valesid otsuseid. Samas kaasnesid omariiklusega tingimata palju rõõmu, isegi kui vahel võis tunduda, et domineerivad pigem mured. Oma riigi loomisel tuli eestlastel alustada täiesti tühjalt lehelt. Isegi peale seda, kui Jaan Poska saavutas rahulepingu sõlmimisel Eesti Vabariigile väga soodsad tingimused, saadi ju Venemaalt 15 miljonit kuldrubla mõningate kulude katmiseks ja Eestil polnud mingeid täiendavaid kohustusi Venemaa ees, tuli välja töötada täiesti uus põhiseadus. Esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 aastal. See dokument oli demokraatlikkuse ja liberaalsuse poolest üks maailma eesrindlikemaid konstitutsioone, mis andis rahvale väga laialdased kodanikuõigused. Kuna valimisseaduse tõttu sai parlamenti palju erinevaid erakondi, oli koalitsiooni moodustamine keerukas ning süsteemi ebastabiilsuse tõttu tehti konstitutsioon 1933. aastal ümber. Suurim tagasilöök sel ajastul on vaieldamatult K. Pätsi ja J
Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas.
sama iseseisvalt riiki üleval hoidma ning seda edasi arendama. Sellega seoses oli palju probleeme, kuid iseseisvus andis inimestele lootust ning palju häid külgi Eestimaa arendamisele. Esmalt tuli paika saada riiklik korraldus ning põhiseadused. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) Asutav Kogu, mis loodi 23. aprill 1919 hakkas tegelema esimeste Eesti päris seadustega. Nii loodigi Maaseadus aastal 1919 ning omariikluse saavutamisel loodi esimene Eesti Põhiseadus. Need seadused andsid Eesti rahvale nende kauaoodatud maad tagasi ja hakati suurt tähelepanu pöörama kodanikuõigustele. Eesti Vabariik oli muutunud vägagi demokraatiliseks. Parlament oli 100-liikmeline, kuid parlamendist sõltumatult riigil presidenti ei olnudki. Valitsust, mis moodustati erakonna või erakondade koalitsioonist juhtis inimene, keda nimetati riigivanemaks ja tal olid ka teatavad esindusfunktsioonid.
EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta
asjaoludega. 23.05.2013 kiitis Eesti valitsus heaks uuendatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu, pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida, milleni veel pole jõutud. Äsja iseseisvunud Eesti Vabariigis tuli hakata korda looma. Asutava Kogu valimised toimusid juba Vabadussõja ajal aprillikuus 1919. Asutava Kogu ülesanne oli põhiseaduse koostamine. Esimese asjana võeti vastu maareform (oktoober 1919). Maareformi eesmärgiks oli maaomandisuhete tasakaalustamine ning väiketalunike eemalhoidmine kommunismist ja loomulilkult ka baltisakslaste võimu piiramine. Reformi käigus sundvõõrandati kogu mõisate ja kirikute omandis olnud maa riigile. 1926. aastal otsustatisundvõõrandatud maade eest maksta hüvitist. Sundvõõrandatud maadest sai talupoegadele ligi 55 000 talu. Ka taasiseseisvunud Eestis viidi 1991. aastal ellu maareform. Maareformiga sooviti taastada
2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See koosnes ministritest ja valitsuse juhist riigivanemast. Põhiseadus deklareeris kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi, isikupuutumatust, kodanike
2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes, tunnustas Eesti iseseisvust ja lubas tagastada kõik Eestile kuulunud varad. Nõukogude Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. Eesti Vabariik 1920-1929 Asutav Kogu Aprillis 1919 valiti Eestis Asutav Kogu, mille esimene istung toimus 23. aprillil. Asutava Kogu põhiülesanne oli vastu võtta põhiseadus ja maaseadus . 1920. aasta põhiseadus 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. Eesti kuulutati sõltumatuks demokraatlikuks vabariigiks, kus kõrgeimat võimu teostab rahvas. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Eesti Vabariik (1918-1940) Nimi Särevere 2012 Sisukord · Sissejuhatus · Majandus · Eluolu · Kultuur · Eesti välispoliitika · Eesti sisepoliitika · Tartu rahuleping · Eesti Vabadussõda · Kokkuvõte Sissejuhatus 1918. aastal, kui Nõukogude Liidus tulid võimule enamlased, leiti võimalus kuulutada Eestis välja võimalikult kiiresti Eesti Vabariik. 24. veebruaril see otsus läks teoks ning õnnestus. Sealhulgas loodi ka Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts.
