Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eestlased - sarnased materjalid

metsad, dames, president, emigreeruvad, kohtume, hised, laulupeod, kaitsjate, soovime, selliseks, kodumaad, eluj, sellep, heinamaa, hiskonda, muutma, siinne, damesse, paitab, ikidel, tlema, riigiametnikud
thumbnail
12
doc

Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine

Kurtna Kool Eestlaste sugulasrahvad ja kirjakeele sünd ja kujunemine Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Eesti kirjakeele sünd ja välja kujunemine................................................................4 1.1 Eesti keele areng tänapäeval........................................................................4 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt?...............................................................................5 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand.............................................................................5 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand.............................................................................5 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand...................................................

Eesti keele ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab. Vahetevahel tonksas ta saapakontsaga vastu pingi alla pistetud kasti, nagu kardaks ta selle

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

kogemusi. Nii saab info noortele paremini selgeks ja ei mõju psüühikale väsitavalt ning õpitulemused on paremad. Ka Eestil on, millest teised võivad õppust võtta. 21. Asi sai alguse 1989. aastal, kui maavanem Priit Saksing käis külas Soomemaal, Ikaalises. Kokkuleppe järgi pidid Jõgeva ja Torma piirkonna talunikud, kellega Ikaalise meestel on kõige lähemad sidemed, tarnima Ikaalisesse puitu (Ümar: 1991). Et Eestimaa rikkuseks on suured, paksud metsad, oli saabunud taasiseseisvusaeg ning siit alates algas metsaäri, mis siiani veel vaibunud pole. 22. Jaapani firma ,,Mitshubisi Ragon Company" on hakanud tootma voodipesu valmistamiseks mõeldud riiet, mis aitab unetuse käes vaevlejail magama jääda (Vooremaa, 10.12.1992). Reklaamitrikk, mida võib tänapäeva meedias palju kohata. Tahetakse inimesi nö ära osta ja tihti jäävad lugejad uskuma, et saavadki vaevast lahti ning annavad suuri summasid

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt,

Metsaressurss ja -klaster
37 allalaadimist
thumbnail
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevai

Foneetika
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti metsandus, kalandus, põllumajandus

Mets katab üle poole (50,6%) Eesti maismaast. Metsade pindala ja tagavara on viimase poolsajandi jooksul oluliselt suurenenud ja selle näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Metsa sihipärane ning heaperemehelik kasutamine on üks olulisi ühiskonna arengu tagamise võimalusi. Eestis kasvab mets u 2,3 mln hektaril, millest majandatavaid metsi on u 70% ehk 1,5 mln hektarit. Kolmandik Eesti metsadest on erinevate kaitsereziimidega metsad. Enimlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

(s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veereziim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Loometsad, Nõmmemetsad, Palumetsad, Laanemetsad, Salumetsad, Soovikumetsad, Rabastuvad metsad, Samblasoometsad, kõdusoometsad. 57. Mis on metsatüüp? Tooge näiteid. Metsatüüp on metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsade tüpidiseerumisel puudub üksmeel ja eri teadlased on välja toonud sõltuvalt eristamiskriteeriumist arvukalt eri tüpoloogiad. Et metsatüüpide liigitamisel on üldjuhul määrava tähtsusega kasvukohatingimused, siis

EestiI metsa ökosüsteemid
74 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Las jääda ükski mets

ülejäänuga võrdne osa. Inimene pole priviligeeritud olevus rohuliblede, ussikeste, kivide, liiva, mändide, kasvõi amööbidega võrreldes. Ning eeskätt teeb inimene seda tõde unustades halba endale rikkudes ära oma elukeskkonna ja halvendades enda ellujäämisvõimalusi. Ja seda ka metsade pideva vähendamisega. Eestlased on põline metsarahvas, kuid oma igapäevaelus ei mõtle me selle peale. Mets tuleb meile meelde siis, kui sõidame puhkama, soovime korjata marju ja seeni või vajame rahulikku kohta, kus jalutada. Mets ei ole vaid hulk puid, mis kasvab ühel maa-alal, see on justkui elusorganism, mis elab ja hingab, on inimesele läbi aegade andnud toitu ja peavarju. Puit on tänapäevalgi üks levinumaid ehitusmaterjale. Ajad on muutunud ja tänapäeval elab enamik inimestest linnades. Mets on osaliselt unustatud ­ sellele ei pöörata enam nii suurt tähelepanu kui varem.

