kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus:inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb loodetava marginaal- e. piirkasu ja tehtava marginaal- e. piirkulu võrdlusel.
punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat Traditsiooniline majandus- majandustegevust juhivad kombed ja tavad Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju.
nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus- on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseadus- sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism
neid probleeme lahendatakse, sõltub riigi majandussüsteemist. o Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangud tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. (represseeritud) o Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. (vabamajandus). o Segamajanduse korral ressursside jaotuse määravad riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. · Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni (või mehhanismi), mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. · Turg on mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad määrates kindlaks kauba või teenuse (hüvise) hinna ja koguse. o Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguritel.
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist. 4. Piirkasulikkus: a) on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega; b) võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon; c) suureneb tarbimise kasvades; d) väheneb tarbimise kasvades. 5. Mis alljärgnevatest väidetest on korrektne? a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel; c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 6
Muutuvkulud (VC) on seotud muutuvressurssidega. Kui firma koguprodukt (TP) on null, siis on ka muutuvkulud null. Kulude kasv sõltub kasutatavate muutuvressursside hulgast ja nende hinnast. TC=FC+VC Piirkulu (MC) näitab kui suur on täiendava ühiku tootmise täiendav kulu, sest on oluline teada, kuidas firma kogukulud muutuvad tootmiskoguse muutudes. MC=(TC1-TC2)/(TP1-TP2) Kui püsikulud ei muutu, siis võib arvutada piirkulu ka muutuvkulude kaudu: MC=(VC1-VC2)/(TP1-TP2) Kui sisendi piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb, aga kui piirprodukt kahaneb, siis piirkulu suureneb. Keskmine püsikulu (AFC), keskmine muutuvkulu (AVC), keskmine kogukulu (ATC). AFC=FC/TP AVC=VC/TP ATC=TC/TP Firma saab lühiperioodil tootmismahtu muuta muutuvressursse varieerides ning sellekaudu muutuvad ka muutuvkulud ning kogukulud. Piirkulu näitab, kui palju muutub kogukulu, kui tootmismaht muutub ühe ühiku võrra. AVC saavutab oma
ostmisele.) Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/PA = MUB/PB (Õige, need oleksidki võrreldavad piirkasulikkused, piirkasulikkus (MU) on jagatu hinnaga(P).) Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Kauba A hinnatõus: Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks: Kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. Piirkasulikkus: Väheneb tarbimise kasvades. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Kogukasulikkust
(parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. Mis on majandusteadus, tootmisvõimaluste rada. Majandusteadus- püüab vastata meie igapäevastele puudutavatele küsimustele:
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi
Toodangu või tootmismahu all mõistetakse seejuures terves majanduses toodetud kõiki kaupu ja teenuseid. Nende väärtus arvutatakse kokku hindade abil. Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale) Käsumajandus – riik jaotab ressursse, toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus – ressursside jaotuse määrab riik(avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. Majandusteooria - majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusmudelid – kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja –poliitika ning nende mõju analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või
.................................................................8 1.9. MAJANDUSTEOORIA JA GRAAFIKUD ..........................................................................................8 1.10. MAJANDUSE PÕHIREEGLID NING NENDEGA SEOTUD MÕISTED ................................................. 10 2. TURUMAJANDUS NING NÕUDLUS JA PAKKUMINE........................................................ 13 2.1. TURUMAJANDUS NING TURG ................................................................................................... 13 2.2. NÕUDLUS .............................................................................................................................. 13 2.3. PAKKUMINE ........................................................................................................................... 15 2.4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE TASAKAAL ................................
