Majandus Postimehe andmetel on Venemaa majandus 2008. aasta seisuga 10. kohal maailmas . 2007 aastal oli SKP 942 miljardit eurot. Panga UniCredit uuringu järgi vedas Venemaa majandust üles kodumajapidamiste 31,2 protsendi võrra kasvanud tarbimine ning 21,1 protsendi võrra kosunud investeeringud. 21. jaanuari 2009 seisuga oli Venemaa registreeritud 1,55 miljonit töötut, kuid ennustatakse , et aasta lõpuks suureneb see 5,5 miljonini. Olukorrast Venemaal Ennem karistuspoliitika juurde asumist tuleb selgitada, milline olukord Venemaal valitseb. Tegemist on äärmiselt ebatavalise ja vastuolulise riigiga, mis erineb Euroopast paljuski. Esmapilgul võib tunduda, et kõik on äärmiselt demokraatlik ja ilus, kuid paraku see nii ei ole. Ehkki Venemaa on nn demokraatlik riik, on seal kehtestatud autoritaarne reziim, mis väljendub isalikus administratiivses riigis, mida iseloomustab tugevus, tsentraliseeritus ja ühiskonna kontroll
5.Missugust riiki nimetatakse õigusriigiks? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. 6.Millised on sotsiaalse õigusriigi tunnused? Õigusriigi tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. 7.Milline peaks olema õigusriigi karistuspoliitika Teie arvates? Põhjendage oma vastust. Mina arvan, et karistused peaksid olema palju rangemad, kui need hetkel on. Minu arust pole normaalne, et kui tapad inimese eriti julmalt, saad maksimum 10 aastat vabadusekaotust. See peaks olema kaks korda pikem aeg. Lisaks peaksid inimesed vangis oleku ajal tegema tõsist tööd, et sellega ühiskonnale korvata oma kuritegu ja olla kuidagigi kasulikud. 8.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil?
Kriminaalpolitseinik Heldna sõnul pole põhjust uskuda, et korduvate pisivarguste dekriminaliseerimine kannustaks poevargaid varasemast rohkem vargile, sest suurem osa neist on narkomaanid. "Tal [poevargal] on täiesti ükskõik, mis karistus talle selle eest mõistetakse, ta on narkomaan, ta ei ole mõtlev olend," nentis ta. ERR uudised 15.02.2007 Allikas B Eesti karistuspoliitika triivib teadmata sihiga kursil. Justiitsministeeriumi viimase aja prioriteediks näib olevat pigem karistuspoliitika liberaliseerimine kui igale õigusrikkumisele kindla reageeringu tagamine. Aasta eest astutud samm pidada alla 1000-krooniste esemete vargust väärteoks, mitte kuriteoks annab juba halvamaitselisi vilju. Poevarguste arv on aasta jooksul paisunud 70 protsendi võrra, olles ilmselt Eesti kõige kiiremini kasvav tegevusala
Alaealistele olid ette nähtud eripärased karistused, mida nad pidid kandma. Nad võisid kuni 18 eluaastani kanda karistust parandusasutustes, peale seda viidi nad vanglasse. Alaealisi naisi viidi nunnade kloostrisse karistust kandma.(http://rushistory.3dn.ru) 3 1935 aastal võis alates 13 eluaastast määrata alaealistele sama karistust, mis täisealisele. Sinna kuulus ka surmanuhtlus. Ning selline karistuspoliitika kestis 50 aastate lõpuni, siis võeti kasutusele alaealiste karistamiseks kergemaid karistusi.( http://gov.cap.ru) 2.ALAEALISTE MINISTEERIUM TÄNAPÄVA VENEMAAL 2001 aastal käivitati Rostovis projekt ,,Tugi õigusmõistmisel alaealiste kohtuasjadel", et suunata kohtuid rahvusvahelisele alaealiste üle kohtumõistmise tasandile. 2004 a. märtsis Taganrogis avati üle pika aja esimene alaealiste kohus. Selle kohtu jaoks
eristamisel määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigusnormid Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. Õigusnorm on sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud.Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena.
