Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlased – kas pigem eurooplased või indiaanlased ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eurooplased, indiaanlased, pooleldi, jääme, käitumiselt, indiaanlasi, filme, laskma, kultuuril, oskagipraegu? Olen eestlane ja kui ma sünniksin uuesti, siis ikka eestlasena. Eestlased hoiavad kokku ja austavad ühiselt langetatud otsuseid, ning jagavad sarnaseid mõttemaailmu. Eesti inimeste probleemiks on jäisus ja tihti tõmbume oma muredega endasse. Otsime lahendusi teiste õnnestumistest ja anname end ehk liiga lihtsalt suuremate käsutusse, kes seni meile meelepäraselt hakkama on saanud. Kas suuremate riikide külje alla peitu pugedes ja neid jäljendades jääme endiselt olemuselt eestlasteks? Maailm on avatud, kõrvuti elavad erinevate uskumuste, hoiakute ja kommetega inimesed, kes mõnisada aastat tagasi vaevu omavahel kokku puutusid. Enamik inimesi sulandub sisse või põgeneb mingisse kultuuri, pinged tekivad aga nende kokkupuutejoontel. Kas püüda maksimaalselt kohandudes leida endale uus kogukond või säilitada oma nägu ja identiteet? Kuidas on aga lugu järgmise põlvkonnaga - kui palju nad vajavad oma juuri?
Nõnda uurib Graham Hancock oma raamatus "Jumalate jäljed" Lõuna-Ameerika indiaanlaste ning egiptlaste usundeid, neid omavahel võrreldes ja analüüsides. Samamoodi vaadeldakse antiikse Kreeka ja Rooma religiooni ning tuntakse huvi loodusrahvaste uskude vastu. Ja samuti analüüsib Daniel Quinn oma romaanis "Ishmael" kaasaegseid müüte, mis eestlastestki mööda ei ole läinud. Tegelikult ei erine ju tänapäeva eestlased oluliselt ülejäänud Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastest, indiaanlased välja arvatud. Meie usume teadusesse. Informatsiooni, mille ajaloos tõid meieni jumalasõna, müüdid ja legendid, toob 21. sajandil meieni teadus, mis aga ei välista võimalust, et teadus eksib, kuna kõike ei saa ka teadus selgitada. Kuidas näiteks tõestada, et meie päikesesüsteem sai alguse just Suurest Paugust? Keegi ei ole seda näinud, Suure Paugu teooria on kõigest oletus, järelikult müüt üks paljudest planeedi Maa tekkelugudest.
kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Tänapäeval on samuti uue aja inimesed. Kõik üritavad olla mitte eesti moodi, vaid ikka välismaa moodi. Eriti avaldus see pärast NSVL lagunemist. Nagu ka Noor-Eesti loosungiks oli: ,, Olgem eurooplased aga jäägem eestlasteks!" või nagu Chalice: ,, Seikle, aga ära jää võõraks." Pole vaja kõike uut kohe nii omaks võtta. 2. Vanade tarkuste unustamine viib hukatusse. Ehk hoia seda, mis juba käes ja õpi uusi asju juurde Aga isa oli hakanud ussisõnu unustama, sest külas polnud neid tarvis, pealegi ei pidanud ta neist eriti, arvates, et sirp ja käsikivi teenivad teda sootuks paremini. Seepärast pobises ta
Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil, 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal. Christoph Kolumbus
ei ütle ma midagi ühegi tegeliku asja omaduste kohta; kuid ma ei räägi mõttetust. Ma väljendan analüütilist propositsiooni, mis registreerib meie otsust nimetada värvilaotust, mis kvaliteedilt eri- neb kõrval asetsevast värvilaotusest, antud asja teiseks osaks. Tei- sisõnu, ma juhin lihtsalt tähelepanu teatava keelekasutuse impli- katsioonidele. Niisamuti ei kirjelda ma ühtegi fakti öeldes, et kui kõik bretoonid on prantslased ja kõik prantslased eurooplased, siis on kõik bretoonid eurooplased. Kuid ma näitan, et väide, et kõik bretoonid on prantslased ja kõik prantslased eurooplased, sisaldab implitsiitselt edasist väidet, et kõik bretoonid on eurooplased. Ja seega viitan ma konventsioonile, mis valitseb sõnade `kui' ning `kõik' kasutamist meie poolt. Seega näeme, et mõnes mõttes annavad analüütilised proposit- sioonid meile siiski uut teadmist. Nad juhivad tähelepanu keeleka-
avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. 5 Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks. Reiside vahel tõlkis Meri Remarquei, Greeni, Vercorsi, Boullei ja Solzenitsõnit. Lennart Meri looming aitas kaasa Eesti identiteedi säilimisel. Kuulsamaiks
Aga see valikuvõimalus oleneb jällegi iseendast, kui väga sa oled nõus pingutama, et endale hea haridus saada. See on jällegi omakorda üks valik. Ning ka üldse valimata jätmine on uus valik. Tõsistele ajaloolastele ja ühiskonnateadlastele ei meeldi mõttemängud teemal «Mis oleks olnud, kui...». Mis oleks olnud, kui Rooma keisririigis ei oleks pääsenud võidule kristlus, vaid mõni teine idamaise päritoluga religioon? Mis oleks juhtunud, kui eurooplased ei oleks avastanud teed Ameerikasse? Mis oleks juhtunud, kui eestlased oleksid suutnud luua endale oma riigi juba muinasajal või kui Eesti valitsus ei oleks alistunud 1940. aastal Nõukogude Liidu ultimaatumile? Mis oleks olnud (ja oleks praegu), kui Eesti ei oleks astunud Euroopa Liitu? Selliseid küsimusi esitavad inimesed endale ikka ja jälle ja mu meelest on see täiesti loomulik. Ajalugu on ju teatud võimaluste teostumine (või mitteteostumine) ja lõppkokkuvõttes on
Meie kultuur pole nii kõrgelt arenenud kui läänes. Rahvale meeldib lugeda sellest, kuidas võiks olla ja mis on ideaalid, aga samas on see ka nii eluvõõras. Tööst, mängust, igavusest Masinate tõttu inimeste tööpäevad lühenevad, suureneb vaba aeg. Kaasneb tegevusetus, tühjad mõtted, himud. Liiga väga kultuuriga seotud inimesi seetõttu. Vaba aega kasutatakse liigselt kõrtsis käimiseks. Väike kultuursus pärineb ajaloost: eurooplased ei läinud vanasti kunagi teistelt midagi üle võtma kultuurilises mõttes, vaid pigem varastama. Inimesed ei armasta tööd, aga ilma selleta läbi ei saa. Tegevusetusest lahti saamiseks peaks rohkem tööd tegema. Autoriõigusest ja tema kaitsest Riik ei toeta loomingulisi autoreid, kes loovad kunsti ja kirjutavad. Tehastes tootjaid ja müüjaid riik toetab, autorikaitse. Loomingut ei soosita. Piirid tuleb ära kaotada. Maist vara
kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid. Kultuuriantropoloogia vallapäästjaks võib lugeda suurte maadeavastuste aega, kui eurooplased hakkasid külastama ,,metslasi". Põrkuti fundamentaalse intellektuaalse probleemiga: kas inimene on igal pool sama? Kultuuriantropoloogia pole millegi uurimine, vaid koos uurimine. Antropoloogid uurivad koos inimestega. Tim Ingold: Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond? Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab? Multikultuursus või tsivilisatsioonide kokkupõrge? Kultuurirelativism absoluutset tõde pole,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole n�
Kellel on õigus tõmmata piiri, et siitmaalt, sina oled eestlane, ja siitmaalt, sina enam mitte? Kas me ikka arvame, et kolm, viis või kuus põlve eestlane on parem-õigem eestlane kui see, kelle ema või isa on mõnest muust rahvusest? Kes nad kõik on? On nad eestlased või mitte? Rahvuslus (eestlus) on ühtsustunne oma (eesti) kultuuri ja keelega, oma päritolu- või kasvukeskkonnaga. See on ühine vaimne ruum, kuhu kuulume või ei kuulu, sõltuvalt sellest, kas me seda ühtsuse- ja kodususetunnet tunneme või ei tunne, sõltumata sellest, kas oleme sündinud Eestis või Stockholmis, Venemaal, Kaukaasias või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste s
Kuid kunagi ei mõtle nad oma tulevikule ja elule. 147/806 Me tahame elada oma elu teiste moodi. Teha samamoodi, näha samamoodi välja, kuid me unustame oma elu sootuks. 148/120 Me tahame, et meid tunnustaksid kõik maailma inimesed, kuid tegelikult me ei tea, et paari lähedase inimese nägemine rõõmustab meid veel rohkem. 149/31 Me ei tunne muret enda pärast, kui me reisime kuskil läbi linna korraks. Kuid, kui me jääme sinna paariks aastaks kuni surmani, hakkab meile meie isiksus muret tegema. 150/627 Kui me näeme kedagi, kes teeb midagi väga hästi, siis me sisimas loodame, et ka meie teeme seda väga hästi. 151/63 Kui last koguaeg kiidetakse, rikutakse tema tulevikku. 152/77 Uudishimu on rahuldus, et pärast seda kõike kõigiga jagada. 153/628 Me jjahime kuulsust nii väga, et oleksime selle nimel kõike tegema. 252/821 Harjumus muudab meie tõestused elavaks
Sajandi lõpul tõusis tähtsamiaks ajaleheks ,,Postimees" K.A.Hermanni eestvedamisel, kes püsis läbi venestusaja kindlalt rahvusmeelsel liinil, olles venestusideoloogia vastaseks. Eesti ajakirjanduse üldine sisu oli ärkamisajal ja venestusperioodil ühesugune. Tsensuur ja poliitilised piirangud tõkestasid mitmete oluliste teemade käsitlemist, nagu näiteks sisepoliitiliselt õrnad rahvusliku kultuuri ja baltisaksa kiriku ning sotsiaalsed probleemid. Selleaegsetes lehtedes oli rahvuslikul kultuuril suur osaseltsielu ja koolide ning üldise hariduse käsitlemisel. Lehtedes ilmus ka palju algupärast ilukirjandust. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna ajalehed olid ka väga populaarsed, nende tiraaz oli tavaliselt väga suur, siis kindlustati ka ilukirjanduse laialdane levik. Eriti oluliseks tuleb pidada ajakirjanduse kaudu levinud taust-teadmisi, mis tekitasid (koos eesti keele
Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et need teeksid midagi, mis
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Minu ja minu riigi 20 aastat Minu ja minu riigi 20 aastat Võib öelda, et sündisin inimkonna ajaloo ühel kõige tähelepanuväärseimal aastal. Berliini müür langes ning aasta lõpuks oli selgelt näha, et inimestel on suletud ühiskonnast kõrini, kommunistlik ideoloogia sai kaotuse osaliseks. Kõige julmemalt väljendus aja jooksul kogunenud viha 25. detsembril, kaks päeva enne minu sündi, kui mõisteti kiirmenetlusega surma ja hukati 1965. aastast võimul olnud Rumeenia kommunistlik diktaator Nicolae Ceauşescu koos oma naisega. Järgnevalt iseseisvusid riburada pidi Nõukogude Liitu kuulunud riigid, kes ei tahtnud enam kunagi taluda repressioone ja kodanikuvabaduste piiramist. Nüüd, kui ajaloolisest murrangust möödub 20 aastat, on aeg vaadata tagasi. Mis muutused on toimunud meie eludes ning kas oht meie tollal väljavõideldud vabadusele on lõplikult möödas? Sõjaväes neid ridu kirjutades, kus kehtib karm kodukord ning isiklik ruum seisneb väikeses pingis kaheko
Saab ka minna tööle. Ühel internetisaidil tutvustatakse head võimalust minna teistesse Euroopa riikidesse tööle mitte selleks, et raha teenida, vaid selleks, et inimene saaks teha endale meeldivat tööd ning õppida ära selle riigi keel. Samuti on tore ja hariv näha lihtsalt teistsugust kultuuri, kui on meil siin Eestis. Euroopa kodanikud on kõik uhked selle üle, kes nad on ja mis riigist pärit. Eurooplastel, kes lähevad mujale maailma reisile, on väga uhke öelda, et nad on eurooplased, sest kes ei teaks Euroopat. Üks väga hea ning oluline asi on Euroopa Liidu riikides ühine raha, milleks on euro. Juba varsti on ühine raha Eestissegi tulekul. Minnes mõnda teise riiki Euroopas, ei pea minema panka, et vahetada raha ümber, vaid lihtsalt lähed ja ostad, mida tahad. Mitte mingit vahetust. Natukene, kuid mitte oluliselt, häirib siiski see, et eurodega kaasneb palju münte ja sente. Tuleb siis lihtsalt osta suurem rahakott, kuhu mahuks palju peenraha ära
Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam. Arusaam kättemaksust inglastel ja sitsiillastel pole sugugi sarnane, romantilisest armastusest Prantsusmaal ja Soomes saadakse aru erinevalt. Erinevad arusaamad ajast, ruumist, elust pärast surma, loodusest ja tegelikkusest võivad olla kasulikuks täienduseks moraalile, filosoofiale, mis omakorda väljenduvad inimeste käitumise ja mõtlemise erinevustes. Maailmas on inimesed erinevad, ühed on rohkem meie moodi, teised vähem meie sarnased. Me
ERINEVATE KULTUURIDE KOMBED JA TAVAD Referaat Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Erinevate kultuuride kombed ja tavad". Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Infot sain Internetis ja abiks oli ka üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol. Mis on kultuur?
