On leitud ka õlut sisaldavaid kahest kivitükist anumaid, erinevaid võideid, ränikivist nuge ning odaotsi, kaelakeesid ja teisi esemeid, mida lahkunu elu jooksul oli tarvitanud. Surnukeha peale asetati amuletid, et need kaitseksid teda nii siin- kui ka sealpoolsuses kurjade vaimude eest. Vana riigi ajastul, mida võib nimetada ka Püramiidide ajastuks, läks moodi uut tüüpi matus. Levis lihtsamat sorti mumifitseerimine. Mõned egiptoloogid arvavad, et see tava sai alguse surnute jumala Osirise kultusest ja mõjutas edaspidi tugevasti egiptuse matusetavasid, usulisi kombeid ja mõtteviisi. Kuid nende kahe perioodi vahel esiajaloolise ja Püramiidide ajastu said populaarseks veel muudki hauatüübid. Primitiivselt kaevatud hauad muutusid hiljem täisnurkseteks shahtideks kambriteks, millel olid hauapanuste säilimiseks kõrvalkambrid. Esimese dünastia vaarao maeti suurde ristkülikukujulisse tellistest hoonesse, kus oli mitu väljastpoolt ligipääsmatut ruumi
Siin austati Hathori (armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna). 7) Dendera ja Abüdose vahel oli Diospolise? (või Väike) nomos 8) Veelgi kaugemal põhja pool asetses Abüdose linn ja Tissa? nomos. Siin austati jumal Osirist, kes etendab väljapaistvat osa Egiptuse usundis ning vastab Sumeri Dumuzile võj Akkadi-Babüloni Tammuzile, s.o. surevale ja taaselustuvale jumalale. Algul austati Abüdoses teisi jumalajd, kuid aegamööda tõrjus Osirise kultus nad välja. 15) Täiesti Lõuna-Egiptuse tsentrumis asetses Hermopolise nomos, kus austati jumalana Thot'i, tarkus- ja kirjajumalat. Thot esines ka jumalate saadikuna ning arvatavasti sellepärast samastasid kreeklased ta Hermesega.Teda austati iibis-linnuna või ahvina (paavianina). See nomos etendas Egiptose ajaloos hiljem väga olulist osa. 20) Laias viljakas orus asetses taamal Herakleopolise linn ja nomos (Suur). Seda
* Vaarao kui sisuliselt piiramatu võimuga valitseja, kes oli samaaegselt poliitiline, sõjaline ja usuline juht, vahemees inimeste ja jumalate va- hel, kummardatud kui elav jumal maa peal. * Lisaks noomide kaitsejumalatele oli välja kujunenud väga austatud ple- jaad üld-Egiptuse jumalaid. Erilisel kohal olid Amon-Ra (Amon Teeba kaitsejumalana oli saanud peajumalaks ja sulanud kokku päikesejuma- la Raga), viljakusjumalad Osiris ja Isis ning maailmakorra kehastus Maat. * Sõjaväkke, mis koosnes jalaväest, ratsaväest, sõjavankritest ja laevasti- kust, kuulusid egiptlastest kutselised ja sõja korral ka sunniviisiliselt värvatud sõjamehed, samuti võõramaised palgasõdurid. Korda kindlus- tasid tähtsamatesse keskustesse paigutatud garnisonid. * Mõjukas preesterkond, eriti ülempreestrid, kellele olid delegeeritud vaa- rao põhilised usulised kohustused. Tähtsaim neist oli Teeba Amon-Ra
egiplased seda nimetasid, toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Kuningavõimu ja ühtse riigi langus ei tähendanud egiptlaste meelest mitte üksnes segadust inimühiskonnas, vaid võis kaasa tuua kaosa ja segaduse ka looduses. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Teeba jumalat Amonit samastati Ra-ga seetõttu sai vaaraost Amon-Ra poeg. Tähtsamad püramiidid, umbes 2600 aastat eKr Niiluse läänekaldale Gizasse ehitatud nn suured püramiidid, pärinevad Vana riigi ajast. Püramiid varjas endas vaarao haukambrit ja oli seega pärast jumaliku valitseja siitilmast lahkumist tema igavikuline eluase
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste meelest lahutamatult seotud. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega, mis tõstsid ta muudest inimestest ka ülikutest kõrgemale, jumalate tasemele. Teda samastati erinevate jumalatega. Elava valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline kõrguste isand Horos. Seetõttu oli pistrik Egiptuse kuningavõimu üks peamisi sümboleid. Pärast surma sai vaaraost aga surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks sellele oli vaarao Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Keskmise ja Uue riigi ajal, kui Ra samastati Teeba jumala Amoniga, sai vaaraost Amon-Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Oma võimu sümbolite ja materjaalse kehastusena lasid vaaraod püstitada püramiide. Suurimad neist u 2600 eKr ehitatud Giza püramiidid Memphise lähedal Niiluse läänekaldal pärinevad Vana riigi ajast