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis).
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
· 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. · A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
Eesti sai endale Setumaa Pihkvaga ja Narva taguse maa. Venemaal elavatel eestlastel lubati koju tulla. Eesti sai Venemaalt 15 milj. kuldrubla. Venemaa tunnustas ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust. Tartu rahutingimused olid Eestile soodsad ,sest saadi piir, mida taheti, saadi iseseisvus ning lisaks saadi Venemaalt kulda, millega sai tasuda võlgasid. Tartu rahuga tunnustati Eesti Vabariiki, see oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus. III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid
Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis. A.Hitler kuulutati saksa rahva jühiks (füüreriks)
ning Venemaa kinnitas ,et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust.'' Miks oli Nõukogude Venemaa nõus sõlmima Tartu rahu? Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. See näitas, et nad on võimelised vastu võtma suuri ja tähtsaid otsuseid. Näitas ka, et temaga on võimalik koostada rahvusvahelisi lepinguid Millised olid demokraatliku eesti nõrkused? Demokraatlik põhiseadus ei hakkanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Teiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlikvõim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle.Erakondi oli palju mis tõi kaasa parlamendi killustumise ja muutis püsiva valitsuse moodustamise ülikeeruliseks.. Sagedased valitsusvahetused tekitasid mulje poliitilisest ebastabiilsusest. 1924. detsembrimäss 1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Riigipöörde
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu)
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel
Nõukogude Venemaa jaoks praktiliselt ainsaks väliskaubanduse aknaks ning sealt saadi hulgaliselt tellimusi). - Eesti Pank andis kergelt laene uute ettevõtete loomiseks. - Kaupade puudus siseturul ja sõjaajale järgnenud tarbimisbuum lõi eeldused uute ettevõtete loomiseks, mis pidid rahuldama kasvavat sisetarbimist. - Head põllumajandusaastad ja õnnestunud maareform. 2. Majanduskriis 1923 1924: 1923 algas Eestis majanduse langus, mille põhjusteks oli: - 1922 sulges Nõukogude Liit oma turu Eesti toodangule ja katkestas riiklikud suurtellimused. - See tõi enesega kaasa paljude idaturule orienteeritud ettevõtete pankrotistumise ja kasvatas tööpuudust. - Eesti kaup ei olnud Euroopas konkurentsivõimeline. - Tegu oli klassikalise ületootmiskriisiga (kaup jäi ladudesse seisma;
välja sealt. Tegeles illegaalse poliitilise tegevusega. Hitleri hinnang Eluloost sai midagi teada aga oleks võinud rohkem olla, tema elukäigust oli ka midagi rääkitud. Oli rääkitud ka mingil maaäral tema poliitilise seisundis. Üldiselt oli töö suhteliselt hästi tehtud. Eesti Vabariik 13.12.12 Sisepoliitika Esimene põhiseadus vastuvõetud asutaba kogukonna poolt 1920. Riigivanemad: K.Päts, A. Rei, J. Tõsisson, O.Strandman, J.Teemant, A.Birk, F.Akel. 1.12.1924 toimus kommunistide riigipööre katse, Eestis 1929 oli põhiseaduslik kriis. 1.12.1924 uus poliitiline jõud vapsid, ees otsas olid A.Larka, A.Sirk. 1933 tuleb II põhiseadus, olulised võrreldes esimesega riigikogu liikmete arv langeb 50 ja eesti peab saama endale presisenti. ül 1-5 1
Forsseeritud industrialiseerumine Alustati Viisaastaku plaanidega Suur ümberrelvastumine sõjaväes Rahva kohtuväline karistamine Määratleti rahvavaenlased e. Kulakud (4.6% ühiskonnast) Suur kriis 1929-1933 Kuldsed kahekümnendad lõppesid 24. okt. 1929 ,,Wall streeti börsikrahhiga" -USA-st levis kriis üle maailma (ka Eestisse) Peamise põhjusena arvatakse, et majanduskriis tuli USA-sse sellest, et inimesed kulutusi vähendama ja seega tarbiti vähem kaupu enam ei ostetud ettevõtete töötajaid vallandati. Kriisi põhjused 1. Majanduskriis oli ületootmiskriis 2. Majanduskriisi põhjustasid halvad laenud 3. Ühe põhjusenaveel, vale ja jäik riikide majandamine Sotsiaalne kriis ilmnes Tööpuuduses (Samas töötuabirahad USA-s veel puudusid) Kriisi tagajärjed 1
................................................10 2 Sisepoliitika Riiklik korraldus Riiklikus korralduses ja sisepoliitilises elus oli kaks põhiperioodi- demokraatia periood (Asutavast Kogust 1919 alates kuni 1934. aasta 12. märtsi riigipöördeni) ning vaikiv ajastu ja autoritaarse võimu periood aastail 1934-1940. 1920-1933 reguleeris sisepoliitilist elu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal vastu võetud põhiseadus. See oli üks demokraatlikumaid Euroopas, fikseerides kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi- kogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele, mis koosnes riigivanemast ja ministritest. Poliitilised parteid
aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
· Asutav kogu võttis 15. Juuni 1920 vastu Eesti esimese põhiseaduse, mis sätestas nt: Kodanikuõigused (täielik võrdsus vaatamata rahvusele, soole jne) Isiku- ja korteripuutumatuse Sõnavabaduse, Usuvabaduse · Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline, sajast liikmest koosnev riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus, valitsuse juht oli riigivanem · Asutav Kogu lõpetas oma tegevuse 20.detsember 1920, ametisse astus I riigikogu Maareform · Aluseks 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega · Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline
korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. AlgseltVabadussõja veterane koondanud liiduga ühinesid paljud rahulolematud inimesed ning sellest kujunes tolle aja suurim poliitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mille olid koostamud vabadusõjalased. Parandatud põhiseadus nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ning andis riigipeale laialdased õigused. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934. Valimistel kavatsesid osaleda ka vabadussõjalased ning nende senine populaarsus lubas loota valimisvõitu. Autoritaarne EST 1934-1940 o Vältimaks vabadussõdalaste võitu koondas Päts võimu enda kätte o Koos Laidoneriga tehtii riigipööre, mille käigus muudeti EST autoritaarseks riigiks, mida juhtis Päts.
riigipöördekatse, milles osales üle 300 mehe. Putsi inspireeris Komintern ja see valmistati ette NSV Liidus, sealt pidi edu korral appi tulema Punaarmee üksused. Ootamatuse mõju kasutades vallutasid mässajad Tallinnas mõned strateegiliselt tähtsad objektid, seejärel suruti nad kiiresti maha. Eesti sõjavägi jäi vandele truuks, töölised võimuhaarajatega ei ühinenud. Putsi läbikukkumise järel vähenes kommunistide mõju Eestis järsult. 1929.-1933. a. Ülemaailmne majanduskriis süvendas sotsiaalsete gruppide ja poliitiliste ühenduste vastaseisu ning destabiliseeris parlamendi ülimuslikkusele tuginevat poliitilist süsteemi. 1932 oli kolm valitsusevahetust, 1933 kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile äärmuslike paremradikaalne ja antiparlamentaarne kriisiliikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(A.Sirk, A.Larka, T.Rõuk, P.Telg jt.), mis sõjaveteranide organisatsioonist kujunes massiliseks rahvaliikumiseks ja erakonnaks
rippumatust ja iseseisvust" Rahulepingu tähtsus: 1) Mõlemad riigid tunnustasid teineteist 2) Sõlmiti diplomaatilised tähtsusedAsutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim)
e) Eestile tagastati kultuurivarad leping registreeriti Rahvasteliidus, ning selles oli 20 artiklit 54. 12. Eesti Vabariik 1920. aastatel. 55. Sisepoliitiline, majanduslik ja välispoliitiline areng - vt rühmatöö vastavad küsimused! 56. 57. Sisepoliitiline areng üldvalimistel valiti Asutav kogu Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal Põhiseadus väga liberaalne ja demokraatlik Andis laiad kodanikuõigused kõrgeimaks võimukandjaks rahvas Seadusandlik võim Riigikogul Täidesaatev võim valitsusel, mille nimetas ametisse riigikogu Valitsust juhtis riigivanem riigipea puudus
