavate inimeste üle irvitamine. Enne kui valida endale amet, mida tulevikus pidada, tuleks enda jaoks kõik läbi mõelda kas just sinus peitub selline isiksus, kes sooviks teisi aidata, neid kuulata ja vajadusel nõustada ning esinda
Ma märkan praegu, et kirjutan suhteliselt segaselt. See on seepärast, et ma olengi segaduses. Mulle ei jõua endiselt kohale, et see kõik on reaalselt juhtunud ja mitte üldse kaua aega tagasi ja ilmselt juhtub tänapäevani.. Eriti pingeliseks läksid minu jaoks asjad kui Mende Londonisse saadeti. Mõtlesin kogu aeg, et huvitav kas ta nüüd sattuski hea perekonna juurde kes ta päästab lõpuks või kas ta nüüd teebki päriselt omale lõpu peale või kas see pere on parem kui eelmine jne. Londonis tundusid asjad juba siiski veidike paremad, kuid see õnn ei kestnud ka kaua. Teda koheldi algul küll paremini kui Sudaanis, kuid kui saadi teada telefoninumbrist, mis talle Kumal andis, pöördusid asjalood pea peale. Mul oli juba veidikene parem tunne ja lootus suurem Mende pärast, kuid siis hakkas mul jälle nii kurb.