mässudega. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar (23.11.2010)] Ehnatoni nn revolutsioon kukkus läbi, sest ta püüdis väevõimuga läbi suruda religioosseid ideid, mis jäid rahvale arusaamatuks, kuna puudus üldrahvalik kultus ja huvipakkuv mütoloogia, ka seetõttu, et uus usund püüdis juurutada mitte-osirislikku hauataguse elu kontseptsiooni ja teha lõppu harjumuspärastele matusetavadele. Atoni religioon ei leidnud poliitilistel ja majanduslikel põhjustel ka ülemkihtide poolehoidu. Küllalt suure tõenäosusega saab järeldada, et vaarao Amenhotep IV oli teel varatotalitaarse riigivalitsemisviisi poole. [(WWW) http://www.folklore.ee/tagused/nr42/kulmar.pdf Artikkel ,,Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast" Tarmo Kulmar] Ramses I (u 1295 u 1294 eKr)
Ülempreester omas võimet jumalate tahet teada saada Inimene sai sündides kaitsejumala madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees. Suhtlemine toimus palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate elupaigaks. Taevakehade liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia) Palvetati (suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka ,,kord aastas" pühasid. Muud üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal, loitsud ja amuletid). Orienteeritud maisele elule. Maa-alune paik maa, kust ei tulda tagasi. Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus). Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed. ANU peajumal (akkadipäraselt AN) ENLIL nüüd ka mägedejumal SIN kuujumal SAMAS päikesejumal MARDUK samastati Jupiteriga (Babülon) ISTAR armastuse jumalanna Akkadi ajal hakati rõhutama eetilisi jooni.
Ülikud nautisid rikkust Vaarao valitses allilma Osirisena ja mõistis kohut · Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud korrektselt Mumifitseeritud Matusekambri juures ohverdati loomi Linasesse riidesse asetatud muumia asetati sarkofaagi Matusekamber suleti Naiste vali nutulaul Peied haua juures Pandi kaasa lahkunu kujukesi, mis asendaks vajadusel muumiat Seintel stseenid lahkunu elust Seintel ja sarkofaagil loitsud, mis juhendasid surnuuriiki minekut ja tutvustasdi käitumisreegleid Hiljem pandi kaasa surnute raamat (valitseja ja tema alamate elulugu ja surmajärgsus) · Vana riigi ajal oli kohane vaid vaaraole ja ülikkonnale, hiljem ka testele · Kulutused jõukohased vaid ülemkihile · Kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi Saakalikujuline jumal Anubis kaalus surnu südant ja maailmakorraldust Maati Jumalate kirjutaja iibise peaga Thot kirjutas üles
Kehastuseks jaanalind ja kultuse objekt jaanalinnu sulg. - Taevajumal Horos. Pistrikukujuline, üks silm päike, teine kuu. - Kuujumal Thot kui ka tarkusejumal- teksite ja õpetuste jumal; inimeste õpetaja. Kultuspaik oli Hermopolis. Hermopolises oli oma õpetus maa tekkimisest- ürgveest tuli välja maalapike, lendas kohale Thot, munes muna, millest koorus jumal. - Viljakusejumalanna Isis. Lehma peaga või naine lehma sarvedega. Osiris oli abikaasa. Isis oli emaduse kaitsja; järelpõlve kindlustaja. - Jumal Amon-nähtamatu või varjatud. Keskuseks Teeba. Teeba preesterkond õpetas, et Amon oli nähtamatu ja igal pool. Loomakujulised kehastused-jäär. Teda peetakse kogu viljakuse andjaks-loomad, vili, inimesed. - Uus jumal Amon-Ra. - Inimvaldkondadega seotud jumalad: jumalanna Hathor- armastuse ja tantsu kaitsja; sarnane Isisele
