50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pole Sedakapole
Õppematerjali autor
*Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. MRP 23. aug. 1939. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping 10 aastaks. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse mõjusfääride. NL-le läksid Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Poola idapoolne osa. Saksamaale Poole lääneosa ja esialgu ka Leedu. II ms algus *Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept
1 AT8 Eesti maa ja rahvas II maailmasõjas (1939-1944(5) (lühikonsp.) Eellugu – maailm uue sõja lävel II maailmasõja põhjused ulatuvad I maailmasõja tulemustesse. Versaille’s rahulepingu 1919.a. kohaselt tehti I maailmasõjas süüdi eranditult kaotajad (Saksa riik, Austria-Ungari, Türgi), kuigi paljuski asusid sõjaõhutajad lääneriikides. Keskriikide peamisele jõule, Saksamaale määratud reparatsioonid ja võõrvõimu kätte läinud riigimajandus hävitas Saksa majanduse ja elanike heaolu.
AJALUGU EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1939 1918.a pidasid Eesti poliitikud Petrogradis läbirääkimisi Lääne diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.) Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust. Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis. 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism.
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
juunil 1919. Saksamaa ja territoriaalsed kärped: 1. kaotas kõik oma kolooniad 2. Elsass-Lotring läks Prantsusmaale 3. Sudeedimaa läks Tšehhoslovakkiale 4. Saksamaa arvelt moodustati Poola koridor Sõjaväelised piirangud: 1. armee vähenes 100 000 meheni 2. ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja lennukeid 3. moodustati Reini demilitariseeritud tsoon Reparatsioonidena pidi Saksamaa maksma 21 miljardit dollarit kullas (peamiselt Prantsusmaale). II Eesti teel iseseisvusele 1. Aasta 1917. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene riigi koosseisus. 1917. aasta märtsis ühendati Eesti ühtseks rahvuskubermanguks, mida juhtis Jaan Poska. Kohalik võim läks eestlastele, haridus ja asjaajamine muutus eesti keelseks. Ajutise maavalitsusorganina loodi Eestis Ajutine Maanõukogu (Maapäev), selle juurde moodustus ka Maavalitsus, mille juhiks sai Konstantin Päts. 1917
Loo Keskkool Eesti II Maailmasõja ajal Referaat Mari Hütsi Juhendaja: Piret Parve 9b klass Lool, 2007 Sisukord 1) Sissejuhatus................................................................................................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3
selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel
Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll (II rinne) selles? Saksamaa kapitulatsioon. Jaapani purustamine ja kapitulatsioon. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Kanada, Suurbritannia ja Poola sõjajõud Normandias ja see muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944. aasta teisel poolel vabastati kogu Prantsusmaa ja jõuti välja Saksamaa piirile. Idarindel jõudsid venelased välja Ida-Preisimaa piirini. Septembris-oktoobris vallutas Punaarmee Eesti ja Läti. 1945. aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, kus otsustati, kuidas Saksamaa lõplikult purustada. Muuhulgas määrati ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill juuni 1945, San Fransisco, ÜRO põhikiri jõustus 24. okt. 1945). 1945. aasta kevadtalvel alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist ja Natsi-Saksamaa lõppu tähistas Berliini vallutamine 7.-8.-l mail 1945. Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid