Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Efektiivne inimene". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kvadrant, telefonikõned, covey, kriisid, tähtajalised, projektid, äratundmine, planeerimine, kirjavahetus, aruanded, kohtumised, vahetud, populaarsed, stress, läbipõlemine, alatine, tulekahjude, visioon, perspektiiv, distsipliin, kriise, keskendumine, reputatsioon, plaane, tunnevad, pealiskaudsedEfektiivne inimene S.R. Covey AJAMAATRIKS Pakiline Mittepakiline I II TEGEVUSED: TEGEVUSED: Kriisid Ennetamine Pealepressivad probleemid Suhete loomine Tähtajalised projektid Uute võimaluste äratundmine Planeerimine, uuestiloomine III IV TEGEVUSED: TEGEVUSED: Vahelesegamised, mõned telefonikõned Tühi-tähi, askeldused Mõningane kirjavahetus, mõned Mõningane post aruanded Mõningad telefonikõned Mõned kohtumised Ajaraiskajad
Eesmärgid: · Sunnimeetoditelt teaduslikele meetoditele · Efektiivsus ja tööviljakus · Koordinatsioon ja ressursside otstarbekas kasutamine Esindajad: Taylor, Fayol, Weber 8. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond keskendus juhtimisele ja juhtimise efektiivsele praktikale. Juhtide põhifunktsioonideks koolkonna järgi on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, koordineerimine, kontrollimine. Esindaja Henry Fayol, kes tõi välja 14 juhtimise põhimõtet.' 9. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Tähtis oli täpselt ja tõhusalt toimiv organisatsioon. Ideaalne bürokraatia. Ideaalne organisatsioon on selinne, mille struktuur näeb hea välja ja dokumentatsioon kehtestab süsteemi, mille alusel on lihtne tööd teha
rahulolu vahetu juhiga, tööülesannetega, kohastaatusega, kolleegidega, töövahenditega, tööaja ja -kohaga, tasustamis- ja motiveerimissüsteemiga jne. Tööga rahulolu = kõrge töömotivatsioon, püsipersonal. Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride
emotsionaalne vastus/reaktsioon sellele, kuidas ta hindab konkreetset tööga seotud väärtust". See tähendab, et kui inimene tunneb, et tööga seotud väärtused on täidetud, siis kogeb ta meeldivat emotsiooni, kui aga tunneb, et ei ole, siis kogeb töörahulolematust. 2 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi
tüüpi juhid. Hea liider ei lase probleemidel tekkida, mitte ei lahenda asju, mis on juba tekkinud (Belasco, Stayer 2001). Juhi ja liidri tegevuse võib nende olulisusest ja pakilisusest lähtudes jagada nelja rühma. Tabel 1 Covery liidri tegevuste liigitus PAKILINE MITTE PAKILINE I Tegevused II Tegevused · kriisid · ennetamine · aktuaalsed probleemid · suhete loomine · tähtajalised projektid · uute võimaluste avastamine · prognoosimine III Tegevused IV Tegevused · vahelesegamised · askeldused ja tühi tähi · mõned kõned · mõningane post · mõningane · mõned telefonikõned korrespodents · ajaraiskajad
organisatsiooni omadega, peab sidet organisatsiooni ülejäänud juhtide ja organisatsiooniväliste isikutega Delegeerimine juht jagab ülesanded alluvate vahel ära ning ise teostab kontrolli Vastutamine juhiks olemisele kaasneb alati vastutus, sest just tema on võimeline tegema lõplikke otsuseid II loengu kordamisküsimused 1. Nimetage Fayoli juhtimisfunktsioonid to forecast and plan planeerimine to organize organiseerimine to command (direct-lead) eestvedamine to coordinate koordineerimine to control - kontrollimine 2. Seletage Demingi ringi mõtet Õppiva organisatsiooni meetod arengu tagamiseks - Demingi ratas (PDCA ring) ehk pideva parendamise tsükkel 2 Planeeri (Plan) (arengukava, tööplaanid) määratle eesmärgid ja
omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Tuntuim esindaja oli H.Fayol, kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid, milleks on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, koordineerimine ja kontrollimine. 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Bürokraatliku koolkonna seisukoht oli, et organisatsioon peab toimima nagu õlitatud masinavärk. Ideaalne bürokraatia. Organisatsioon on edukas siis, kui asjad on rangelt paigas. Põhiküsimused: Selge