Sünnimi Ra pojana kasutatud nimi. Horose kuldnimi, Horose nimi ja veel üks nimi olid kõik kuninga poolt võetud nimed, mida kasutati koos erinevate tiitlitega, mis teeb kuningate jälgimise ja identifitseerimise sageli keeruliseks. Nimede kaudu ilmneb ka kuninga seos jumalatega. Seos on kolmetine. 1) Elus kuningas on Horos. Kuningat samastati Horosega. Müüdi järgi oli Horos viimane jumalik valitseja ning kuningad seega tema väimu pärijad ja edasikandjad. 2) Surnud kuningas oli Osiris, surnute riigi valitseja ja kohtumõistja. Võõraid maid valitses Seth, kes kehastab ka kaose jõude, mida kuningas peab kogu aeg võitma. Samas kehastab Seth ka Alam-Egiptust, samas kui Horos ja Osiris kehastavad Ülem-Egiptus ning müüdi järgi sõlmitud kompromiss, millega jagati Osirise, Horose ja Sethi vahel ära maailm, sümboliseeris Alam- ja Ülem-Egiptuse ühendamist. 3) Kuningas oli Ra poeg. Kui keskmise riigi ajal hakati Ra-d seostama Amoniga, siis hakati neid
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Ahura Mazda on nende ülem 2. Eksisteerisid 2 jumalat Ahura Mazda ja raevuvaim Angra Mainyu, kes on eraldieksisteeriv ning peajumalale Ahura Mazdale polaarne, tuntakse ka nime all Ahriman. Azura Mazda teadis et tal pole võimalik Ahrimani vaimuna hävitada ning seetõttu lõi materiaalse maailma lõksuna et kuri kaotaks maailma tulles oma vaimse oleku 7 Amesha spentat ehk vaimu/inglit, millest 6 on .. midagi ja 7mes on Ahura Mazda ise, peavad aitama hoida loomingut. need 6: 1. Asha Vahishta suurepärane kord või tõde, valvab kosmose seaduspärast korda, valvab tule üle, on mees 2. Vohu Manah hea mõte (mõte on ka jumal), jumaliku tarkuse ja armastuse eest valvaja, ülesandeks võtta vastu paradiisi saabuvaid hingi, maisest vaatenurgast tema valdusala koduloomad, ikoonina kujutatuna on mees 3. Khshatra Vairya ihaldatav võim, vaatab metallide ja mineraalide üle, ikoonina on mees 4
ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul. Jumala kuju templis "äratati", teda emmati, puhastati ja riietati. Seejärel toodi talle hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatel. Pidustuste ajal korraldati mitmesuguseid kultuse draamasid. Lihtrahvas: usk jumalatesse oli lahutamatu nende eksistentsist. Isiklikud palved olid haruldased. Patukahetsus polnud iseloomulik. Eksimine tuli inimliikust nõrkusest. Tegevused: Surmariigis: surnu viidi surmariiki jumal Osirise kohtu ette. Enne Osirise juurde viimist kaaluti inimese süda "tõe ja õiguse" kaalul. Ühel kaalukausil asus inimese süda, teisel tõe sulg. Kaalu juurde viib surnu Anubis, kes ka kaalub. Thot kirjutas resultaadi üles. Kui kaalukausid olid vähemalt tasakaalus, viidi surnud Osirise juurde ülekuulamisele, seda tegi Horos. Kui kaalukausid näitasid, et inimene ei olnud elanud korralikult, neelas surnu koletis Ammit. Osirise juures toimub
Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail tähendab nii ärkamist kui teadmist. tunnistada teisigi usundeid. Kui inimesed arvavad, et nad enamuse ajast on ärkvel, siis Buddha arvas, et enamuse osa elust inimesed unelevad. Buddha tähendab ka "valgustatu", st inimene, kes on mõistnud elu tõde ja on võimeline aitama inimkonda. Budistid arvavad, et ajaloos on olnud teisigi inimesi nagu Siddhartha ning neid tuleb veelgi. Budismi kutsutakse vahel jumalata religiooniks. Budism on religioon, mis lubab järgijail tunnistada teisigi usundeid. Budist peab püüdlema kõlbluse poole, tegema palverännakuid pühapaikadesse ja tähistama pühi päevi ja usupühi. Kuigi budistid ei usu jumalasse, usuvad nad reaalsust, mis on näilisuse taga. Seda nimetatakse tühjuseks, see
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldj
päev käisid nad templis esivanematele toitu annetamas. Inimesed soovisid, et vaaraod oleksid füüsiliselt tugevad, head jahimehed ja valmis viima sõjaväge võitudeni. Igaüks põlvitas ja suudles maad või vaarao jalga, kui neist möödus kuninglikku soosse kuuluv isik. Vaaraosid kummardati ja austati ka pärast nende surma. Vaaraod käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid. Hauakambrid pidid aitama vaaraol pärast surma taevasse tõusta. Egiptlased uskusid , et vaarao, kes on siit ilmast lahkunud, veedab aega koos päikesejumalaga ülal tähtede juures. Seetõttu pidi ka vaarao hauakamber tähtedele võimalikult lähedale küündima. Tavaliselt pärisid pojad isalt võimu. Vaaraode keskmine eluiga oli 20-25 eluaastat. Vaaraode naised olid samuti olulisel kohal, kuid valitsesid riiki harva. Vaaraode naisi austati samuti jumalatena ja nad jagasid abikaasade rikkusi
