Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Vene Impeeriumis ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jansen, paranes, pärisorjad, venelastele, restitutsioon, taastati, rajamist, vallasvara, talud, liikumisvabadus, teoorjus, omavalitsus, hurt, sõnastas, mõjuvõim, streik, autonoomia, salk, põhjasõda, katkuepideemia, surmad, maapäev, täiskogu, valitsemisega, rüütelkonnad, tagastamine, deklaratsioon, suhtumist, asehalduskorraldus, piiras, senist§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva
Barclay de Tolli oli üks kõige silmapaistvamaid baltisaksa ohvitesere Vene armees. Ta aitas vene armeel sõjaks ettevalmistada, oksas hoiduda piirilahingust ja viis ellu taganemisplaani, säilitades vene armee võistlusvõime. Paljud süüdistasid teda kui võõramaalast ja nõudsid ta lahkumist. · Talurahvaseadused 19. sajandil (1802/1804; 1816/1819; 1849/1656/1865) 1802.- ,,Iggaüks" · talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine · talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804.- E/m: · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga · vallakohtud · teokoormiste fikseerimine L/m: · vallasvara pärandatav õigus · talude pärandatav õigus · teokoormiste normeerimine · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819:
märgatavalt metsadele 5. Veised veeti lihaloomadena Peterburi, andsid ka väätist põldudele Talurahva kihistumine 1. Talurahvas ei saanud seadustest õieti atu ja tekkisid talurahvarahutused. 2. Sajandi lõpul kujunesid välja mõisnike rühmitused, kes otsisid olukorrast väljapääsu. 3. 18.sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: a) peremehed b) sulased, teenijad otsesed mõisa orjad c) vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. Teema 6 Linnad 17.-18 saj Linnade olukord 17.-18. sajandil Sadamalinnade Tallinna ja eriti Narva esiletõus Tartu tähtsuse vähenemine Väiksemad linnad olid läänistatud aadliperedele Riigivõim hakkas üha sekkuma linnade juhtimisse Tallinna suurem iseseisvus. Uus asehalduskord ja uued linnad 17.saj 1) Eesti ala käi jagatuks kahe kubermangu vahel
kolme haru vahel ka koostööd. Üks negatiivseid külgi oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha põlismetsad. Kuni 18.sajandi lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast mõisatel ära. 4) Talurahva kihistumine 18. sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: • peremehed(kõige võimsamad) • sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad(enamasti noored) • vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata(ilma varata) Ajaloo arvestuse teema nr.6: Linnad 17.-18.sajandil 1) Linnade olukord 17.-18. sajandil Rootsi ajal oli üheks tähtasimaks linnaks Eestis kindlasti Narva. Tol ajal oli isegi plaane teha Narva teiseks pealinnaks. Kuid siis rajas Peeter I uue linna- Peterburi ning selle tähtsuse ja võimsuse tõstmiseks tegi ta Narva linna pigem maha ja Narva kaotas oma senise hiilguse
tegemisel jäi üle ‘praaki’, millega suumati veiseid ja neid kasutati viljapõldude väetamiseks. Üks negatiivseid külgi oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha põlismetsad. (Sellega ei tohtinud talupojad tegeleda) 4) Talurahva kihistumine 18. Saj lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: Peremehed (kõige võimsamad) Sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad (noored) Vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eesti tuli neil hooajatöödel talu aidata (ilma varata) 6. teema: Linnad 17. ja 18. sajandil 1) Linnade olukord 17/18. Saj & uus asehalduskord, uued linnad Põhjasõda andis linnadele ränga hoobi. Tartu purustati, samuti jäi mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) ilma linna õigustest. Konkreetsed õigused olid vaid Tallinnal. Kaotatud linnaõigused taastati sajandi lõpu poole.
PÕHJASÕDA Põhjused: · Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt · Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Pol
Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle
tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõneks ajaks Vene riigi tähtsaim sadamalinn. Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu hakata. 1559.a andis orduriik end Poola kaitse alla, Saare-Lääne ja Kuramaa valdused müüdi Taanile. Sõjategevus siiski jätkus ning abi taodeldi Rootsist. Rootsi tugipunktiks sai Tallinn(1561). 1561. Läks ordu&peapiiskopkond täielikult Poola alla (Sigismund 2.August- Kuramaa hertsogiriik ja Üleväina- Liivimaa) Vana-Liivimaa oli langenud, kuid Liivi sõda oli kujunenud suureks rahvusvaheliseks heitluseks.
anda. Rootsi ajal oli toimunud reduktsioon ehk mõisamaade riigistamine. Talupojad toetasid pigem Rootsit, kuna nad ei teadnud, mida Vene võim võib endaga kaasa tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud.