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti rabariik- maailma parim riik

RETSENTSIOON Hendrik Relve esseele ,,Eesti rabariik ­ maailma parim riik" Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen 19. juunil 2009 Hendrik Relve on oma essees kirjutanud eestlaste jaoks küllaltki mõtlemapaneval teemal. Nimelt väljendab ta kahetsusega eestlaste tahtmatust märgata enda ümber kaunist ja haruldast loodust. Maailmas palju ringiliikununa tunnistab ta, et igal pool võime näha palju põnevat, kuid me ei tohiks märkamata jätta, et Eestis on tema geograafilise asendi tõttu palju sellist, mida muu maailm pakkuda ei suuda. Relve arvates on meie looduses nähtusi, mida muud rahvad loodusimeks võivad pidada ja peavadki. Näiteid on toonud ta mitmeid, neist huvitavamateks pean seda, kuidas autor püüdis Madagaskaril ühele kohalikule seletada jää olemust, mida kohalik uskuma ei jäänud. Samuti imestatakse selle üle, kuidas saab Eestis valguse hulk aasta jooksul nii meeletult ühest äärmusest teise kõikuda, kuidas mets meie pinnas

Eesti keel
39 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eesti õiguse ajalugu

Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud.

Eesti õiguse ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

1859-1864 Tartu Ülikooli usuteaduskond (cand. Theol. 1865) 1886 Helsingi Ülikool dr. Phil. Kraad Teenistuskäik - 1865-1866 Hellenurmes A.T von Middendorffi perekonna koduõpetaja. 1868-1872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumi õpetaja 1872-1880 Otepää koguduse pastor 1880-1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Organisatsiooniline kuuluvus - ÕES "Vanemuise" selts 1870-1883 Aleksandrikooli peakomitee president 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi president. EÜS-i auvilistlane 17 Livonia korporatsiooni vilistlane. Tsitaate - "Eestlased ei ole mitte kärbsed, kes täna sünnivad ja homme surevad, vaid üks vana ja visa sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja ka pärast meid veel kaua kestma saab." Peateene - eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.

Eesti kultuuriajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Seal on käibel juba eurod ning kõigil selle üle ka hea meel. Eestisse ja ka teistesse Euroopa riikidesse rändab palju immigrante, kellele meeldib Euroopa elu rohkem kui nende endi oma. Kuid euroopalikuks muutumisel ei tohiks Eesti unustada oma kultuuri ning peaks säilitama oma identiteedi, nagu see on oluline ka igas teises riigis. Euroopa on väga suur. Me keegi ei tea, kus algavad ja kus lõppevad Euroopa piirid. See piir on muutuv ja kokkuleppeline. Nagu ütleb meie uus president Toomas Hendrik Ilves: «Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb meie endi euroopalikkus.» Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Sinna kuulub päris palju riike ning see on omamoodi tore. Need kõik riigid kokku teeksid nagu ühe väga suure maa. Eesti on väga väike riik, kuid siin on ka silmapaistvaid inimesi nagu näiteks olümpiavõitjad Andrus Veerpalju ja Kristiina Smigun. Jaapanis teeb oma karjääri sumokas Baruto

Eesti keel
99 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

keegi ei kahelnud. Eestlased on end korduvalt vabaks laulnud. 1869 aastal alanud laulupidude traditsioon jätkus ka Eesti Vabariigis. Laulupidusid hakkas nüüd korraldama 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Kui 1920.aastatel Eesti oli parlamentaarne ja demokraatlik, siis 1934. aastal toimus siin nagu paljudes Euroopa riikides autoritaarne pööre. 1938. aastal võttavad vastu uue põhiseaduse. Moodustati kahekojaline Riigikogu, riiki hakkas juhtima president, kelleks 1938. Aastal valiti K. Päts. Juhtivad demokraatlikud suurriigid tunnustasid Eesti iseseisvust 1921. aasta algul. 22.09.1921 võeti Balti riigid vastu maailma maid ühendanud Rahvasteliitu. See tagas Eestile rahvusvahelistes suhetes võrdväärse partneri rolli. Iseseisvuse üheks lahutamatuks tunnuseks on oma raha. 1. Jaanuarist 1928 hakkas riigis kehtima uus vääring Eesti kroon. Samal ajal tulid Eesti uudsed tööstusharud ning väiketööstus

