Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ",,Eestis toimib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahusus, põhiseadus, võimuharu, kohtuvõim, pädevus, eraldus, võimuharude, funktsionaalse, organisatsioonilise, antiikajal, filosoof, locke, realiseeritud, organid, stabiilselt, demokraatlikes, teostamine, alusena, institutsionaalne, personaalne, kuuluks, olemuslik, riigikohus, öelnud, järgnevat, huvidega, seaduslikkuse, pädevuseMirjam Pikk 12a Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses? Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-, valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eestis on kasutusel tasakaalusüsteem. See tähendab, et riigivõimud on küll eraldatud, kuid samas on nad seatud üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks.
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist
liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek. Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke) Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast. 3. Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
......................5 1.2. Põhiseaduse struktuur .................................................................................6 1.2.1. Struktuur ......................................................................................6 1.2.2. Preambula ....................................................................................7 1.2.3. Printsiibid .....................................................................................8 1.3. Eesti Vabariigi põhiseadus arenguvisioon ........................................................11 2. Põhiseaduse ajalooline areng .........................................................................12 2.1. Riikluse loomine ..................................................................................12 2.2. Põhilised Eesti Vabariigi Põhiseadused ........................................................13 2.2.1. 1920 a. põhiseaduse väljatöötamine ...........................................
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1. Põhiseadus (riikliku korralduse ülesehituse ning riigi ja üksiskisiku vaheliste suhete põhiküsimused ongi reguleeritud põhiseadusega) 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid (vastavalt PS §-le 3 on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa) 3. Riigiõiguse allikaks on ka konstitutsioonilised seadused, mis on loetletud PS §-s 104 lg.2 1) kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus;
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1.3 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1.4 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
on välistatud. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kaht rolli: 1) inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, 2) rahvas on riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, subjektiks. Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Muud: riigi laenud ja -maksed, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne. 2. VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP. Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seaduslikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu päevas teostama erinevad subjektid (riigiorganid). Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks.
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe
5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel.
1 rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste
loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen. Kuidas õigusnorm annab ühele õigusi ja teisele kohustusi. 5. ÕIGUSNORMI TUNNUSED Tunnused: Üldine iseloomu aspektist isel õigusnorme sihitlus isiku huvidele või
sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA! Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (politseinik nt pole juriidiline isik, vaid füüsiline isik) Õigusvõime võim olla õiguste ja kohustuste kandjaks Pädevus mitmetähenduslik mõiste; pädev inimene (teab, millest räägib); õigus luua õigust 3. Riigi funktsionaalne definitsioon? Miks riik on riik? (funktsionaalne vaatlus) Riik on inimõiguste realiseerimise institutsioon
2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi.
isikud). Juriidilised isikud luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Nende ülesannete teostamine tingib juriidiliste isikute spetsiifilise õigusvõime, mis eksisteerib paralleelselt nende teovõimega (pädevus). Juriidilise isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid (juhatus, juhataja, nõukogu vms), mille pädevus tuleneb seadusest ja põhikirjast/põhimäärusest, ülesannetest. Pädevuse all mõeldakse küsimusteringi, millega juriidilisel isikul kui õigussubjektil on õigus tegeleda ja milles tema otsused on kohustuslikud. 14. Õigussuhte juriidiline sisu Õigussuhe on inimestevaheline tahteline suhe ja tekib subjektide vahel nende teadvuses. Abstraktne õigusnorm hakkab mõjutama subjektide käitumist hetkel, kui leiab aset mõni õigusnormi
8) Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav? (Nimetage vähemalt kolme!) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav 9) Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele? Igalühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele 10) Loetlege/Nimetage vähemalt kolm igaühe põhiõigust, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus elule, õigus säilitada rahvuskuuluvus, õigus südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele. 11) Kas Eesti riik kaitseb oma kodanikku välisriikides? Eesti riik kaitseb om akodanikku ka välisriikides 12) Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine? Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
etc. käsitledes revolutsiooni ei saa me mööda vaadata inimese ja kodanike õiguste deklaratsioonist (mis hiljem võetakse sõna-sõnalt prantsuse põhisedusesse): vabadus seisneb selles, et võib teha kõike mis ei kahjusta teisi inimesi, üksnes seadusega saab keelata ja käskida seadus on üldise tahte väljendusega. Üheks abinõuks uue vabaduse kaitseks sai kirjutatud konstitutsioon mis on teine oluline jälg prantsuse revolutsioonist. Jumala tahte asemele astus inimeste tahe. Uus põhiseadus pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjapandud, riigikorda vahetult normeeriv ning võimalikult täiuslik. Uus põhiseadus oli see akt mis allutab õiguse õigusele ehk seaduse seadusele. Vastavalt rooma õigusest tulevale süsteemsusele pidi põhiseadus olema aluseks õiguskorra süsteemseks ülesehituseks. Kõik õigusaktid pidid olema kooskõlas põhiseadusega ning olema kooskõlas ka omavahel. Praktiliselt hakkab kujunema modernne kõrgemal ja madalamal asetsevate õigusaktide süsteem
Nottebohmi kaasus Kas Saksa või Lictensteini kodanik?) Suveräänne võim suveräänne õigus kasutada jõudu inimeste ja asjade suhtes. See nõuab teatud struktuuri (reaalselt toimivate jõustruktuuride) olemasolu. Riigi tunnustamine ei ole õiguslik kvalifikatsioon, vaid pigem poliitiline otsus. 2. Riik kui juriidiline isik see on mõiste, mis on kasutuses riigisiseses õiguses. Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus. Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. See võib olla kas täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus. Pädevus on õigus kehtestada õigust. Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse. 3
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud
mõtteid ja neid propageerida (sõnavabadus). Vabad valimised eeldavad valimisseaduse olemasolu enne valimisi (reegleid ei muudeta mängu ajal), kandidaatide esitamise vabadust, vabadust valimiskampaaniaks, inimese õigust vabalt anda oma hääl ja valitud kogu või institutsiooni põhiseadusega antud pädevust. Samuti sõltumatut kohut vaidluste ja protestide lahendamiseks. Seaduse ülimuslikkuse kõrval on hiljem tulnud võimude lahusus ja inim- ning kodanikuõiguste kaitsmine. St enamus peab arvestama vähemuse õigust osaleda poliitikas ja nende sõnavabadust. Vähemusest võib konkurentsis saada ka enamus. Herodotos (V saj eKr) demokraatiast, aristokraatiast ja monarhiast (sõnad on pandud Pärsia ülikute suhu, kuid kajastavad kreeklaste arusaamu) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: ,,[...] ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks
täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma
kollektiivid ja indiviidid, teatud juhtudel ka kogu rahvas ning ta leiab väljenduse üldjuhul seadusena. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. Õigus peab tagama võimude lahususe põhimõtte järgimise. 15. Õigusriigi kontseptsioon Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, kus inimeste üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 16. Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused võimude lahusus riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt
Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas organ, kelle põhiülesandeks on üks kolmest
saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, õigus- ja teovõime. Luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Õigusvõime ülesannete teostamisest tingitud Teovõime pädevus, küsimustering, millega on õigus tegeleda ja milles on tema otsused kohustuslikud 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Eraõiguslik loodud erahuvides selle liigi kohta käiva seaduse alusel Liigid: täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu, SA, MTÜ Avalik-õiguslik onriik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud
reziimi eelduseks, Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat, Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk. Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. 74. Esita õigusriigi tunnused. Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid Tagatud kodanikuõigused (inimõigused) Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus- ja kohtuvõimu põhinemine seadustel Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele 75
annaabi.ee 