omavahelistele suhetele ning tööjaotusele. Koolkonna tuntuim esindaja oli F. Taylor. 1 3. Millised olid klassikalise administratiivse koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Administratiivne koolkond keskendus organisatsioonide juhtimisele ja juhtimise efektiivsetele praktikatele. Tuntuim esindaja oli H.Fayol, kes kirjeldas 14 juhtimise põhimõtet ja juhi põhifunktsioonid, milleks on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, koordineerimine ja kontrollimine. 4. Millised olid klassikalise bürokraatliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Bürokraatliku koolkonna seisukoht oli, et organisatsioon peab toimima nagu õlitatud masinavärk. Ideaalne bürokraatia. Organisatsioon on edukas siis, kui asjad on rangelt paigas. Põhiküsimused: Selge
Süsteem osa millestki, koosneb osadest (protsessidest). Protsessid süsteemi komponendid. Koosnevad meetoditest ja tegevustest. Mis on ettevõtte põhiprotseduur? Eksamiküsimus! Algab sisendiga, lõppeb väljundiga ja vahepeal on protsessid, läbi mille me väljundi saavume. Nt. strateegia, tootmise planeerimine jne. Väljund tagasiside. Juhtimine tagasiside kaudu. Otseside sisend. Põhiküsimus: kuidas muuta sisendit, et saada soovitud tulemus? VII. loeng: HORISONTAALSED OSATEGEVUSED 1
• KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks • Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas Juhtimise olemus
Ressurssideks on tööjõud, raha, tehnoloogiavahendid ja oskusteave. PLANEERIMINE Organisatsiooni kavandamine Oma organisatsiooni kavandades tuleks mõelda välja, kummalt poolt vaatame. Näiteks üritame aru saada, mis toimub maailma majanduses üldisemlat. Või siis liikudes oma äri suunalt ja vaadata, mida see annab riigimajandusele. Juhtimise definitsioon Juhtimise võtmesõnadeks on kindlasti need neli juba mainitud mudeli osa planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Siia juurde võiks lisada veel: · Ressurss · Tasakaal ei saa teenida lühiajaliselt suurt kasu · Organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamine inimesed kuuluvad organisatsioonidesse selle pärast, et nad saavad sealt kasu. Organisatsioon aitab inimestel enda eesmärke saavutada ja inimene organistasiooni vajadusi rahuldada. Ka kuuluvustunne on oluline.
Uuringu eesmärk · Uuring võib olla info kogumine ja analüüsimine otsuse tegemiseks · Uuringu eesmärgiks võib olla: - olukorra kirjeldamine, - käitumise põhjendamiseks, - käitumise prognoosimiseks. Uuringu hüpotees · Milline võiks olla uuringu tulemus · Kahe tunnuse omavahelise seose näitamine · Sõnastamine: - selgelt formuleeritud ja õigeid mõisteid kasutades, - kontrollitav, - seoste määratlemine, - paraja pikkusega. Uuringu planeerimine 1. Mida küsida mida on vaja teada? 2. Kuidas küsida paberil, telefon, veebis? 3. Keda küsitleda? 4. Kuidas leida küsitletavad valimi koostamise meetodid? 5. Kui paljusid küsitleda valimi suurus? 6. Mida saadud tulemustega teha analüüsiplaan? 7. Mida tulemused näitavad järeldused? 8. Mida tulemused tähendavad rakendatavus? Küsimustiku koostamine · Küsitluse sissejuhatus sõnastada: eesmärk, sisu, konfidentsiaalsus,
tulemit. Jälgimine ja kontrollimine- kogub andmeid ja kontrollib edenemist vajalike parendustegevuste kindlakstegemiseks. Lõpetamine- projekti tulemite formaalne aktsepteerimine ja projekti lõpetamine. PMBOK pädevusvaldkonnad: Skoobihaldus- määratleb projekti edukaks täitmiseks vajalikud tegevused. Ajahaldus- määratleb ja hindab kestuse, planeerib ajakulu erinevate tegevuste jaoks, samuti koostab ajagraafiku ja tagab sellest kinnipidamise. Kuluhaldus- kulude planeerimine, hindamine ja kontrollimine ning eelarve koostamine. Kvaliteedihaldus- kvaliteedi planeerimine, kindlustamine ja kontroll. Personalijuhtimine- projekti meeskonna loomine, arendamine ja juhtimine. Kommunikatsioonihaldus- aja- ja asjakohase projektiga seonduva informatsiooni loomine, kogumine, korrastamine, salvestamine ja levitamine. Riskihaldus-riskide määratlemine, analüüs, riskide maandamisega seotud tegevuste planeerimine, jälgimine ja kontroll.