Mis kajastaks joonisel majandus kasvu c)tootmis võimaluste kõvera nihe paremale poole(väljapoole) Kapitali kui tootmis teguri alla kuulub · Veoauto Normatiivne on järgmise seisukoht · Riigieelarve peaks alati tasakaalus olema Mikroökonoomika uurimis objektiks on · Piima hind Eestis Ceteris paribuse all mõeldakse seda,et · Mingi nähtuse uurimisel jäävad kõik teised muutujad(v.a uuritav muutuja) samaks 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Kõrgharidusega ökonomistide arvu kasv suurendab ökonoomistide nõudlust · Vale.kasvab kõrgharidusega ökonomistide pakkumine,kuna ökonomistide palk on jääud samaks Kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutumise · Vale.pakkumise muutus toob kaasa tasakaalukoguse muutuse,kuna hind kohaneb uue pakkumisega,nõudluskõver jääb paigale
Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hind) kogukulu(TC) = FC + VC piirkulu(MC)- täiendava ühiku tootmise täiendav kulu; MC muutus näitab muutust muutuvressursside piirtootlikkuses- kui piirprodukt kasvab, siis toodangu piirkulu väheneb; näitab kogukulu muutust, muutes tootmismahtu ühe ühiku võrra. (U-kujuline) MC=TC/TP või MC= VC/TP või MC= w/MPL(piirprodukt); MC=TC' keskmine püsikulu (AFC) = FC/TP keskmine muutuvkulu (AVC)- VC/TP (U-kujuline) keskmine kogukulu (ATC)- TC/TP (U-kujuline- kahaneva piirtootlikkuse seadus) kahanevate piirtulude seadus- alguses MP suureneb ja siis kahaneb LAC- ümbrik (mastaabisääst)- L-perioodil on f võimalik kasutada kõiki tootmistegureid min
Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud. Eksisteerib eraomandus. Hinnad kujunevad konkurentsi tingimustes. Riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. 3 Nn. puhta turumajanduse korral on reguleerivaks jõuks turg. A. Smith majandusklassik nimetas seda "nähtamatuks käeks" e turu iseregulatsiooniks. Tegelikult ei eksisteeri turg täieliku konkurentsi tingimustes ja seetõttu vajab riigi sekkumist majandusregulatsiooni. Lihtsustatud turumajanduse mudel. Majanduses toimub pidev tulude ja kulude ringkäik. Luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Loodud rikkus on ringluses kord raha kord kaupade näol
kapitalikogust, mis on vajalik, et kompenseerida tööjõu ühiku vähenemist Tööjõu kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu nimetatakse tööjõu piirtoodanguks, mis avaldub: MPL(tööjõu piirtoodang) = Delta Q/Delta L Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nim. kapitali piirtoodanguks ja leitakse: MPK (kapitali piirtoondag)= Delta Q/Delta K Kahaneva piirtootluse seadus väidab, et alates teatud punktist muutuva tootmissisendi piirprodukt väheneb koos selle sisendi suurenemisega. LOENG 4 ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD Pikal perioodil puuduvad PÜSIKULUD. ETTEVÕTTE KULUKÕVERAD: kogukulu (TC) võrdne iga tootmisteguri hulga ja tema hinna korrutiste summaga. Kahetegurilise tootmise (tööjõud ja kapital) korral on kogukulu seega väljendatav valemiga: TC=PK K+PL L PK - kapitali hind (maksumus), K - kapitali kogus, PL - tööjõu hind, L - tööjõu kogus.
* Ehitusinvesteeringud 2,0 AP * Kinnisvaraökonoomika 3,0 AP * Linnamajanduse korraldus 3,0 AP * Plaanimine ja turg 2,5 AP * Kinnisvara haldamine 3,0 AP * Lõputöö 15,0 AP Ehitustehnika õppesuuna bakalauruseõpe: * üldõpe 50 AP * ehitustehnilised ained 54 AP * majandusained 31 AP
· Kui sisendite hinad langevad, tootmine muutub odavamaks..... Täieliku konkurentsi turu tunnused · Pakkujate arv on suur, iga firma turuosa väike pkski firma ei suuda turuhinda mõjutada · Ostjate arv on suur' · Homogeenne toodang · Tiurule tulek ja sealt lahkumine kerge · Täielik informatsioon nii ostjatelt kui pakkujatelt Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri TKF ja tema nõudluskõver · Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna · Turu nõudluskõver vasakult paremale langev · TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne · Piirtulu( marginal revenue, MR) · MR=TR muutus/Q muutus, kus TR- kogutulu · MR=P, MR ja nõudlusküver kattuvad. · Kui turuhind muutub, muutub firma nõudlus · Kõige kasumlikum toota kogust, kus Mc=MR
liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel.
Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale: Tarbija sissetuleku suurenemine Muude hüviste hindade langus Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0