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsia
sealkaudu ka looja. Tema abikaasa oli Maat. · Heliopolise süsteem- Ra kultus. Kõige kuulsam ja levinum. Esimene jumal selles oli Atum- määramatu, algus.. Oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Ta tõusis algookeanist ehk Nunist. Viljastas iseennast ja sünnitas õhu Su ja niiskuse Tefnut. Neist sündisid maa Geb ja taevas Nut. Kui tavaliselt oli maa naine, siis egiptlastel oli ta mees. Nut oli kujutatud ka taevase lehmana. Neil olid lapsed Osiris, Isis, Seth ja Neftid. Amon ei seostunud ühegi süsteemiga, ta oli Teeba kaitsejumal, ta intergeeriti teistesse süsteemidesse. Mängis ühenda neljast algjumalast suurt rolli. Oli nii kokkusulanud Ra-ga, et raske eristatada. Samas võis ta ka olla õhujumal, kujutatud ka sinakana, peas kaks suurt sulge. Oinakujuline Amon. Osriris- surnute üle kohtu mõistja, Isis- nõidused, viljakus- Seth- kõrbetuul, ebamäärane eksisteerimatu loom. Horos vc Seth kosmiline duell
sa oledki kohe parem, targem ja ilusam. 131. Tell me why does it have to be like this? 132. Thanks for acting like you cared 133. When will all this pain just go away? 134. Pain can also make you smile 135. Sacred and sweet was all I saw in her 136. All we have to decide is what to do with the time that is given to us 137. Your my angel, your my heart 138. To fear love is to fear life, and those who fear life are already three parts dead 139. To love and be loved is to feel the sun from both sides 140. There is always some madness in love. But there is also always some reason in madness 141. Passion makes the world go round. Love just makes it a safer place 142. You want my heart? then take it . it may not be perfect , but it did my 143. My imaginary friend thinks you have mental problems 144. I'm that kind of woman that when my feet hit the floor each morning the Devil says : "Oh crap, she's up! 145
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
neid õigustada. Argumendid vastavas vallas saadi sageli religioonist või mütoloogilistest alliaktest, mis omakorda tõstis viimaste tähtsust ning mõju kõigile ühiskondliku arengu aspektidele. Need meditsiiniloolased, kes jälgivad eelkõige anatoomiliste teadmise arengut ja levikut, kui olulist markerit arstiteaduslikku mõtte arengus, armastavad muistse Egiptuse puhul eriti peatuda balsameerimisel. Balsameerimine, mis kujutas endast keha säilitamist hauataguse elu vajadusteks, oli töö, millega tegelesid siiski eeskätt spetsiaalsed isikud, mitte arstid. (Sama tendents jätkub kuni 19. sajandini kirurgid, haavatohtrid, olid hoopis teine ja põrmugi mitte nii auväärne seltskond kui õppinud arstid...) Niisiis unustame siinkohal balsameerimise, et arstikunsti arengule keskenduda. Algne, bioloogiline (empiiriline) arusaam tervisest ning haigusest võis egiptlastele saada lähedaseks selle tugeva sümboli, mida kujutas Niiluse jõgi, kaudu
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
selle paiga külastamise eesmärk ei ole vaid mineviku tundmaõppimine, vaid ka sellega tutvumine, kuidas antud paika ajaloo mälestusmärgina eksponeeritakse. Õpetaja peaks kohapeal ärgitama diskussiooni ja võtma hiljem diskussiooni tulemused kokku. Hea oleks, kui see toimuks vahetult pärast muuseumi või ajaloolise paiga külastust. Klassis tehtavad kokkuvõtted peavad vastama küsimustele, mis tekkisid õpilastel õppekäigu tulemusena ning aitama neil asetada laiemasse konteksti seda, mida nad külastuse käigus teada said. http:/taskforce.ushmm.gov/working-groups/education/guidelines/english.htm 12 TEABETEKSTE KRONOLOOGIA I. ANTISEMITISM JA HOLOKAUST MAAILMAS Koostanud Indrek Riigor
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