Juht on inimene, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, teiste inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhikohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks 1 Juhtimise, kui tegevuse erinevad definitsioonid: Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine eesmärkide saavutamiseks ning organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamiseks Eesmärkide saavutamine teiste inimeste kaudu, mis toimub muutuvas keskkonnas
usaldada, teised liikmed ei julge öelda, mida nad arvavad, tekib ühehäälsuse illusioon, kasutatakse kindlaks kujunenud mõisteid, survestatakse teisitimõtlejaid, rühma mittekuuluvaid inimesi peetakse rumalateks. 25.Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Koosolekud on väga levinud rühmatöö vormina. Koosolekute eesmärgiks võib olla probleemide lahendamine ja otsuste vastuvõtmine, tegevuste planeerimine, teiste tegevuste hindamine, infovahetamine, läbirääkimine. Koosolekud võivad olla nii alaliste kui ka ajutiste töörühmades tegutsevate töötajate koostöö vorm. Koosoleku vorm sobib ka alluvate osaluse suurendamiseks, nende arvamuste väljaselgitamiseks või nende informeerimiseks. Koosoleku ettevalmistamisel tuleb kindlaks määrata osalejate arv, päevakord, informeerida osavõtjaid, valmistada ette materjalid. Koosoleku juhataja peab rühmal aitama püsida ettenähtud
Tallinna Majanduskool Täiskasvanute Koolituskeskus PERSONALI PLANEERIMINE õppematerjal Personalitöö eriala õppegrupile Õppeaine nimetus: PERSONALI PLANEERIMINE Õppeaine üldeesmärk: Anda teadmisi ja oskusi organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna analüüsimiseks ning piisava hulga nõutavate teadmiste ja oskustega töötajate olemasolu tagamiseks organisatsioonis Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: Oskab analüüsida organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda ning teha järeldusi organisatsiooni personali planeerimiseks Oskab koguda ja kasutada personali planeerimiseks vajalikku informatsiooni
panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Planeerimine on tähtis, sest 1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3
Tõi esmakordselt fookusesse kliendi ja terapeudi suhte olulisuse. Tööd tuleks teha kliendi oma arusaamisega endast, on suunatud oma potentsiaali võimalikult maksimaalsele ärakasutamisele. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi. Kui terapeut tunnistab, selgitab ja aktsepteerib kliendi poolt väljendatud tundeid, siis leiab aset negatiivsete tunnete muutus positiivseteks, millele järgneb seesmine äratundmine (insight) ja positiivne tegevus või toimetulek. Tolerantsus, antiautoritaarsus (Mindess, 1988) seotud justkui tollase humanistliku suhtumisega. Terapeudi rolli kõige tähtsamad aspektid (Zimring ja Raskin 1992): reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule; kliendi tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks. Kliendi-keskne teraapia. Terapeudil on hoiak või uskumus indiviidi võimest tegeleda oma psühholoogilise seisundiga
Taju inimesed tõlgendavad reaalsust erinevalt. Võim see kuidas rakendada võimu on aluseks konfliktide sagedusele ja tüübile. Konfliktid tekivad kui inimesed püüavad muuta teiste käitumist, saada mingeid eeliseid. Väärtused- ühtesid asju ja seisundeid eelistama teistele . Konfliktid kui üks osapool ei aktsepteeri , et teisel võivad olla oluliselt erinevad väärtused. Kui ignoreeritakse teiste või enda emotsioone ja tundeid. Intellektuaalsed oskused: planeerimine, analüüsimine, hindamine, tunnetamine, objektiivsus. Emotsionaalsed 0skused: visadus, enese-distsipliin, tulemustele orienteeritus, kindlus, entusiasm. Inimestevaheliste suhete oskused: tundlikkus, veenvus, suhtlemisoskused. Juhtimisoskused: võime motiveerida, delegeerida, juhendada, toetada. eesmärkidele, koostöö, kompromiss, taandumine, nõustumine, keskendumine suhetele. 42. Organisatsiooni konflikt. Osapooled ei ole samal arvamusel sellest, mis on
Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: · töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus, · komiteed ja komisjonid - eesmärk on tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine jne, · otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni kitsaskohti puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine. Kõigi nende rühmade ühiseks eesmärgiks on liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametliku rühma liikmed võivad rahuldada ka oma suhtlemisvajadust.
üheskoos. Liigitus: 1) Ametlikud ehk formaalsed rühmad – tööülesannete täitmiseks, ühise eesmärgi täitmine on tähtsam kui isiklikud eesmärgid, selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Eesmärgiks liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. 1. Töörühmad – tööülesande täitmine, tulemuseks valmistatud toodang või osutatud teenus 2. Komiteed&komisjonid – eesmärk tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine 3. Otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad/nõukogud – eesmärk organisatsiooni kitsaskohti puudutava info kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine 2) Mitteametlikud ehk informaalsed rühmad – vastavalt inimeste huvidele ja omavahelistele suhetele, põhiliseks eesmärgiks omavaheline suhtlemine. Võivad kujuneda suurema töögrupi sees või erinevate ametlike gruppide vaheliselt. 1. Huvigrupid –
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
Tööülesannete täitmiseks moodustatakse ametlikudehk formaalsed rühmad. Ametlikus rühmas on ühise tööülesande täitmine tähtsam kui liikmete isiklikud eesmärgid. Selle tagamiseks tuleb määratleda liikmete kohustused ja vastutus. Sellega tegeleb tavaliselt juhtkond. Ametlikud rühmad on: töörühmad - eesmärk on tööülesande täitmine; tegevuse tulemuseks on valmistatud toodang või osutatud teenus, komiteed ja komisjonid - eesmärk on tegevuse planeerimine, kooskõlastamine, hindamine jne, otsustamise ja probleemide lahendamise rühmad või nõukogud - eesmärk on organisatsiooni kitsaskohti puudutava informatsiooni kogumine, probleemide analüüs ja lahendamine. Kõigi nende rühmade ühiseks eesmärgiks on liikmete talendi, teadmiste ja võimu ühendamine ühise eesmärgi saavutamiseks. Ametliku rühma liikmed võivad rahuldada ka oma suhtlemisvajadust.
Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast: Määratleda tegevusvaldkond, luua visioon, fikseeritakse missioon, pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid Visiooni ja missiooni arendamine mõõdetavaks eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks Kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks Valitud strateegia viiakse ellu Hinnatakse tegevust ja saavutatud tulemusi Juhtimise põhifunktsioonid ja strateegiline juhtimine Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Motiveerimine Mehitamine Kontrollimine Strateegilise juhtimise etapp 3 Strateegia väljatöötamine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia elluviimine Strateegia hindamine Strateegia sisaldab vastuseid paljudele küsimustele ... Kuidas ettevõtte tegevus laieneb? Kuidas ta suurendab turuosa?
2) Uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega (töötatud tundidega) ja töötingimustega. 3) Töötajate hoiakute ja arvamuste selgitamine intervjuumeetodil. 4) Sotsiaalse organisatsiooni analüüs. 2 Individuaalset käitumist töökorralduse seisukohalt mõjutavad: - grupiprotsessid - töötajate individuaalsed omadused - erinevad juhtimisstiilid - juhi suhtlemisvilumused ja -oskused - sotsiaalsed suhted Juhi ülesanded: - planeerimine - organiseerimine - valitsemine - koordineerimine - kontrollimine - Koordineerimine - tegevus, milles ühendatatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. - «Fayoli sild» - nähtus, milles organisatsiooni liikmed ületavad ametliku struktuuri piirid, et saada ja kaitsta tööks vajalikku informatsiooni. - Üldpsühholoogia - distsipliin, mis uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat.
Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seotud pidevalt muutuva keskkonnaga. Lojaalsus indiviidi eesmärkide samastamine ning organisatsiooni omadega ning pühendumine organisatsioonile. 2. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Juhtimine inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmärgid ning rahuldada liikmete vajadused Juhil vähemalt 1 alluv 4 tegevust : Planeerimine, Organiseerimine, Eestvedamine, Kontrollimine. 3. Juhtide klassifikatsioonid Tasandite järgi 3 kategooriat : esmastasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Juhtimisvaldkondade järgi : finantsjuhid, turundusjuhid, personalijuhid, operatsioonide juhid, administratiivjuhid, muud juhid. Personalijuhi töövaldkondadeks on organisatsiooni personalipoliitika ja -strateegia formuleerimine, organisatsiooni juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitika ja
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile)
.......................................................... 95 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele Ettevõtte juhtimissüsteemi põhiülesanne on „Ettevõtte-keskkonna koordinatsiooni jätkusuutlik tagamine. Möödunud kümnendite jooksul on strateegiline mõtlemine teinud läbi järgmised arenguetapid: I. FINANTSPLANEERIMINE – stabiilses ja prognoositavas keskkonnas piisav vahend. II. PIKAAJALINE PLANEERIMINE – katse keskkonna muutustes ekstrapoleerida arenguid ja hinnata riske. III. STRATEEGILINE PLANEERIMINE – muutuvas keskkonnas paindlikult muutustele reageerida. IV. STRATEEGILINE JUHTIMINE – mitte ainult planeerimine, vaid ka elluviimine ja kontroll. Visioon ja juhtimine
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License .
Väljund- tootmine vs teenindus. Orgi sisekeskkond: töötajad,protsessid,kultuur(väärtushinnangud,tõekspidamised),strukt, suurus. Vahetu keskkond: org'iga otsestes seostes olevad org'id, grupid ja isikud (kliendid/kodanikud, konkurendid, partnerid, (poliitiline) juhtimine) Üldine keskkond: eelkõige seotud org'i tegutsemisega teatud geograafilises asukohas (poliitiline, õiguslik, majanduslik, tehnoloogiline, kultuuriline, rahvusvaheline keskkond) Juhtimise põhifunktsioonid: POKOKE- planeerimine, organiseerimine, kontroll, otsustamine, kommunikeerimine, eestvedamine. Organisatsiooni struktuur EI VÕRDU organisatsiooni joonisega!!! See on reeglite, ülesannete ja võimusuhete süsteem, mis määrab kindlaks, kuidas inimesed koos töötavad ja org'i ressursse ühise eesmärgi savautamiseks kasutavad. Tööjaotus- kuidas org'i ülesannete kogumik on jagatud väiksemateks töökohtadeks. Spetsialiseeritus, rollid, vertikaalne eristumine, horisontaalne, ruumiline eristumine.
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma tervikliku
Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, klientide- ga, koostööpartneritega, muude sidusorganisatsi- oonidega o Inimkapital = Personali teadmised, oskused, kompetentsus, hoiakud, motivatsioon, võimekus, tervis) o Sotsiaalne kapital = Töötajatevahelised suhted,
Mille poolest nad erinevad? Juhtimine on asjade õigesti tegemine, eestvedamine on õigete asjade tegemine. Juhtimine tegeleb käesolevate probleemidega, eestvedamine tegeleb tulevikuküsimustega ja visiooni seadmisega. Juhtimises on olulised tehnilised oskused ja teadmised, kuidas midagi teha, eestvedamise puhul on tähtis osata inimestega suhelda ja neid ennast järgima panna. 2.2 Mis on juhtimise osategevused (juhtimisfunktsioonid)? KOEK. K- kavandamine, planeerimine Läbivad osategevused OKS O-organiseerimine O-otsustamine K-koordineerimine E-eestvedamine K-kontrollimine S-suhtlemine 2.3 Mis on juhtimise läbivad osategevused? Läbivad osategevused on: otsustamine, koordineerimine, suhtlemine. 2.4 Mis on juhtimise tasandid? Eksisteerib kolm tasandit: o tippjuhid (firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, eeskätt juhtide tegevuse suunamine)
annaabi.ee 