Kohaliku kiriku korraldust hakkasid juhtima kohalikud ilmalikud seisused. Linnad: 17. sajandi alguseks oli Eesti alal kümme linnaõiguslikku asulat: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Kuressaare ja Valga. Linnade laastamine järgnes Põhja-sõja ajal. Tartu, Arva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale. Rootsi pealetungi kartuses lasti Tartu 12. juulil 1708 venelaste poolt õhku. Järgnevatel aastakümnetel sõjas hävinud linnad taastati ning linnaelanike arv kasvas jõudsalt. 1782. aastal oli rahvaarvult suurim linn Eestis endiselt 10 000 elanikuga Tallinn. Tartus 3400, Narvas 3000, Pärnus 2000, Kuressaares 1400. Peeter I kinnitas 1712. aastal vaid Tallinna linnaõigused. Tartu, Pärnu ja Narva linnaõigusi tunnistasid Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad
18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu vallutasid,lõpetas see jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu Eestis
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vasta
Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu- ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne. Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Rüütelkondade eesotsas seisis rüütelkonna peamees Eestimaal ja maamarssal Liivimaal.
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
kasulikud nõuanded 5) lugemisvara kalendrid, Piibel millal, kes välja andis, A.T.Helle · Eestikeelsed kalendrid (Tallinnas 1720.aastatel) ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht- Ramat" · 1739. aastal Piibel Helle poolt palju uusi sõnu eesti keeles · Lauluraamatud · Ilmalik kirjandus 6) arhitektuur - voolud, näited; barokk Kadrioru loss; klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild, mõisahooned · Talud jäid endiseks rehetare, 18. sajandi lõpust esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna- Eestis · Linnade valitsevaks kunstistiiliks barokk. · 18. sajandi suurejoonelisem ehitis on Kadrioru loss koos pargiga. · Kõige rohkem ehitati Narvas keskpunktiks Venemaa ja lääne kaubandusel · Põltsamaa loss rokokoo · Sajandi lõpul klassitsism, eelkõige algasid ehitustööd Tartus Raekoda ja Kivisild.
Andis 1739. a. andis välja (põhja)eestikeelse piibli. (esimene tervikuna eesti keeles ilmunud piibel) George Browne oli kindralkuberner. 1765. aastal esitas G. Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. 1765 avaldas Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval vastu võetud koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda, vaid ka suurtesse mõisatesse. 13. Selgita: aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. Aadlimatrikkel nimekiri, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege. Näiteks õigus omada rüütli mõisat (maj), osaleda Maapäeval (pol). Restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele. Pearahamaks Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlki
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendam
..’’ 1766 (Hupel, Wilheim) Hupel- pannud aluse teatmekirjandusele Piiblile lisaks ka palve ja lauluraamatud ning sajandi teisel poolel hakati välja andma ka ilmaliku sisuga trükiseid Populaarsed maarahva kalendrid (esimene 1731) 6. Iseloomusta 19. sajandi alguse talurahvaseadusi. (5p) 1802. Võetakse vastu esimene Talurahvaseadus (‘’Iggaüks...’’) saavad õiguse omada vallasvara talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa makstud 1804. Talurahva seadus Eestimaal piiratakse mõisnike kodukariõigust Liivimaal määratakse kindlaks talupoegade koormised Seadus kaitsesid talupoegade huve Aleksander I soovis seda Eestis katsetada Toimus väga pika aja jooksul läbi erinevate pikkade seaduste 7
kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. · Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. · Balti erikord kehtispõhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Ärkamisaeg: Ajajärk, mil eestikeelses kirjasõnas hakati rahvust teadvustama Rahvuslik liikumine- rahva rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Eeldused: · Uus põlvkond, kes ei olnud pärisorjad · Talude päriseksostmine · Oma haritlaskond(vähe) · Üldine kirjaoskus · Olid vastuolud Vene Keisrivõimu ja Baltisakslaste vahel · 1866 Vallaseadus, vabastas talupojad mõisnike võimu alt · Eestlased õppisid endale eestkostjaid valima ja koosolekuid/kohut pidama · Majanduslikud olud paranesid Eesti patriootide rühma juht oli J. Köler Jansen- · Asutas seltsi Vanemuine · võttis kasutusele mõiste ,,eestlane" · ,,Kalevipoeg" hakkas ilmuma
