Eesti vabariigi sündimise eeldused (2)

Eesti Vabariigi sündimise eeldused
Eesti oli olnud aastaid võõra võimu all. Aastal 1918 suudeti välja kuulutada Eesti Vabariik, mille vabaduse eest tuli meil võidelda kuni 1920. aastani. Selleks, et ajaloo kulg saaks viia Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu.
Kultuur on igal rahvusel erinev, igal rahvusel oma. Põhilisteks eeldusteks, mis said määravaks Eesti Vabariigi tekkeks kultuuri osas olid eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik. Kirjasõnades ja ajakirjanduses kutsuti rahvast ülesse ühtse rahvuse poole. Kirjasõnad ja ajakirjandused olid ühtlaselt ka alguseks esimesele Eesti ühisele laulupeole. Edaspidiselt hakati pidama ka muid suurüritusi, kus osales suur osa Eesti rahvusest. See näitas maailmale, et eestlased hoiavad kokku. Samuti hakati looma erinevaid seltse. Esimeseks neist oli eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Selle organisatsiooni algatus lükkas käima ühiskondliku-poliitilise mõtte arendamise. Sellel ajastul keeras Eesti kultuur endale uue lehekülje.
20. sajandi algul kiirenes ühiskonnas majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Teataja oli üks eestikeelseid lehti, mis propageeris tolaaegset riigi poliitikat. Teataja algatusel otsustati, et oma riigi poliitilise taseme tõstmiseks oli vaja valitsuse täielik võim enda kätte saada. 1905. aastal Tallinnas toimunud tapatalgud, revolutsiooni tagajärjel. Pärast mässu, otsustas siiski Vene tsaar Nikolas II kirjutada alla manifestile, mis andis rahvale kodaniku õigused. Sealt maalt algaski poliitiline organiseerumine Eestis. See oli soodne olukord oma riikluse algatamiseks. Asutati esimene partei, mis koosnes eestlastest. Kuna eestlased võtsid nüüdsest riigi valitsemise oma õlgadele, hakati üha enam ka maa- ja linnaomavalitsustesse valima eestlasest esindajaid. Selle tagajärjel kasvasid ka eesti rahva teadmised poliitilises tegevuses kiiresti. Eestlased olid haaranud juba suure võimu omariikluses.
20. sajandi algul Venemaad tabanud majanduskriis tegi kanna pöörde ja muutus majandustõusuks. See mõjus Eesti majandusele hästi, sest Tallinn otsustati muuta Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks. Esimese maailma sõja alguseks oli Eesti piirkond muutunud üheks arenuimaks Vene piirkonnaks . Venemaa avas Eesti pinnal niivõrd palju tehaseid, et peaaegu kõik suutsid endale töökoha leida. Toorained toodi kohale Venemaalt, tooted läksid Vene turule. Vaatamata tööstuste suurele arenemisele jäi Eesti siiski põllumajanduslikuks maaks . Põllumajanduses hakati suurt tähelepanu pöörama piimakarjakasvatusele. Piimakarja kasvatati enamasti mõisates, kus suudeti suurel hulgal loomi üleval pidada. Mõisamajanduse kõrval hakkasid talupojad, endile talusid päriseks ostma. Pidev maade päriseks ostmine jättis suure hulga inimesi, kes ei suutnud endale maatükki lubada, ilma maata . Nad oli sunnitud minema maad mujale ostma minema või linna kolima. Linnades ei elanud enam sisse rännanud inimesed vaid suurel hulgal ka eestlasi. Algas linnade eestistumine .
Üheks suurimaks eelduseks Eesti Vabariigi sündimisele oli Esimene maailmasõda. Maailmasõja tagajärjel nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa impeeriumid . Pikale veninud sõda andis suure hoobi riikidele igast küljest. Sõjaajal langes ka majandus, kuna toorained ei jõudnud nii kiirelt enam tehastesse. Raudteed olid üle koormatud sõdureid vedavatest rongidest. Kuna ka sõjaväkke värvati palju tehasetöötajaid, asendati need vähem oskuslike isikutega. Tänus sellele halvenes tööjõu kvaliteet. Paljud suurettevõtted lagunesid. Samuti sõja käigus elavnes eestlaste tegevus. Tabati ära see õige hetk ja Eestile nõuti Venemaa koosseisus rahvuslikku autonoomiat. Kuna Venemaa ja Saksamaa olid sõja lõppedes nõrgad nii sõjaväelise poole pealt kui ka majandusliku poole pealt, oli eestlastel soodne võimalus, alustada Eesti Vabariigi välja kuulutamisega.
Eesti Vabariigi sünniks olid kõik eeldused täielikult soodsad. Peame olema õnnelikud, et meie esivanemad tabasid ära õige aja, nende eelduste kasutamiseks. Tänu nendele eeldustele on Eesti Vabariik üldse alguse saanud ja püsima jäänud.