Eesti kultuuriajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Parandustega kirjand, mis peaks lõpuklassis olema

Proovieksam Harjutus 1.3. 1.lugemine 1. Aureli meeleolu sünnimaalt lahkudes oli kõhklev, kuid lootusrikas. Ta pidi kõigiga hüvasti jätma, ema, Karlomekesega ja teistega. Aurel teadis, et see hüvastijätt on kõigiga igaveseks. Aurelit hoidis ema viimast korda käte vahel. Karlomeke andis Aurelile kaasa värskeid köömnekukleid, mida polnud Saksamaal saada. Aurel ei tahtnud saada emigrandiks ega võõrastes mõisates ja linnades ringi liikuda. Aurelil oli hullumeelne soov, ilma mingisuguse eesmärgi ja plaanita reisile minna. Aurel ei taha kuulata kibestunute hääli, hangehaldjate vestlusi, ta tahab vaid üksi olla. Aurel tahab iseendas selgusele jõuda. Aurel hakkas tasakesi kuulma muusikat, väikest meloodiat, mida polnud ta kuulnud. Aurel suhtus oma emasse hästi, ja ta jättis oma ema ja teenijatega hüvasti kurbusega. 2. Aureli meeleolu peegeldub ka looduskirjeldustes. Need paar inimest, kellega sa enne sõda tut

Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti ajalugu

Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused. Mõningaid teadmisi sa

Eesti ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Eesti keele kujunemine

EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja taanlased olid E

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Eesti esimesed üldlaulupeod (I, II, III)

Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmes

Muusikaajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
16
odt

Esimesed Eesti üldlaulupeod (I, II, III)

Eesti esimesed üldlaulupeod Referaat I üldlaulupidu Esimene üldlaulupidu peeti 1869. aastal Tartus juubeli- ja tänupeona pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. Peo eestvedajaks olid Johann Voldemar Jannsen ja tema algatusel asutatud esimene Eesti selts “Vanemuine”. Osalesid meeskoorid ja pillimängijad, kokku 845 inimest. Juba 1867. aastal esitas Jannsen "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Ametlikuks põhjuseks ütles ta olevat Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamine. Kultuurilises ja rahvuspoliitilises mõttes oli ennekõike aga oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti. Et Jannsen oskas pidu serveerida kui tänuüritust nii tsaarile kui ka baltisakslastele, siis ta loa ka sai. 1869. aasta 18.-20. juunil leidiski laulupidu Tartus aset. Esimese üldlaulupeo peakomisjon koosnes 17 liikmest. Komisjoni esimehe

Muusika ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
64
rtf

Nimetu

Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati Rootsis ü

29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjand "Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel"

Eestlaste peremehetunne praegusel ajahetkel Eestlane on üks veider elukas. Pole oluline, milline on sajandinumber või riigivõim, eestlane on oma põhiiseloomujoontelt ikka ühesugune. Needsamad põhiiseloomujooned on aga ühel või teisel moel seotud peremehetundega, vaikse ning järjekindla sooviga toimetada oma Eestimaal ise, oma maalapikesel ning elamispinnal ise, tülitamata teisi ja vastu hakates tülitajatele. Ei ole see suurt teistmoodi meiegi sajandil. Kuidas seda arvamust lahti seletada? Kunagi ammu olime metsarahvas ning elasime Põhjala hõredalt asustatud põlislaantes. Mets oli meie sõber, kus liikusid ringi saakloomad ning sai tarbepuitu. Hädaaegadel pakkus mets kaitset ja varju. Tõenäoliselt sealt on pärit eestlase arusaam inimese ja looduse võrdväärsusest ning soov oma elukeskkonda kaitsta. 1980-tel oli fosforiidisõda. Tänapäeval toob iga nädal mõne televisiooni- või ajaleheuudise, kuidas koondutakse kellegi vastu, kes soovib kaevandada

Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti riik

maakonnaks. Eesti pealinn on Tallinn. Eestis elab üle 1,3 miljoni inimese. Presidendiks on Toomas - Hendrik Ilves. Peaminister on Andrus Ansip. Eesti on iseseisev 24. veebruarist 1920, taas iseseisvumispäev on 20. august 1991. Eesti rahaühik on euro. Meie ametlik keel on eesti keel. Eesti riigihümniks on F. Paciuse kirjutatud Mu isamaa mu õnn ja rõõm. Eesti vabariik on demokraatlik ja seega on kõrgema võimu kandjaks rahvas. Meid esidab president, kes valitakse iga 5 aasta jooksul. President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike. Suurt riigivappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti riigivapp kinnitati aastal 1925. Eesti rahvuslill on rukkilill. Rahvuskala on räim

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjand - Kas meie identiteet on kadumas?

Kas meie identiteet on kadumas? Laura Kupp Kõik siin maailmas on isiksused, eraldiseisvad ja isemoodi mõtlevad indiviidid, ent üsna paljud inimesed tahavad sarnaneda oma iidolitega. Kellegagi, kes neile eeskuju annab. Ent on ka neid, kes suudavad jääda iseendaks. Kuid kes olen mina ja mida tähendab jääda iseendaks? Et sellele vastata, peame kõige pealt vaatama tegureid, mis inimest mõjutavad. Inimest mõjutab kõige rohkem ühiskond ehk inimesed tema ümber. Teatud ajastul kehtivad õigekspidamised, tõed ja uskumused, ent alati leidub ka neid, kellele eelpool loetletu korda ei lähe. Näiteks A. Kivirähu raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli mets juba raamatu alguses inimestest üsna tühjaks jäänud, sest kõik läksid külasse elama, ning mida enam raamatu lõpu poole, seda hõredamaks jäi mets inimestest, ja lõpuks jäi metsa elama vaid Leemet,

Eesti keel
57 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Uurali keelkond

Uurali keelkond Koostaja: Kerli Rüütel Tartu Raatuse Gümnaasium 10.klass Mis on? Kust pärineb? Indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneldakse Euroopas. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust lääne poole. Andmed: Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus ungari õpetlane János Sajnovics (1733-1785). Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru fennougristika laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled. Vahel mõeldakse soomeugrilastest kõneldes kõiki uurali rahvaid, samojeedid kaasa arvatud.

Eesti keel
50 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi. 1. Uue ärkamisaja algus 1985. aastal, kui Gorbatsov võimule tuli, algas perestroika, kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaaniaks. Edasi hakkas rahvas looma poliit

Eesti ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
5
docx

''Kirjutamise kunst'' Martin Ehala küsimustik

Kirjutamise kunst Nimeta mõtete püüdmise vahendeid. Kirjelda neist ühte. Lihtsaim viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri. Nimekirja koostamine on eriti hea mõtete püüdmise tehnika siis, kui tuleb kirjutada juhendit millegi valmistamiseks või kuhugi minemiseks, koostada katse või eksperimendi ülevaadet, loetleda argumentte mingi seisukoha kaitseks või selle vastu või kirjutada teaduslikku artiklit, ühesõnaga igasuguste vähem loominguliste tekstide koostamiseks. Esmalt tuleks endale täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Seejärel tuleks sinna alla lühidalt ja kiiresti kirjutada niipalju erinevaid põhjusi, kui iganes meelde tuleb. Järgmiseks tuleks nimekirja analüüsida ja neid kuidagi üldistada. Ning siis tuleb juba lõplik valimine, millised teemad sobiksid kõige paremini kokku ja millest annab parima kirjatüki kokku panna. Veel on mõtete püüdmiseks headeks vahenditeks teema veeretamine, skeemi koostamine. 2. Harjutus lk

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Eesti keele eksami 2018 konspekt

Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

ohvitserid. Alguses loodi 1. Eesti polk (ülem Aleksander Tõnisson) ja hiljem teised üksused. 1917. aasta lõpus koon- dati kõik rahvusväeosad Eesti Divii- siks, mille ülemaks sai Johan Laidoner. Konstantin Päts (1874­1956), poliitik; rahvusväeosade korraldaja ning Eesti 1918. aasta veebruariks oli Eesti Divii- Vabariigi looja; riigivanem ja vabariigi sis 750 ohvitseri ja 35 000 sõdurit. president 13 EESTI SÕJAAJALUGU Eesti Vabadussõda 1918­1920 1917. aastal oktoobripöörde tagajär- ei suudeta vastu seista. Punased jõud- jel Venemaal võimu haaranud kom- sid Tallinna, Paide, Viljandi ja Pärnu munistid püüdsid taastada impeeriu- lähistele. Vabatahtlike mobilisatsioon

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun