1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõjategevuse piirkonnast "Orzel "saabub Eesti põgeneb Poola allveelaev vetesse (Tallinna "Orzel". sadamasse). Algab laeva interneerimine. 17. sept. Punaarmee "Orzel" põgeneb. tungib Poolale kallale. NSVL kasutab "Orzeli" Läti ega Leedu ei soovi põgenemist Eestile surve Eestit konfliktis NSV avaldamiseks. Liiduga abistada. 28. sept. NSVLiit ja 28. sept. NSV Liidu survel Sõpruse ja piirilepinguga Saksamaa kirjutavad alla peab Eesti alla kirjutama läheb Leedu Vabariik NSV Sõpruse ja piirilepingule. vastastikuse abistamise Liidu huvisfääri. Poola riik likvideeritakse
◦ K. Päts, K. Konik, J. Vilms 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks 23. veebr – loetakse ette Pärnus 24. veebr – manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus 25. veebr – sakslaste sissemarss Tallinna Eesmärgiks Balti hertsogiriik Apr 1918 – Riias Balti maanõukogu (Landesrat) ◦ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel 11. nov – revolutsioon Saksamaal 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus ◦ Punaarmee kiire edasitung ◦ Eesti Töörahva Kommuun Jaan Anvelt natsionaliseerimine, repressioonid Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eestlaste ebaedu põhjused? 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung
Valimisõigus Riigipea- President eht peaminister Parteid- Mitmeparteiline erakondlik süsteem Ajakirjandus- Kehtib sõnavabadus, tähtsamad „Postimees“-Tõnisson, „Päevaleht“- Tallinn 7. Miks ja millal toimus üleminek autoritaarsele valitsemisele mida kujutas „vaikiv ajastu”? Autoritaarne Eesti- 12.03.1934-1940 Vapsid ehk veteranid, tahtsid uut põhiseadust ja karmikäelist võimu, st presidenti. Samuti mõjutas ülemaailme majanduskriis. „Vaikiv ajastu“- Kehtestati tsensuur, toimus riiklik propaganda talitus, saadeti laiali parlament, kehtis diktatuur, 1 partei süsteem (Mõjukamad poliitikud: K.Päts, Laidoner, Kaarel Eenpalu) 8. Kuidas arenes eesti majandus kahe maailmasõja vahelisel ajal? Tööstus 1920
4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molotov- Ribbentropi Pakti, mille salaprotokollides jagati omavahel ära mõjusfäärid 10. 28.09.1939- sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping) 11. 17. juuni 1940- Laidoner kirjutas alla diktaat-kokkuleppele Punaarmee sisselaskmise kohta Eestisse 12. 6. 08 1940- luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin,
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3
aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.)
äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis · Hinnang: - eesmärki ei saavutatud - pärssis, kuid ei hävitanud rahvuslikku liikumist o nt 4. juuni 1884 o nt Villem Reimani tegevus, nn Tartu renessanss - vähendas baltisakslaste mõju siinses ühiskonnas (oldi pigem baltisakslaste kui eestlaste vastu) - hariduses muudatused väga negatiivse mõjuga (lapsed ei saanud
* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets. 1924- kommunistide relvastatud riigipööre GrigoriZinovjev 2. 1929- algas majanduskriis. Rahulolematus kehtiva poliitilise süsteemiga. Kommunistide populaarsus. Rahulolematus olemasolevate erakondadega. Mõeldi Põhiseaduse muutmise peale.Vaja oli riigipea ametikohta. Vastu sotsialistid. 3. Vabadussõjalaste liikumine kriisi ajal astus poliitikasse. Kujunes parempopulistlik massiliiikumine. Eeskujuks fasism. Põhilised liidrid kindral Andres Lauka, advokaat Artur Sirk. 4
a Massidemonstratsioonid Petrogradis (juuni, juuli). "Rahu, leiba, maad!" Valitsus asus enamlasi arreteerima. Lenini arreteerimise käsk. Sõjaväelise riigipöörde katse (august, Kornilov). Kaose süvenemine riigis. Meeleavalduse tulistamine Petrogradis juulis 1917. Osales u 500 tuh inimest. "Maha sõda!" "Maha 10 ministrit kapitalisti!" Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades Juht L. Trotski Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart Ajutise valitsuse arreteerimine. Enamliku valitsuse moodustamine: Rahvakomissaride Nõukogu. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin rahvakomissarid. Riigipöörde õnnestumise tagas enamlaste organiseeritus, mõju armees,
Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19.
.. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem
.. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem
Asutav Kogu 23.aprill 1919 · Valiti demokraatlike üldvalimiste teel · Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt: Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega
Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini- must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" [http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html] 1.3 Saksa okupatsioon Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati, välismaale teel olnud peaministri asetäitja Jüri Vilms lasti Helsingis maha.