integraal. Nagu juba sõnadest aru saada, läheb siin asi üpris tehniliseks kätte. Ilm- selt peab seda osa lugema mitu korda. Siiski peljata ei maksa, sest pea kõikidest neist keerulistest mõistetest saab mõelda ka geomeetriliselt: pidevus tähendab, et funktsiooni graafikul pole auke; tuletis iseloomustab funktsiooni graafiku tõusmise või langemise kiirust; integraal arvutab funktsiooni graafiku alla jäävat pindala. Pindalade ja ruumalade juurde jääme peatuma ka osas 8. Pöördume tagasi liht- samate küsimuste juurde ja räägime, mida üldse tähendab mõõtmine ning kust pärinevad paljud koolis kohatud pindala ja ruumala valemid. Teatud määral oleme selles peatükis rangusest loobunud, sest nii mõneski kohas on intuitsioon tundu- valt olulisem ja ilusam kui tehnilised detailid. Et intuitsiooni siiski alati ei saa usal- dada, näitab samas kohe peatselt Kochi lumehelves. See on tükike matemaatilist
Thedore Adorno massikultuuri käsitlus. Populaarse muusika analüüsimiseks aga ka üldisemalt olemas kaks tarbijatüüpi: rütmikuulekas tüüp, emotsionaalne kuulaja. Adorno kirjeldab kuidas emotsionaalne kuulaja töötab – talle on kõnekas õnnelik lõpp. Kesine asendus, lohutav asendus sellele, et inimene ise on õnnetu. Pakutakse lõtva lohutust teadmisele, et ise on õnnetu. Saab nutta kui näeb, mis toimub. Kirjeldab seal naispublikut, kes sentimentaalseid filme vaatab või laule kuulab. Sentimentaalsus on selgelt seotud naisega. Adorno käsitlus muusikast sisaldab feminiinsuse ja maskuliinsuse vastandusi. Naiselikkus tähendab nõrkust, madal emotsioon, mida ei kontrolli. Mehed on suutelised olema kultuuris aktiivsed ja end kontrollida. Kummaline et räägib džässist, populaarmuusikast (30. aastate baasil) kastreerimise kaudu ehk maskuliinsusest loobumisega. Suhe mehelikkuse ja naiselikkuse vahel tuli ka poppmuusikasse. Kommertslikuks peetakse
vaid võrratuse märgi läbi ehk p<0,05, p<0,01 ja ka p<0,001. Viimane on palju mõjusam järeldus. Vabadusastme mõte – vabadusastmete arv –vabalt valitavate lahtrite arv ehk siis meie 16 tuli sellest, et meil oli valimis 17 inimest ja valem on n-1 ehk 17-1. See on töös info saamiseks, kes järeldusi loeb ja tahab valimi suurust teada. Oletame, et olulisustõenäosus tuli 0.78, siis 78% juhtudel on erinevus tulnud kogemata. Siis on meie otsus –tõestame H1 aga jääme H0i juurde. Me ei tohi kirjutata, et me TÕESTAME H0, vaid JÄÄME H0i juurde. See tegelikult tähendab ,et see erinevus ei ole statistiliselt oluline või et erinevust ei saa üldistada üldkogumile. t(16)=-6,37 p=0,78. Teine võimalus on see, et me teeme midagi oma valimiga –nt teeme valimi suuremaks. Kolmas võimalus, et me lihtsalt vaatame mingit alamgruppi. Võtame nt ainult naised v ainult mehed v ainult esimese kursuse ja kas me seal saame teha üldistust või jääb tulemus jälle
Jüri Gümnaasium KEHAKEEL Referaat Dan Glosin 10. R klass õp Kaisa Valentin Jüri 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1 KEHAKEELE TÄHTSUS................................................................................................5 1.1 Kehakeele lugemine................................................................................................... 5 1.2 Kehakeele kasutamine............................................................................................... 6 1.3 Mis on kehakeel ?.......................................................................................................7 2 KEHAKEELE ALU
kutsuda ,,just nagu" emotsiooni katsealustes, kes ei suutnud oma erutusseisundit seostada mindi välise ärritajaga. Teatri eriline esteetiline hõng võib olla see, mis mõjutab just seda ,,just nagu" emotsiooni. Kuid selle kvaliteet nõuab delikaatset balansseerimist usutavuse ja mitteusutava vahel, liiga vähese ja liiga suure erutatuse vahel. Ühest küljest, seal peab midagi ,,selle sees" olema, või me jääme külmaks ja osavõtmatuks, nagu tüdinud teatrisaali kohanäitaja, kes näeb seda näidendit ikka ja jälle. Teisest küljest, Esteetilise eesmärgi surub alla ka liialt suur erutatus, kuna ,,just nagu" emotsioon läheb siis täielikult kaduma. Teatraalselt naiivne publik võib uskuda, et laval toimuv on reaalne, nagu lasteteatris, kus neljaviieaastased karjuvad
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi aren
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas end jumala asemikuks maa peal. Samal ajal tuleb meeles pidada, et Ida-Rooma riik püsis Lääne-Rooma riigi kõrval elus veel kuni 1000 aastat. Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte
KEHAKEEL Referaat Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................ 3 2. Kehakeele alused................................................................................................... 4 2.1 Geneetilised alused........................................................................................... 4 2.2 Ümbrusest tingitud kehakeele alused................................................................ 4 2.3 Kultuurilised alused........................................................................................... 4 2.4 Psühholoogilised alused.................................................................................... 5 3. Kehahoiakud........................................................................................................... 6
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
põgeneb oma ihade eest,kes põgeneb millegi reaalsema eest. Luuletus"Üksteisest pimesi me mööda käime" See luuletus on minu jaoks seetõttu oluline,kuna mäletan,et pikka aega tagasi oli see üks kirjanditeemadest,mida ma valida vist ei julgenud,kuna teema polnud minu jaoks nii päevakorras.Nüüd,kui olen veidi vanemaks saanud,mõistan seda lauset paremini.Inimesed on end varjanud enamjaolt fassaadi taha,näidates end teistsugusena kui nad tegelikult on.Me ei oskagi inimest terve elu jooksul hinnata,kui me ei tea nende tõelist olemust.See on kurb,et me ei julge olla me ise vaid teeskleme mõnikord neid,kes me pole.Me teeme liiga palju otsuseid inimese välimuse põhjal,see on ainult kest,mida me inimese ümber näeme,tegelikkuses jääb see pinnapealseks,tõeliselt suudame anda inimese kohta hinnangu,kui oleme temaga koos aega veetnud ja õppinud tundma tema nõrkusi,pahesid,samas ka voorusi.Elu jääb paraku liiga
Valloon leiab, et maad saab omada, indiaanlasel ei tule sellist küsimustki pähe, sest Maa on nagu kogu elusa ema, sellel ei saa olla omanikku. Nüüd Valloon tahab saare ära osta ja maksab selle eest indiaanlasele, kes võtab raha vastu. Kumbki osapool lahkub rahulolevalt. siin on kaks infotöötlusmehhanismi, mis on seotud sama kirjeldatava välise nähtuse kaudu Mis toimus? Valloon ostis müüdamatu asja. Kusjuures indiaanlane ei müünud. Tõlkimist ei toimunud. Mõnevõrra hiljem aeti indiaanlased lihtsalt jõuga minema. Puudus mõistmine asjast. Kumbki ei saanud millestki aru. indiaanlased vahetasid kingitusi, kui omavahel suhtlesid, midagi tahtsid ja said. Nende jaoks oli see auväärne tegu. Indiaanlane oma arust ei müünud, vaid vahetame kingitusi- las nad siis asuvad seal. Kokkulepe- mingit objektiivset põhjendust ei olegi. Nt võttis kommi- ei tohi võtta- miks?! Indiaanlane- maa ei kuulu kellelegi aga kõik võivad kasutada; valloon-
põgenikke pole mitte sõjapõgenikud, vaid majanduspõgenikud, kes tulevad Euroopasse puhtalt sellepärast, et meil on siin paremad elamistingimused, kuna neil endil pole majandus ja valitsus nii tugev. Enamjaolt on just majanduspõgenikud pärit Põhja- Aafrikast, kes tulevad üle mere Euroopasse ja ootavad, et neile antakse niisama suurel hulgal raha ja õigusi. Kui nad seda ei saa, hakkavad nad proteste korraldama, laamendama, kuna nad pole samal elutasemel, kus oleme meie, õiged eurooplased. On selgelt näha, et nende religioon ja kultuur erineb meie omast, mille poolest ei saakski minu arust koos samal territooriumil elada ja koostöö ilmselgelt puuduks. Kui minu usu põhimõte oleks see, et ma lasen nüüd 200 last lasteaias vastu taevast ja see- eest suur-suur Allah tänab mind ja laseb mind taevasse, ma laseks end ise pigem õhku, kui et mul oleks selline minu arust kahtlane usk. Samas ma nõustun, et on ka olemas neid Islami usku, kes usuvad oma jumalasse, ning
annaabi.ee 
