Õigust ei saa eksisteerida ilma õigluseta (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

47

doc

Riigiõigus

1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike

Riigiõigus

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

Sotsiaalkindlustuse sotsiaalpoliitiline ülesanne ei hõlma mitte ainult vastava riski korral tasakaalustusfunktsiooni, vaid kindlustusjuhtumi saabudes peab sotsiaalkindlustus tagama ka elukutsenõustamise, töövahenduse ja meditsiinilise või kutsealase rehabilitatsiooni kaudu sotsiaalse riski kõrvaldamise veel enne, kui hakatakse võimaldama rahalisi toetusi. Erakindlustus järgib samuti kahjude hüvitamise printsiipi ilma sotsiaalpoliitilise eesmärgita. Kõik sotsiaalkindlustuse valdkonnad tagavad rahaliste toetuste kõrval ka naturaalsed toetused- teenused ja abivahendid. Teenused on peamiselt nõustamine, tervishoiuteenused, aga ka kutsealast võimekust edendavad abinõud. Erakindlustuses on aga valdavalt üksnes kulude hüvitamine, nt meditsiinilise hoolduse ja sarnaste toetuste puhul kaetakse peamiselt tekkinud kulud. Sotsiaalkindlustus on põhimõtteliselt avalik-õiguslik kindlustuskohustus.

Sotsiaalhooldusõigus

54

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

rahalise karistuse või vangistuse. Kohtute kui sõltumatute organite ülesanne on tagada erapooletu ja õiglane kohtumenetlus vastavalt kohtumenetluse seadustiku reeglitele. Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) ­ Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas;

Õiguse alused

31

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

§ 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega. § 4. Käesolev seadus jõustub kolm kuud pärast väljakuulutamist. Vastu võetud rahvahääletusel. Tekkis olukord, kus Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse küll EV põhiseadust, kuid arvestatakse liitumislepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. PSTS-i peetakse sillaks Eesti ja EL õiguse vahel. Ühinedes EL-ga kohustus Eesti rakendama mitte ainult EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigustikku liitumislepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Seetõttu on võimalik tõstata mitmeid teoreetiliselt huvitavaid küsimusi nagu kuidas käituda, kui Eesti PS ei vasta EL õigusele või kas olukorras, kus siseriiklik õigus on EL õigusega vastuolus, tähendab see siseriikliku õiguse tühisust? PS-i tuleb EL-i kuuludes kohaldada lähtuvalt PSTS-st, st austades ja rakendades põhiseaduse aluspõhimõtteid ning selle kaudu ka EL õigust.

Õigus

72

doc

Riigiõigus

Riigiõigus on kui avalikku õigusesse kuuluvate õigusnormide süsteem, millega: määratakse kindlaks isiku õiguslik seisund ühiskonnas - põhiõigused, -vabadused, -kohustused ning põhiõiguste ja vabaduste kaitsemehhanismid (kohtukaebeõigus). Uuemal ajal on õigus pöörduda ka ombudsmani poole (meil õiguskantsler). Määratakse kindlaks riigi territoriaalne korraldus, st kas riik on unitaarriik või föderaalriik. Unitaarriigi puhul võib tegemist olla ilma autonoomsete piirkondadeta riigiga nt. Eesti Sageli määratakse konstitutsiooniliste normidega kindlaks ka kohaliku omavalitsuse alused. Määratakse kindlaks riigi valitsemise vorm, kas on tegemist vabariigi või monarhiaga ja mis konkreetse liigiga (parlamentaarne, presidentaalne v vahepealne). Määratakse kindlaks põhilised riigiorganid, nende moodustamise kord, omavahelised suhted ja pädevus. Peamine riigiorgan on parlament, riigipea, valitsus, kõrgemad kohtud

Õigus

33

docx

Õiguse üldteooria konspekt

I Teema Õigusteadusest Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Robert Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Oiguse faktiline külg tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust. Oiguse kriitiline dimensioon tähistab õiguse loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Neid kahte etappi tuleb selgelt üksteisest eristada, kuid nad on üksteist täiendavad ning läbi nende seotakse kaks õiguse dimensiooni üheks - kriitiline ja faktiline. Õiguse topeltloomusest arusaamiseks tuleb astuda kolm sammu: 1.Õigsus (küsida õigsuse kohta e vajalikkuse ja nõude sisu kohta. Õigus omab nõuet õigsusele.

Õiguse üldteooria

214

docx

Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub:  õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket,

Õiguse alused

190

pdf

Õiguse üldteooria

2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õiguskorra, demonstreerides nii õiguse kohustuslikku normatiivset loomust kui ka loomuõiguslikku, ilma milleta ei ole samuti võimalik õigust tänapäeval ette kujutada. Alexy ütleb, et õigus kutsub üles õiguspärasele (õiglasele) käitumisele mitte ise, vaid läbi esindajate (otsustajate)

Õigus

Kommentaarid (0)