25. august 1940 Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. November 1940. Rahareform (1 kroon = 1,25 rubla). 14. juuni 1941. Massiline küüditamine Siberisse. 22. juuni 1941. Nõukogude-Saksa sõja puhkemine. Suvi 1941. 22. Territoriaalse Laskurkorpuse võitlused Wermachti vastu. 7. juuli 1941. Sakslased ületavad Iklas Eesti piiri. 28. august 1941. Saksa väed vallutavad Tallinna. 21. oktoober 1941. Täielik Saksa okupatsioon. 1942. Kuulutatakse välja vabatahtlike värbamine Eesti Leegioni. Detsember 1942. - jaanuar 1943. 8. Eesti Laskurkorpus sõdib Veljike Luki all. Suvi 1943. ,,Narva" pataljon saadetakse rindele. Jaanuar 1944. Algab Punaarmee pealetung. 31. jaanuar 1944. Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni Saksa sõjaväkke. Veebruar - juuli 1944. Võitlused Narva pärast. 6. märts 1944. Narva hävitamine. 9. märts 1944. Tallinna pommitamine. 25. märts 1944
V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi Toompea, riigivanema maja
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed
Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused; · Rahvusväeosade loomine; · Pöörduti välisriikide poole tunnustuse saamiseks Iseseisvuse väljakuulutamine Iseseisvuse väljakuulutamise tähtsus: · Võimaldas tõsta Eesti küsimuse rahvusvahelisele tasandile; · Võimaldas pidada Saksamaa vallutust okupatsiooniks; · Suurendas võimalust välisabiks; Saksamaa I okupatsioon · 3. märts 1918. a. Bresti rahu. · 12. aprill 1918. a. Riias Landesrati koosolek Eesti,- Liivi ja Lätimaa liita Preisimaa alluvusse üheks riigiks, Balti hertsogiriigiks. · 27. august 1918. a. Bresti rahu lisaleping. Saksamaa I okupatsioon 1918. a. Veebruar-november Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust · Terrorireziim · Balti hertsogiriik · ``Keelan, käsen, poon ja lasen`` Saksamaa I okupatsioon Novembrirevolutsiooni tõttu 3
· peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused võrdsus seaduse ees, isiku-ja
Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6. märts 1917 Vene Ajutise Valitsuse esindajana asub Tallinnas ametisse kubermangukomissar J. Poska 30. märts 1917 Ajutine Valitsus annab määruse Eestimma kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega põhiline osa Eestist ühendatakse üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks oktoober 1917 Enamlaste riigipööre Venemaal. Algab Nõukogude Võimu periood. 15. november 1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Eestis 6. detsember 1917 Soome iseseisvumine 1918 1920 Kodusõda Venemaal 16. veebruar 1918 Leedu iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 3. märts 1918 Narva hõivamisega okupeerivad Saksa väed kogu Eesti. Okupatsioon kestab 9 kuud. 3
09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Järgmisel päeval sisenesid Tallinna sakslased. Algas Saksa okupatsioon. Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, 11. novembril 1918 kapituleerus Saksamaa ja kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Eesti Ajutine Valitsus alustas taas tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes,
sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis
Rahvahääletusel. 1936- Hitler viib oma väed Reini demitaliseeritud tsooni, Prantsusmaa ei reageeri. Samas hakkavad lääneriigid otsima ida poolt liitlasi. Pöördutakse NSVL poole. 1938 - Kristallöö, kus rüüstatakse juutide poode, ettevõtteid ja üldiselt kohustatakse neid kandma rinnas taaveti tähte. 1938. märts- Austrias esineb majanduskriis, demokraatlik vabariik, 34. autoritaarne, SEE ALLUTATAKSE SAKSAMAA HUVIDELE. Saadetakse Saksamaa poolt Austriale ultimaatum, nõutakse selle saksamaaga ühinemist. Märtsis tulevad Saksa väed sisse ja toimub Anschluss - austria liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin, Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS.
Selle peamisteks põhjusteks olid Hitleri-Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I maailmasõjas, Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid
................................................ .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul).
1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega: a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses b)Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist
märtsil alla aktile, millega ta loobus troonist ja andis võimu Ajutisele Valitsusele. Kuid ikka ei täidetud rahva nõudmisi. Üritati kehtestada sõjaline diktatuur, kuid asjatult. Enamlased tõusid esile, eesotsas Vladimir I Leniniga. Oktoobrirevolutsioon 1917. aasta oktoobris algas kommunistide poolt Petrogradis. Selle tulemusel loodi ainuparteiline valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu) ja kehtestati üheparteisüsteem. 3. märtsil 1918 seoses Bresti rahuga (läbirääkimised Saksamaa ja NSVL vahel) astus Nõukogude Venemaa sõjast välja. 5. Kodusõda Venemaal. Peale revolutsiooni kehtestati diktatuur, mille vastu olid Venemaa valged. 1918. aastal algas kodusõda, mis kestis 1922. aastani, kuhu sekkus ka Antant, et toetada valgeid ja hõivata sadamaid, et need ei läheks sakslaste kätte. Sõja tulemusena hukkus 8-12 miljonit inimest. Tänu Punaarmee tugevnemisele (Lev Trotski) ja sõjakommunismi majanduspoliitika rakendamisele
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport)
Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel.
Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“.
riigivanem – Eesti valitsuse juht, võib olla ka presidendifunktsioon asundustalu – Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu Balti Liit ehk Balti Antant – 30ndatel kavandatud sõjalis-poliitiline ühendus Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, mis ei õnnestunud Eesti-Läti kaitseleping – Eesti ja Läti vahel sõlmitud kaitsealase vastastikuse abistamise leping Vaikiv ajastu – nimetus perioodile pärast Pätsi riigipööret aastal 1934, tsensuur Riiklik Propaganda Talitus – Eestis loodud tsensuuri teostav organisatsioon Vaikival ajastul Eesti Kultuurkapital – fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine – baltisakslaste lahkumine Saksamaale, kuna Hitler kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat”
sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriike agressorite eest, Smaa-It koostöö 1936 Smaa väed Reini demilitariseeritud tsooni Versailles'i lepingu rikkumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