omavalitsuse madalamate astmetega. Reaalseid riigi valitsemiseks vajalikke kogemusi polnud. Ometi alustasid Eesti poliitikud juba 1920. aastal hiilgavate poliitiliste võitudega (Tartu rahulepingu tingimused). Järgnesid mitmed saavutused siseriiklikul tasandil: edukas agraarreform 1920-te alguses; edukas rahareform 1928. aastal; 5 eesrindlik põhiseadus, mis toimis (eesrindlikkus seisnes laialdastes kodanikuõigustes); Euroopas ainulaadse kultuurautonoomia seaduse vastuvõtmine 1925. aastal. Välispoliitikas jäädi küll tagasihoidlikumaks (vaatamata püüdlustele ei suudetud sõlmida naaberriikidega tõhusaid liite), kuid saavutuseks võib lugeda ka seda, et Lääne demokraatiad meid tunnustasid (enamikus 1921. aastal). Suurimaks tagasilöögiks tolle ajastu poliitikas pean ma 1934. aasta riigipööret K. Pätsi ja J
Eestisse tagasi umbes 38 000 inimest(kunagi olid parema elu lootusest sinna läinud kunagi), osad sündinud ju Venemaal, aga tagasi, sest esivanemad eestlased. Rohkem jäi siiski elama Venemaale(tekkinud eesti külad: koolid, seltsid). Eesti Vabariik 1920. aastatel Milline EV on määras kindlaks Asutav Kogu, mis valiti juba Vabadussõja ajal. Esimene istung 23.aprillil 1919. Praeguse Riigikogu sünnipäev e lahtiste uste päev. Koostati ja võeti vastu 2 olulist seadust: 1) põhiseadus Valitsemine toimus põhiseaduse alusel, tegemist koalitsioonivalitsusega, Valitsused vahetusid sageli, Kommunistlik partei keelatud, aga tegutsesid illegaalselt. 2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud
4.Kultuuripoliitika..................................................................................12 13 lk 5.Vabadussõjalased.........................................................................................14 lk 6.Konstantin Päts....................................................................................15 16 lk 7.Kasutatud kirjandus.....................................................................................17 lk Sisepoliitika Eesti parteisid ei saa iga kord käsitleda kui mingi sotsiaalse kihi aktiivsema osa organisatsioone kindlakujulise poliitilise programmi elluviimiseks. Pigem oli tegemist mõttekaaslaste liitudega, mida ühendasid teatud majanduslikud või sotsiaalpoliitilised seisukohad. Sageli olid erakondade programmilised dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakondade poliitiliste vaadete kohta.
Parempoolsed valisid uueks presidendiks A.Smetona. Parlamentaarne demokraatia asendus autoritaarse reziimiga. Eesti ja Läti riigipööre o majanduskriisi jõudmisel hakati süüdistama erakondi ja ebasobivaid põhiseadusi. Rajati uusi erakondi. Eestis Vabadussõjalaste Keskliit. Propageerisid autoritaarset valitsemisviisi ja rahvaühtsust, halvustasid poliitilist pluralismi. o Eestis 1933 rahvahääletusel vastuvõetud uus põhiseadus muutis Eesti presidentaalseks riigiks. Valitsusjuht K.Päts ja erukindral J.Laidoner otsustasid haarata võimu. o 12.03.1934 võttis sõjavägi Tallinna enda kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord ja keelustati poliitilised koosolekud. o Lätis 1934, valmistusid peaminister K.Ulmanis koos sõjaminister J.Balodisega ettevalmistusi võimuhaaramiseks. 15. mail see teostati. o Autoritaarsed reziimid
Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele sõjale. Olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik nende ohjamiseks seni kasutatud vahendid olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees. Esimeseks häirekellaks oli 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla. Veelgi suurema ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine. Neil aastail esitas Kreml mitmeid projekte Balti riikide sidumiseks Moskvaga, rõhutades ühise Saksa hädaohu olemasolu, mille tõrjumiseks tuleb jõud ühendada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