karistuspoliitika leebemaks muutumisega.87 83 Hilborn, J; Ülevaade kuriteo ennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakond; 2007, lk 10. 84 Kuritegevus Eestis 2006. Justiitsministeerium. Tallinn, 2007, lk 78. 85 Eelnõu seletuskiri lk 6, 13 ja 15. 86 McSherry, B. Preventive detention for dangerous offenders in Australia: A critical analysis and proposals for policy development, Monash University, 2006. lk 10-11. 87 Ginter. J jt; Eesti karistuspoliitika: üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse; Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 2002; lk7-9 27 Eelnevalt esitatud väite tõestamiseks toob autor paralleeli KarS § 218 dekriminaliseerimisest, peale mida, 2007. aastal, nägi § 218 väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest, kui vara väärtus on alla 1000 krooni, ette väärteokaristusena
riigikogu.ee/? op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=991610003. 35 Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokoll nr. 30. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=992930013. 36 Süüteo formaalse määratluse põhimõtte nullum crimen, nulla poena sine lege tõlge. - K.Adomeit. M.Ristikivi. H.Siimets-Gross. Ladina-Eesti õigussõnastik. Tallinn, 2005. Lk. 184. 37 J. Ginter. S. Laos. J. Sootak. Eesti karistuspoliitika. Lk 31. 16 kinnitab asjaolu, et uuritava õigusakti üks tähtsamaid eesmärke ongi mõjutada süüdlast õigusvastaste tegude vältimisele. Kokkuvõtvalt võib seadusandja ideoloogia sõnastada järgenvalt, et KarS'i eesmärgiks on reageerida kuriteole, võttes arvesse karistamise põhialuse käesoleva seaduse § 2 ja § 56
altkäemaksu karistatuse määra tekkimist, osalejaid ning nende karistusmäärasid tänapäeval. Vangistuse kui kriminaalkaristuse sisu ning sellega saavutatavad eesmärgid on leidnud ajaloo jooksul väga erinevat käsitlemist nii kohtupraktikas kui pönitentsiaarteoorias. Vabadusekaotuse ületähtsustamine totalitaarriiklikus karistusõiguses on tingitud riikliku karistuspoliitika suurest repressiivsusest, aga ka väidetavalt vabadusekaotusega saavutatavate eesmärkide karistusteoreetilistest käsitlustest. Mainitu baasil tõusetub küsimus, kas tänased sanktsioonimäärad altkäemaksu koosseisus on piisavad või on nad „päritud” suurena nõukogude õigusest. Kas ja kuidas me saame hinnata karistuse pikkuse mõju üld- ja eripreventsioonile. Eeltoodud küsimused
Kuritegelike kalduvuste ennetamine - Fookuses on (potentsiaalne) õigusrikkuja. - Põhineb pinge-, kontrolli- ja subkultuuriteooriatel. - Idee: ühiskonna sotsiaal- ja majandusstruktuuri muutmine aitab kaasa laste ja noorte arengule. - Süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, majandus- jms poliitika abil. VI. 6. loeng karistuse sotsioloogia ja vanglad Kontrolli ja karistuspoliitika muutumine läbi aja - Pidev sanktsioonide pehmenemine: Kehaline karistus ja surmanuhtlus Vanglakaristus Mittevabaduskaotuslikud karistused - Varasemate karmide sanktsioonidega võrreldes saavutatakse täna soovitud tulemus nn pehmete karistustega. · Inimese elujärje ja vabaduse pidev kasv · Mitteformaalne sotsiaalne kontroll tugevneb Eesti karistussüsteem - Põhikaristus · Rahaline karistus/trahv · Vangistus/arest - Lisakaristused