talurahva rahutused Vakuraamatud 1816 Eestimaa Kaotati pärisorjus Nad ei saanud ikka olla Talupoegade ostmine ja müük keelustati täielikult vabad ja ei saanud 1819 Liivimaa lõplikult taluperemeheks Lubati lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara Elukohta ei tohtinud vahetada Liikumisvabadus piiratud Maarentimine Kubermangu piires võis elukohta vahetada, aga linna ei võinud minna Perekonanimed 3) uuendused põllumajanduses: 1830 aastatest hakati kasvatama mõisates kartulit 1840 aastatest jõudis kartulikasvatus ka talupõldudele Hakati kasvatama lina, eriti Lõuna-Eesti taludes Mõisates levis viinapõletamine, toorainena kartul Nuumhärgade kasvatus Meriino e. peenvillalammaste kasvatus
aastatel Eesti iseseisvumine -24.II 1918 Eesti esimene Üldlaulupidu -1869 Hamina rahu, Soome + Venemaa, Soome läheb Vene koosseisu -1809 Läti iseseisvumine -18.nov.1918 Missugune seadus võeti vastu sellel aastal, mis muutus(2) ? 1802 Eesti talurahva seadus "Iggaüks..." 1) talupoeg võis omada vallasvara 2) sai talu kasutamise õiguse 1804 Liivi ja Eestimaa talurahva seadus 1) määrati kindlaks talupegade koormised 2) piirati mõisniku õigust talupoega karistada 1816 Eestimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjus 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda 1819 Liivimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjusest 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda
Nüüd asusid Vene väed Tartut piirama ja juulis langes linn venelaste kätte. 1559 aprillis sõlmiti 6 kuuks vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler(enne oli Fürstenberg). 1559 september müüs Saare-Lääne piiskop oma ja Kuramaa valdused Taanile(hertsog Magnus). Poola abile vaatamata jäi ordu pealetungivatele venelastele alla 1560 augustis Härgmäe e. Oomuli lahingus. Augustis langes ka Viljandi venelaste kätte. Sügisel puhkeb Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus, kus nad käisid nii Soomes Turus kui Tallinna rae juures abi küsimas, kui ebaõnnestunult. Oktoobris üritasid nad Koluvere linnust piirata, kui nad hävitati. Nende hulgast valitud kuningas võeti kinni ja hukati. 1561 andsid Tallinn ja selle ümbrus ennast Rootsi võimu alla. 1561 november andsid
Võitlus Ülemvõimu pärast Läänemerel 1. Liivi sõda (1558-1583) a. Põhjused ja eellugu: · Vana-Liivimaa nõrkus ja tugevate naaberriikide (Vene, Taani, Poola-Leedu, Rootsi) plaanid tema vallutamiseks. · Peamine oht idast Vene tsaar Ivan IV soovis raiuda "akent Euroopasse". · Sõja ettekäändeks nn Tartu maks kunagi olevat lubanud sakslased venelastele maksta iga Tartu piirkonna meeshinge eest 1 hõbemarga aastas. · V-Liivimaa võimude muretus, kes ei teinud midagi raha kogumiseks ega sõja valmistumiseks. b. Sõja algusperiood: · 1558 talvel Vene vägede luure- ja rüüsteretk Eestisse. · 1558 kevadel venelaste süstemaatiline pealetung 4 kuuga kaotas ordu 20 linna ja kindlust, sh Narva ja Tartu. · 1559 aprillis pooleks aastaks vaherahu Taani vahendusel, kes ostab Saare-Lääne pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c
territooriumi. Põhjaregioonis Põhjasõda 1700-1721. Kõikide sõdade lõppkokkuvõte, et Euroopas muutus jõudude tasakaal, need, kes olid tegijad 17.saj, ei olnud enam tegijad 18.saj-l. Suurte sõdade tulemusena tekkis kolm suurjõudu: Autria, Inglismaa, Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm sõjast tugevamana kui kunagi varem. Vm laienes Balti provintside arvelt, Kuramaa formaalselt Poola võimu alla, 18.saj lõpul Poola jagamise tulemusena Venemaale, 1795. 18.sajandil nõrgenes Rootsi, ei rääkinud kaasa euroopa suurpoliitikas, muutus kohaliku tähtsusega teguriks. 1710.aastal Rootsi sõjaline esindus Balti provintsides oli väga tagasihoidlik. 1710 alistusid Rootsi väed Vene vägedele, alistumine vormistati juriidiliselt lepingutega –
allutati riigivõimu demokraatlikumaks) kontrolli alla Laiendati inimeste õigusi ja vabadust Korraldati perioodilisi hingeloendusi 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696.aasta majandusreglement jäi küll kehtima ka pärast Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon. Enamus talupoegadest muutus sellega pärisorjadeks. Samas ei langenud eesti talupoeg sellisesse õiguseta seisundisse kui vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja kuni 18.sajandi lõpuni ei pidanud minema nekrutiks (sõjaväelaseks). Talurahva õiguslikust olukorrast Liivimaal saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni kirjast Vene valitsusele 1739. Talurahva olukord: Rüütelkonnad määravad talupoegade koormised oma suva järgi.
soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimises etendasid jesuiidi, kelle toomist liivimaale korraldas paavsti sadik Possevino. Siit lodoeti kat uski edasi viia nii Rootsi kui ka Vene alale. 1583 a asutati Tartus jesuiitide hgümnaasium, mille haridsutasemele ei olnud vördset. Gümnaaisum körvale asutasid jesuiidid tölkide seminari, mille peaaeesmökr oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hlgast
õpetlikele jutlustele. 6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine,
Mida vabam talupoeg, seda kasulikum riigile (rõõm töötada, tundes, et talu on tema oma jne.) 1802.a, 1804.a, 1816.a, 1819.a talurahvaseadused: 1802.a - talupojad said õiguse vallasvarale ja koormiste tõst keelati. 1804.a - Ebamäärased maa mõõtmised, vakuraamatutes valeinfo ja vanad koormised. 1816.a/1819.a - Pärisorjus kaotati, vaba talupojaseisus. Talupoegade müük/ost keelati täielikult. Peale seisuse vahetuse kõik lubatud. Liikumisvabadus kubermangu piires. Uuendused põllumajanduses: Kartuli kasutuselevõtt, suur linakasvatusbuum (lina kallim, kui teravili, andis kiiremini võimaluse osta omale talu päriseks), viinapõletus, nuumhärjad, meriinolambad. Talurahva omavalitsuse kujunemine: Esimeste talurahvaseadustega hakkas tekkima kohalik omavalitsus - vallakogukond, loodi vallakohtud. Ülesanneteks lahendada talupoegade omavahelisi tülisid, nõuda võlgu, valve avaliku korra järele, hallata vallalaekaid ja magasiaitu
pidid nüüd rendimaksu maksma. Riigikassa täitus märkimisväärselt. Paljudele aadlitele selline kuninga korraldus ei meeldinud. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694. laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus.
parandamisele sai pietismi levik. 1736. aastal kindralsuperintendendiks saanud Jakob Benjamin Fischer töötas välja esimese provintsi haarava rahvakoolikorralduse projekti, mis kehtestati 1739. aastal Rahvahariduse miinimumnõueteks seati luteri katekismuse viie peatüki ülesütlemine koos seletamisega, iseseisev Piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine. 1765. aasta Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendendi Zimmermanni koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamist igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse. Mõisnikud suhtusid sellesse külmalt. 18. sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast, Eestimaal mõnevõrra vähem. Kirjaoskus jäi talupoegade seas haruldaseks, mõne pool oli kirjutama õpetamine isegi keelatud. 7 Eesti 18. sajandil Baltikumi 18. sajandi tunnustatuim õppeasutus oli Riia Toomkool, kus töötas ka Johann
.." A.W.Hupel andis välja erinevaid raamatuid; andis välja I ajalehte, kogus eesti rahvaluulet; koostas eesti keelse sõnaraamatu; organiseeris lugemisseltse, talupoegadele lugemise õpetamiseks J.G.Herder tutuvustas eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel A.von Kotzebue asutas I teatritrupi Eestis, näitekirjanik, näitetruppi kuulusid nii meessoost kui naissoost näitlejad 12. Selgita: mõis, aadlimatrikkel, restitutsioon, pearahamaks, pärisori, valgustussajand. mõis majanduslik üksus, mille juurse kuulusid põllumaad koos talupoegadega, heinamaad, mets, majapidamishooned, kariloomad, mõisa omaniku või rentniku eluase aadlimatrikkel nimekirjad, kuhu kantud aadlikud omasid majanduslikke ja poliitilisi privileege (õigus osaled maapäevadel, omada rüütlimõisaid) restitutsioon reduktsiooniga ära võetud maade tagastamine endistele omanikele
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule 14)Ha
annaabi.ee 