17. detsembri 2003. aasta seadusemuudatusega korrigeeriti olulisel narkootikumidega seotud kuritegude eest määratavaid sanktsioonimäärasid. Eelkõige toob seadusemuudatuse eelnõu karistusmäärade karmistamise põhjusena välja vastavate kuritegude kasvu eelnõule eelnevate aastate jooksul. Kavandatud muudatused olid tingitud vajadusest oluliselt karmistada narkokuritegude eest mõistetavaid karistusi, millega oleks võimalik tagada rahva õigustundele vastava karmima karistuspoliitika rakendamise. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõus on lähtutud põhimõttest, et vastavate süütegude toimepanijad jagunevad kahte gruppi. Esiteks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitaja ehk sõltlane, kes vajab ravi sõltuvusest vabanemiseks, ning teiseks, kurjategijad, kes panevad toime tegusid kasu saamise motiivil, seejuures vahendeid valimata, olles seega ohuks ühiskonnale, rahvatervisele ning elanike turvalisusele.8
t õigust teatud prokuratuuri ülesandeid ise täita). Selle vastu räägib ka see, et arvatavasti ei hakkaks justiitsminister sellise õiguse andmisega isiklikult kriminaal- asjadega tegelema, vaid teeks otsuste ettevalmistamise ülesandeks mõnele ministeeriumiametnikule. Sel- lisel juhul võib tekkida aga n-ö konkureeriv prokuratuur mõne ministeeriumi osakonna näol, mis oleks aga vastuolus riigivõimu transparentsuse nõudega. Seega demokraatlikus riigis piisab riikliku karistuspoliitika elluviimiseks, kui justiitsministril on prokuratuuri suhtes korralduste andmise õigus. Prokuratuuri asendi sätestamine põhiseaduses Niikaua kuni põhiseadus ei sätesta karistusõiguse realiseerimise initsiatiiviotsuste kohta erandit, peab prokuratuur kuuluma eksekutiivvõimu hulka. Samas on avaldatud arvamust, et prokuratuuri asendi mää- ratlemiseks tulekski viia sisse vastavat erandit sisaldav novell põhiseadusesse.*43
Valitsuse poolt loodud toitlustussalgad korjasid talupoegadelt kokku ,,ülearused" toitained. 1933 rakendati uus passisüsteem, mistõttu passi mitte saanud talupojad ei saanud oma kodukohast ka lahkuda (piire ja linnasid valvati), nii et neil jäi üle vaid oma kodukohas nälga surra. Kokku on ohvreid arvutatud 3-10 miljonit. Kolhooside loomine ja rahvusluse hävitamine oli edukas. Tänapäeval peetakse seda aga genotsiidiks. Suur puhastus: Venemaa oli oma range karistuspoliitika, valitsusepoolse tugeva kontrolli ja kodanikuühiskonna puudumise tõttu tuntud juba tsaariajal. Küüditamised (eelkõige Siberisse) ja sunnitöölaagrid olid olemas juba ammu enne bolsevike võimuletulekut. Kuid bolsevikud muutsid need karistusviisid massiliseks. Bolsevikud võtsid võimule tulles tsaariaegsed sunnitöölaagrid ja vanglad üle, täiustasid neid ning ehitasid uusi. Laagrite paremaks haldamiseks koondati nad ühtse juhtimise alla, siit
määravaks nn subjekti teooria. Eraõiguslikus valdkonnas on subjektid võrdses seisundis (koordninatsioonisuhe), avalikus õiguses alluvussuhtes (ordinatsioonisuhe). Probleem kuulub ainult siis avaliku õiguse valdkonda, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Mõnikord eristatakse avaliku ja eraõiguse kõrval ka karitusõiguse valdkonda. Kriminaalõigus kuulub sisuliselt avalikku õigusesse, kuna nii karistuspoliitika kui ka sanktsioonid on olnud ja on ka praegu riigi pädevuses. Õigus hõimuühiskonnas Õigus algab lepinguga, tülitsevad pooled ise lepivad kokku (lepinguõigus), teisel juhl ütleb keegi kolmas isik, mis on antud juhul õige (sunniõigus). Sugukondades kehtis eelkõige lepinguõigus. Püsiva keskvõimu tekkides ei räägita mitte enam hõimust, vaid arhailisest riigist. Hõimud lõid sugukondlikule
Õ IGLUS KUI AUSAMEELSUS VS ÕIGUS E ESTI V ABARIIGIS KUI JOKK* Mati Hint, Eesti Rooma Klubi liige Ettekanne Eesti Rooma Klubis 8. novembril 2016 "Elus on hädasti vaja eristada formaalset ja moraalset õigust." Ülo Vooglaid: Aeg ja vaim. Mõtteid ja arutlusi. Koostanud Ivar Tröner. Kirjastus SEJS 2015, lk 56. Kõik on seaduse ees võrdsed. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 12). Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele... Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. (Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 13). Ja veel nägin ma, et kohtumõistmise paigas on alatus ja õigluse paigas on nurjatus. (Koguja 3:16 Vello Salo ja Jaan Kaplinski uustõlkes 2016) "Meie ühiskond on saavutanud küpse korruptiivsuse taseme." Karin Hallas-Murula ("Raine Karp kaante vahel" Sirp 22. juuli 2016) "Täiesti lubamatu on kahtluse alla seada õiguskaitseteenistuse pädevus korruptsioonikuritegude menetlemisel, sest neil on olemas...
Alates klassikalisest perioodist ? 13. Rooma kriminaalõiguse areng.2 suurt ajaloolist etappi:- vanem kriminaalõigus XII tahvli seaduste alusel- klassikaline õigus vastavalt Justinianuse koodeksile.Samas üksikuid osi kriminaaltegude kohta sisaldasid kõik seaduste kogud.Karistuste diapasoon rooma kriminaalõiguses oli lai, seal võis leida paljude tänapäeva kriminaalkaristusteeelkäijaid alates surmanuhtlusest ja lõpetades para ndusliku tööga. Rooma karistuspoliitika vaieldamatukstunnusmärgiks peetakse liberaalsust. Surmanuhtlust kohaldati vähe, kehalised karistused on peaaegu tundmatud.Samas ühitus see liberaalne süsteem perekonnapea võimuga. Samas tuleb arvestada kahte asja: esiteks võisperekonnapea karistada ainult konkreetse kuriteo eest ning teiseks ei tähendanud allumine perekonnapeaõ i g u s v õ i m u l e ( o r j a d v. a ) v e e l m i n g i t k o d u s t p ä r i s o r j u s t j a p e r e l i i k m e t e k o d
käitumisse. Riigi roll on passiivne, ühiskonnal on vabad käed. Kriminaalpoliitikas on muutunud julged vahekorrad. Saksa teadlase poolt (A. Feuerbach) - kriminaalpoliitika on distsipliin, mille ülesanne on valmistada ette uue kriminaalseaduse vastuvõtmine. Kriminaalpoliitika määrab kuritegevuse kontrolli eesmärgid, mida taotletakse, milliste vahenditega ja millisel viisil saavutatakse. Kriminaalpoliitika on kuritegevuse kontrolli poliitika, karistuspoliitika. Tähendab 3 asja: 1) riiklikult suunatud abina kuritegevuse kontrollimisel on üks poliitika valdkond. Põhieesmärgiks on valmistada ette kriminaalpoliitilisi otsuseid, analüüsi läbiviimine, tulemuste hindamine ehk järelevalve. 2) kriminaalpoliitika ei saa olla ilma kriminaalõiguseta. Kõik, mis riigis toimub selles sfääris, toimub läbi kriminaalõiguse. Kriminaalseadus seletab ja põhjustab selle valdkonna. Miks seda võetakse vastu sellisena? H. Göpperger: kriminaalõiguse reform
ühiskonnas. 18 . (2007). . [http://www.ormvd.ru/press/mag/256/260/7681]. 7. Märts 2009 a. 19 . . . (1975). . : , lk 106126. 20 Raska Eduard. (2002). Kriminoloogia. Tallinn:,Juura, lk 188. 13 «Laialt levinud on idee selle kohta, et kuritegevuse vaigistamine on käepärasem ja ühtaegu efektiivsem karmima karistuspoliitika rakendamisel».21 Võib öelda, et Eesti on seda ideed järginud aastaid, kuid on arusaadav, et ainult õiguskaitseorganite tegevusest ja repressiivmeetoditest ei piisa, ammu on aeg humaansemate, efektiivsemate ja odavamate ennetavate meetodite väljatöötamiseks. 21. oktoobril 2003.a. riigikogu võttis vastu valitsuse poolt välja töötatud «Kriminaalpoliitika arengusuunad 2010. aastani».22 Nimetatud otsuses märgitakse, et kuritegude ennetamine on
Eriti suur kasv on toimunud maksukuritegudes, aga ka teistes. Sellele viitab ka registreeritud kelmuste kasv. Korruptsioon on madal (ka korruptsiooni tajumise indeks). Samas on märgata teatud ohte: 5 1) madalama astme ametnikud on korruptiivsed (lisaraha teenimine olevat õigustatud madalate palkadega) 2) KOV tasand auditeerija nimetavad KOV-d 3) Vähene uurimine 4) Karistuspoliitika tolerantsus Sotsiaalprofiil: keskkiht, ametialane tegevus, ennast hinnatakse aumehena, enamasti on mehed. Mõjufaktorid: büroode vaikuses, ahela põhimõte (osa pikemast projektist), spiraalipõhimõte (järjest suuremad projektid). Marginalisatsioon ja sotsiaalne sidusus ei mängi rolli. See sõltub väärtushinnangutes (omakasu ette), võimalustest (nõrk sotsiaalkontroll). 2.5. Alaealiste kuritegevus U 16-20%, kasvab. 16-17 a inimesed on kõige kõrgema kriminaalse aktiivsusega. Hiljuti
julgeolekutöötajate poolt 1953 suvel, et tema võiks kokku panna ENSV-le sobiliku valitsuse nendest inimestest, kellel on ka laiem toetus ühiskonnas olemas. Georg Meri jutt on tegelikult arhiividokumentidega tõendamata, aga ilmselt pole tegemist väljamõeldisega, vaid see läks kokku üldise poliitikaga. Suhtumise muutus ei jäänud vaid teoreetilisele pinnale, ka praktikas hakati teistmoodi käituma, tõi kaasa ka karistuspoliitika ümber vaatamise, piinamise keelustamise ülekuulamistel jne. Kõige silmapaistvam näide on Leeduga seotud, kui 1953 mais julgeolek tabas Leedu ühe metsavendade juhi, siis Stalini ajal oleks see raudu pandud ja koha peal maha lastud, aga 1953 mais sama inimese võttis Kremlis oma kabinetis Beria isiklikult vastu ja kõneldi sellest, kuidas mõlemalt poolelt vaadatuna oleks mõistlik suur vastasseis lõpetada.
(subjekti) normse olemise ja käitumise raamesse. Järelikult pole sund õiguslikule regulatsioonile eriomane komponent, vaid kuulub loomuliku elemendina sotsiaalse regulatsiooni kõigi vormide struktuuri. Sanktsiooni kaudu saab inimesi panna arvestama ühiskondlikult hinnatavaid väärtusi. Sanktsioon on rahvusvahelises õiguses majanduslik, sõjaline, vm sunniabinõu, mida kohaldatakse rahvusvahelisi õigusnorme rikkunud rahvusvahelise õiguse subjekti suhtes. Karistuse funktsioonile suunatud karistuspoliitika peaks olema väga täpselt selektiivne. Peab ette nägema, kes pani midagi karistusväärset toime juhuslikel asjaoludel ning vajaks võimalikult kiiresti vabastamist; ning kelle vangishoidmine hoiab tõepoolest ära hulga kuritegusid, mida niisugune isik vabaduses olles kindla peale toime paneks. Asi oleks siis nii, et karistus tuleneb mitte sellest, mida isik reaalselt korda saatis, vaid tema edasise käitumise prognoosist. a) karistamise funktsioonid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
